"Tankid EKV-le"

[Kilo Tango]

Huvitav, kuidas peaks EKV rahakott vastu Rootsis üheksakümnendate esimesel poolel toodetud kasutatud jalaväe lahingumasinatele CV9040A, hüpoteetilise hinnaga 10-15 mln. SEKi masin?

Marderi saab oluliselt parema hinnaga kätte. CV90 eelised Marderi ees on mulle teadmata, kuid hinnavahe on üsna suur.

[Kilo Tango]

Taktikaline sobivus: Soomustatud Unimog versus SKOT - kumb on parem arvestades seda et PASI-d XA180 on Soomes otsas?

Ülalpidamiskulud: Tatra 8x8 versus Unimog/PASI/BTR80 - TATRA 8x8 veoka täismass koormaga võib olla 30 tonni, muuseas osadel SKOT-i versioonidel on kaal 15 tonni asemel ka 20 tonni, õhkjahutusega diiselmootor on igal juhul lollikindlam kui vesijahutusega mootor, vajadusel veab 8x8 veduk kuni 100 tonnist treilerit, seega mida see ütleb meile 15 tonnise SKOT-i tugevusvaru kohta mis määrab paljus ka remondivajaduse? PASI kaalub 14 tonni ja juurde riputada ei anna midagi, BTR mis meil ka olemas on ka samasugune...
Kütusekulu on SKOT-l ilmselt suurem, aga selle järgi ei saa soomukit valida.

Ostuhind: sellest oli juba juttu...(Muuseas kõik meile ostetud vedukid ja soomukid on vanad, ei ole olnud nii, et on valida kas uued või vanad)

No seletage siis mulle palun, miks enam ei kasutata Eestis eriti näiteks 60-datest pärit kallureid ja veokeid ehitustel. Kunagi oli neid siin massiliselt, nüüd enam mitte. Nüüd ostetakse 80-datest ja 90-datest pärit masinaid. Ärimees on ju ratsionaalne inimene ja hoiab kokku kui võimalik. Tõenäoline põhjus on selles, et vanad masinad nõuavad liiga palju hooldust ja nende töökindlus on madal.

EKV ostab omale samamoodi kasutatud kraami ja selles pole midagi halba. Kuid see on avalikult välja öeldud, et mingit 50-60-date aastate kraami ei ole lihtsalt mõtet hankida. Vastasel korral võiks ju ringi kärutada ka vene BTR-dega.

Fakt on see, et midagi ostetakse. Mida, ma ei tea. Ootan natuke, vaatan uuele kaitseplaanile otsa ja alles siis hakkan uuesti sõna võtma. Kuuldavasti on seal juba sees üht-teist kahtlast. Näiteks rannakaitsekaatrid.

[Error404]

Kuuldavasti on seal juba sees üht-teist kahtlast. Näiteks rannakaitsekaatrid.

hmm seda ma ei teadnudki, et ka rannakaitse on prioriteetide hulgas uues kavas . Vahest 2-4 multifunktsionaalselt kaatrit ei tee paha? - miiniveeskevõimekus+nt Tallinna ümbruse kaitse merel nii palju kui võimalik.

[Kilo Tango]

Kuuldavasti on seal juba sees üht-teist kahtlast. Näiteks rannakaitsekaatrid.

hmm seda ma ei teadnudki, et ka rannakaitse on prioriteetide hulgas uues kavas . Vahest 2-4 multifunktsionaalselt kaatrit ei tee paha? - miiniveeskevõimekus+nt Tallinna ümbruse kaitse merel nii palju kui võimalik.

Teeb küll paha, sest see võtab raha ära sealt, kus seda tegelikult vaja on. Igasugused merealused on kallid. Miiniveeskamise võimekus on muidugi tore, kuid seda peaks saama saavutada ka odavamalt. Kaatritega miine vette lasta ... minu mälu järgi on meremiinid päris suured kolakad. Ja 2 miini vees ei huvita õieti kedagi.

[hummel]

Laevadest.

Nagu olen maininud teistes teemades, võiks mereväelastele mingisugused mänguasjad muidugi anda, kuid see pole prioriteetne. Võiks seejuures mõelda omatoodangule. Näiteks Baltic Workboats on selline tore kodumaine firma, mis äsja ehitas piirivalvuritele 25m laeva.
http://www.balticworkboats.ee/Patrol_Boats.html

Küllap nad suudaksid paari aasta pärast ka Mereväele ehitada näiteks 35...40 m pikkusi, vaid kuni 1,75...2 m süvisega ja 35 sõlme tegevaid kaatreid, mis sobiksid allveelaevade jälitamiseks, miinide veeskamiseks ning ehk veel millekski - näiteks paari raketi kandmiseks. Kered või pealisehitised saaks teha ehk juba moodsamal moel nurga all - radarikiiri vaid osaliselt peegeldavalt. Väike süvis lubaks manööverdada saarte vahel ja kalda lähedal.
Tagatipuks saame ilmselt üllitada just sellise rannakaitselaeva nagu meile endale vaja. Komisjon Mereväe spetsidega istub kokku ja aretab parima.

Ma arvan, et isegi paari alumiiniumist miinijahtija kere tegemine ei tohiks neile väga suur probleem olla ja hind jääks ilmselt ka alla 800-1000 M EEK.

SKOT OT-64

Rimakas ta on, kuid parem, kui kevlari või metalliga üle löödud UNIMOG. Siiski ma ei teeks sellele panust, sest on igalt poolt relvastusest maha võetud.
RM-70 ja Dana on jätkuvalt minu favoriidid. Sõltumata rimaklikkusest on relvasüsteem shasii peal ikka vastasele v ä g a suure ohufaktoriga, hind sümboolne ja soodne isegi peale kap-remonti ning täishooldust. Nende relvasüsteemidega käib kaasas ka kolmeteljeline juhtimissoomuk.

Tankidest.

Eri allikatest on tilkunud kilde, et tankiallüksuste struktuure olevat kaitseväes juba paika pandud. Samuti on külajutud, et ilmselt Saksamaalt soomus tulla võib. Jääme ootama ja soovime tegelastele palju edu.
Mind huvitaks ikka, kes ohvitseridest selle "tankiasjanduse eestvedajaks" saab kaitseväes. Aitaks vajadusel isegi asja organiseerimisele kaasa, kui minu arenduskogemus huvitaks, kuid jah...

[Toddie]

Mereväe paatide peale olen isegi varem mõelnud. Kodumaised tehased on ju piirivalvele juba aastaid paate teinud. Miks nad siis mereväele ei või teha? Kõik muu peale relvastuse saaks ju kodumaiselt kokku panna. Kui see ettevõte suudaks teha meile sõjalaevu, siis tulevikus võiks ju ka teistele riikidele teha...

[Qtec]

Laevadest.

Nagu olen maininud teistes teemades, võiks mereväelastele mingisugused mänguasjad muidugi anda, kuid see pole prioriteetne. Võiks seejuures mõelda omatoodangule. Näiteks Baltic Workboats on selline tore kodumaine firma, mis äsja ehitas piirivalvuritele 25m laeva.
http://www.balticworkboats.ee/Patrol_Boats.html

Küllap nad suudaksid paari aasta pärast ka Mereväele ehitada näiteks 35...40 m pikkusi, vaid kuni 1,75...2 m süvisega ja 35 sõlme tegevaid kaatreid, mis sobiksid allveelaevade jälitamiseks, miinide veeskamiseks ning ehk veel millekski - näiteks paari raketi kandmiseks. Kered või pealisehitised saaks teha ehk juba moodsamal moel nurga all - radarikiiri vaid osaliselt peegeldavalt. Väike süvis lubaks manööverdada saarte vahel ja kalda lähedal.
Tagatipuks saame ilmselt üllitada just sellise rannakaitselaeva nagu meile endale vaja. Komisjon Mereväe spetsidega istub kokku ja aretab parima.

Ma arvan, et isegi paari alumiiniumist miinijahtija kere tegemine ei tohiks neile väga suur probleem olla ja hind jääks ilmselt ka alla 800-1000 M EEK.

SKOT OT-64

Rimakas ta on, kuid parem, kui kevlari või metalliga üle löödud UNIMOG. Siiski ma ei teeks sellele panust, sest on igalt poolt relvastusest maha võetud.
RM-70 ja Dana on jätkuvalt minu favoriidid. Sõltumata rimaklikkusest on relvasüsteem shasii peal ikka vastasele v ä g a suure ohufaktoriga, hind sümboolne ja soodne isegi peale kap-remonti ning täishooldust. Nende relvasüsteemidega käib kaasas ka kolmeteljeline juhtimissoomuk.

Tankidest.

Eri allikatest on tilkunud kilde, et tankiallüksuste struktuure olevat kaitseväes juba paika pandud. Samuti on külajutud, et ilmselt Saksamaalt soomus tulla võib. Jääme ootama ja soovime tegelastele palju edu.
Mind huvitaks ikka, kes ohvitseridest selle "tankiasjanduse eestvedajaks" saab kaitseväes. Aitaks vajadusel isegi asja organiseerimisele kaasa, kui minu arenduskogemus huvitaks, kuid jah...

Baltic Workboats on päris vinge firma. Olen nendega varasemalt mitmeid kordi tegemist teinud tänu sellele, et tegutsesin aastaid aktiivselt keevitusmaailmas. Nimelt, enamus nende kaatrid ongi valmistatud alumiiniumist. Kindlasti saaksid nad ka suuremate kaatritega/laevadega hakkama, kuid nende praegune tootmishoone ei luba lihtsalt suuremaid konstruktsioone kokku keevitada. Militaarsest küljest on nad siiski vististi päris rohelised veel ning õppimisruumi on palju, kuid alus on neil väga hea ning tsiviilkaatritega saavad nad suurepäraselt hakkama.

[vk1]

Laevadest.


Tankidest.

Eri allikatest on tilkunud kilde, et tankiallüksuste struktuure olevat kaitseväes juba paika pandud. Samuti on külajutud, et ilmselt Saksamaalt soomus tulla võib. Jääme ootama ja soovime tegelastele palju edu.
Mind huvitaks ikka, kes ohvitseridest selle "tankiasjanduse eestvedajaks" saab kaitseväes. Aitaks vajadusel isegi asja organiseerimisele kaasa, kui minu arenduskogemus huvitaks, kuid jah...

saksamaalt tuli just teade, et KMW lõpetab Leo-1 varuosadega tootmise, mistõttu Bundeswehr peab mõtlema , kuidas oma pioneerisoomukeid remontima hakkab. Loodetavasti võetakse midagi ka varuosadeks varuks. Või, nagu Soome tegi - ostis tavalisi Leo-2-sid varuga, võttis tornid maha ja shassiidele tellis vastavatelt firmadelt miinitõrje-, paigaldatavate sildade jne. seadmed jne. Muidugi, see tähendab juba rohkemat raha

[Kilo Tango]

Laevadest.

Nagu olen maininud teistes teemades, võiks mereväelastele mingisugused mänguasjad muidugi anda, kuid see pole prioriteetne. Võiks seejuures mõelda omatoodangule. Näiteks Baltic Workboats on selline tore kodumaine firma, mis äsja ehitas piirivalvuritele 25m laeva.
http://www.balticworkboats.ee/Patrol_Boats.html

Küllap nad suudaksid paari aasta pärast ka Mereväele ehitada näiteks 35...40 m pikkusi, vaid kuni 1,75...2 m süvisega ja 35 sõlme tegevaid kaatreid, mis sobiksid allveelaevade jälitamiseks, miinide veeskamiseks ning ehk veel millekski - näiteks paari raketi kandmiseks. Kered või pealisehitised saaks teha ehk juba moodsamal moel nurga all - radarikiiri vaid osaliselt peegeldavalt. Väike süvis lubaks manööverdada saarte vahel ja kalda lähedal.
Tagatipuks saame ilmselt üllitada just sellise rannakaitselaeva nagu meile endale vaja. Komisjon Mereväe spetsidega istub kokku ja aretab parima.

Ma arvan, et isegi paari alumiiniumist miinijahtija kere tegemine ei tohiks neile väga suur probleem olla ja hind jääks ilmselt ka alla 800-1000 M EEK.

SKOT OT-64

Rimakas ta on, kuid parem, kui kevlari või metalliga üle löödud UNIMOG. Siiski ma ei teeks sellele panust, sest on igalt poolt relvastusest maha võetud.
RM-70 ja Dana on jätkuvalt minu favoriidid. Sõltumata rimaklikkusest on relvasüsteem shasii peal ikka vastasele v ä g a suure ohufaktoriga, hind sümboolne ja soodne isegi peale kap-remonti ning täishooldust. Nende relvasüsteemidega käib kaasas ka kolmeteljeline juhtimissoomuk.

Tankidest.

Eri allikatest on tilkunud kilde, et tankiallüksuste struktuure olevat kaitseväes juba paika pandud. Samuti on külajutud, et ilmselt Saksamaalt soomus tulla võib. Jääme ootama ja soovime tegelastele palju edu.
Mind huvitaks ikka, kes ohvitseridest selle "tankiasjanduse eestvedajaks" saab kaitseväes. Aitaks vajadusel isegi asja organiseerimisele kaasa, kui minu arenduskogemus huvitaks, kuid jah...

Baltic Workboats on päris vinge firma. Olen nendega varasemalt mitmeid kordi tegemist teinud tänu sellele, et tegutsesin aastaid aktiivselt keevitusmaailmas. Nimelt, enamus nende kaatrid ongi valmistatud alumiiniumist. Kindlasti saaksid nad ka suuremate kaatritega/laevadega hakkama, kuid nende praegune tootmishoone ei luba lihtsalt suuremaid konstruktsioone kokku keevitada. Militaarsest küljest on nad siiski vististi päris rohelised veel ning õppimisruumi on palju, kuid alus on neil väga hea ning tsiviilkaatritega saavad nad suurepäraselt hakkama.

Firma on kindlasti vinge ja sõiduvahendid asjalikud, kuid tehke mulle palun selgeks, kuidas me neid laevu kasutaksime? Taevas on meil ju nõrgalt kaitstud, seega on iga laev pot. relv vastase käes, kes selle sadamas uputada üritab. Või siis parema variandi puudumisel merel. Ja mis on see võimekus, mida laevad meile annavad, mida muude vahenditega ei saavuta. Allveelaevade vastu võib sõdida ka kopterite seljast ehkki ma ei näe, millist ohtu (peale logistika piiramise) võivad allveelaevad meile osutada.

Olen päris kindel, et isegi kui nende laevade asemel muretseda midagi suurtükiväele, oleks tulemus palju asjalikum.

[Qtec]

Firma on kindlasti vinge ja sõiduvahendid asjalikud, kuid tehke mulle palun selgeks, kuidas me neid laevu kasutaksime? Taevas on meil ju nõrgalt kaitstud, seega on iga laev pot. relv vastase käes, kes selle sadamas uputada üritab. Või siis parema variandi puudumisel merel. Ja mis on see võimekus, mida laevad meile annavad, mida muude vahenditega ei saavuta. Allveelaevade vastu võib sõdida ka kopterite seljast ehkki ma ei näe, millist ohtu (peale logistika piiramise) võivad allveelaevad meile osutada.

Olen päris kindel, et isegi kui nende laevade asemel muretseda midagi suurtükiväele, oleks tulemus palju asjalikum.

Ei vaidle vastu, et merevägi peaks meie võimekustes olema kuskil viimasel kohal, mida arendama hakata v.a. võibolla miinide veeskamine. Lihtsalt, arvan, et kui oleks meie plastpaatide hanke eelsel ajal natukenegi avatud silmadega kodus ringi vaadatud, antud poistele aega mõelda ning võibolla visatud lisaks peale a'la 10-20 miljonit (mis see selliste summade puhul siis ära oleks olnud lisaraha uue tootmishoone ehituseks), oleks Baltic Workboats suutnud kodus valmis treida omad uued miinitõrjelaevad. Oleks pandud alus millelegi päris vingele asjale, mis lausa meenutaks oma militaartööstust, raha oleks jäänud koju, tehnoloogiliselt tehtaks korralik hüpe edasi, võibolla õnnestuks vastavaid laevu ka maailmas müüa jne jne. Loomulikult kaasneksid sellise projektiga tohutult AGA'sid, kuid niisama m...e sügades ei jõua me samuti kuhugi. Hea küll, esimene laev oleks olnud jama, teine poolpidune, kuid kolmas oleks olnud juba võibolla väga hea ja uus ning neljanda viienda ning kuuenda tegemiseks oleks juba vajalik oskusteave, tehnoloogiline baas olemas toota vähemalt keskpärasel tasemel miinitõrjealuseid. Edasi koostöö TTÜ'ga tehnilises vallas edasiarendusteks ning tasapisi hakkab koorduma toode, mida saaks laias maailmas müüma hakata ning raha teenima riigile!!!
Võibolla olen tõesti idioodist unistaja aga mina oleksin näinud siin võimalust, midagi paremaks muuta. Kas sellise tsenaariumi puhul oleks meil siis kulunud meeletul hulgal rohkem raha, kui seda peaeguseks nende plastpaatidele kulunud on? Kas selline variant ei oleks siis pikemas perspektiivis olnud kasulikum Eestile ja Eesti riigikaitsele?

PS! Suuremad relvatehingud tehakse ju tagasiostu kohustusega. Olles aastaid tegutsenud metallimaailmas, siis olen ise näiteks niipalju kokku puutunud meie Prantsuse radarihankega, kui nad mind tüütasid selle neetud tagasiostu süsteemiga. Asjast ei ole tulnud siiani eriti midagi välja, sest meilt oli väga raske leida, mida neile tagasi müüa. Leidmine on veel asja üks külg, tegelikkuses tuleb see kaup ka vastavas turusituatsioonis sinna ka maha müüa... . Hõisaku see Kamin mida tahab, meie poolt süsteem ei ole töötanud kaugeltki mitte selles mahus nagu oleks võinud loota. Ülaltoodud võimekuse väljaarendamisel oleks minu arust oluliselt kergem selliseid süsteeme arendada, teha koostööd, vahetada tehnoloogiat...

[Kilo Tango]

Firma on kindlasti vinge ja sõiduvahendid asjalikud, kuid tehke mulle palun selgeks, kuidas me neid laevu kasutaksime? Taevas on meil ju nõrgalt kaitstud, seega on iga laev pot. relv vastase käes, kes selle sadamas uputada üritab. Või siis parema variandi puudumisel merel. Ja mis on see võimekus, mida laevad meile annavad, mida muude vahenditega ei saavuta. Allveelaevade vastu võib sõdida ka kopterite seljast ehkki ma ei näe, millist ohtu (peale logistika piiramise) võivad allveelaevad meile osutada.

Olen päris kindel, et isegi kui nende laevade asemel muretseda midagi suurtükiväele, oleks tulemus palju asjalikum.

Ei vaidle vastu, et merevägi peaks meie võimekustes olema kuskil viimasel kohal, mida arendama hakata v.a. võibolla miinide veeskamine. Lihtsalt, arvan, et kui oleks meie plastpaatide hanke eelsel ajal natukenegi avatud silmadega kodus ringi vaadatud, antud poistele aega mõelda ning võibolla visatud lisaks peale a'la 10-20 miljonit (mis see selliste summade puhul siis ära oleks olnud lisaraha uue tootmishoone ehituseks), oleks Baltic Workboats suutnud kodus valmis treida omad uued miinitõrjelaevad. Oleks pandud alus millelegi päris vingele asjale, mis lausa meenutaks oma militaartööstust, raha oleks jäänud koju, tehnoloogiliselt tehtaks korralik hüpe edasi, võibolla õnnestuks vastavaid laevu ka maailmas müüa jne jne. Loomulikult kaasneksid sellise projektiga tohutult AGA'sid, kuid niisama m...e sügades ei jõua me samuti kuhugi. Hea küll, esimene laev oleks olnud jama, teine poolpidune, kuid kolmas oleks olnud juba võibolla väga hea ja uus ning neljanda viienda ning kuuenda tegemiseks oleks juba vajalik oskusteave, tehnoloogiline baas olemas toota vähemalt keskpärasel tasemel miinitõrjealuseid. Edasi koostöö TTÜ'ga tehnilises vallas edasiarendusteks ning tasapisi hakkab koorduma toode, mida saaks laias maailmas müüma hakata ning raha teenima riigile!!!
Võibolla olen tõesti idioodist unistaja aga mina oleksin näinud siin võimalust, midagi paremaks muuta. Kas sellise tsenaariumi puhul oleks meil siis kulunud meeletul hulgal rohkem raha, kui seda peaeguseks nende plastpaatidele kulunud on? Kas selline variant ei oleks siis pikemas perspektiivis olnud kasulikum Eestile ja Eesti riigikaitsele?

PS! Suuremad relvatehingud tehakse ju tagasiostu kohustusega. Olles aastaid tegutsenud metallimaailmas, siis olen ise näiteks niipalju kokku puutunud meie Prantsuse radarihankega, kui nad mind tüütasid selle neetud tagasiostu süsteemiga. Asjast ei ole tulnud siiani eriti midagi välja, sest meilt oli väga raske leida, mida neile tagasi müüa. Hõisaku see Kamin mida tahab, meie poolt süsteem ei ole töötanud kaugeltki mitte selles mahus nagu oleks võinud loota. Ülaltoodud võimekuse väljaarendamisel oleks minu arust oluliselt kergem selliseid süsteeme arendada, teha koostööd, vahetada tehnoloogiat...

Selles suhtes on raske vaielda. Siiamaani ainus asi, mis kaitsemini teadus-tehnilisest arendustööst avalikkuse ette on jõudnud, on Strandbergi kangas.

[Kapten Trumm]

1. Baltic Workboat ega ükski Eesti firma ei ole suuteline sellise suurusega klaasplastist laeva ehitama. Punkt.
2. Plasti ei kasutata mitte üksnes magnetmiinide, vaid ka heli summutuse ja elektri mittejuhtimise pärast. Kui alumiinium asendaks plasti või puitu, siis seda kõik ammu kasutaks miinijahtijate ehitamisel. Omegi ei kasuta MITTE KEEGI. Punkt.
3. Ükski Eesti firma ei ole kunagi ehitanud ühtegi Voydt-Schneideri kruviga laeva. Punkt.
4. Enamik selle laeva maksumusest annab üsna spetsiifiline ehitus ja seadmed. Plastkere on üks väike osa kuludes. Punkt.
5. Last but not least - antud müra- jm näitajate väljakiirgamisega võrreldavat laeva ei suuda Eestis keegi ehitada. Antud laeva müraväljad on selgelt moodsate allveelaevade klassist.

Seega jutt, kuidas Baltic Workboats vms teeb selle laeva odavalt alumiiniumist valmis, on jura. Eestis puudub üldse igasugune know-how sõjalaevade ehitamiseks ja iga alumiiniumplekist kuulipildujaga küna ei ole sõjalaev.

Eesti laevatehastes võib ehitada selliseid laevu, mida juhitakse raadio teel kahtlastesse kohtadesse ja mis panevad oma magnet-, elektromagnet- müra ja vee häirimisega miinid plahvatama.

[Qtec]

1. Baltic Workboat ega ükski Eesti firma ei ole suuteline sellise suurusega klaasplastist laeva ehitama. Punkt.
2. Plasti ei kasutata mitte üksnes magnetmiinide, vaid ka heli summutuse ja elektri mittejuhtimise pärast. Kui alumiinium asendaks plasti või puitu, siis seda kõik ammu kasutaks miinijahtijate ehitamisel. Omegi ei kasuta MITTE KEEGI. Punkt.
3. Ükski Eesti firma ei ole kunagi ehitanud ühtegi Voydt-Schneideri kruviga laeva. Punkt.
4. Enamik selle laeva maksumusest annab üsna spetsiifiline ehitus ja seadmed. Plastkere on üks väike osa kuludes. Punkt.
5. Last but not least - antud müra- jm näitajate väljakiirgamisega võrreldavat laeva ei suuda Eestis keegi ehitada. Antud laeva müraväljad on selgelt moodsate allveelaevade klassist.

Seega jutt, kuidas Baltic Workboats vms teeb selle laeva odavalt alumiiniumist valmis, on jura. Eestis puudub üldse igasugune know-how sõjalaevade ehitamiseks ja iga alumiiniumplekist kuulipildujaga küna ei ole sõjalaev.

Eesti laevatehastes võib ehitada selliseid laevu, mida juhitakse raadio teel kahtlastesse kohtadesse ja mis panevad oma magnet-, elektromagnet- müra ja vee häirimisega miinid plahvatama.

Ok, kriitika on igati teretulnud ning kuna endal puuduvad teadmised miinijahtijatest (tean vaid seda, et peaksid olema mittemagneetilise kerega), siis tunnistan ausalt oma lollust.
Võtaks ennast kokku, siis niiviisi - terasest kerega, alumiiniumist kerega ning puidust kerega laevade ehitamisega saadakse Eestis hakkama. Plastist tehakse meil vist vaid kanuusid. Laevakruvid jm tehnika - oletatavasti on sul täiesti õigus. Nüüd aga viskaksin sulle kinda tagasi su enda sõnadega: "Kes tahab, leiab võimaluse. Kes ei taha, leiab vabanduse." Nagu Pasi`degagi - arvan ja loodan, et alati on võimalus osta Rootslastelt, Soomlastelt a'la eelmise põlvkonna litsents ning hakata seda tuunima ning selle järgi ehitama. Jalgratast pole mõtet leiutatada. Tahtmise ja ettevõtmise korral oleks meil midagi asjalikku endal kodus arenemas ning tulemus oleks kindlasti lõppkokkuvõtteks parem praegusest olukorrast, kus raha läks lihtsalt riigist välja ning vastu saadi MIDA?

[vk1]

1. Baltic Workboat ega ükski Eesti firma ei ole suuteline sellise suurusega klaasplastist laeva ehitama. Punkt.
2. Plasti ei kasutata mitte üksnes magnetmiinide, vaid ka heli summutuse ja elektri mittejuhtimise pärast. Kui alumiinium asendaks plasti või puitu, siis seda kõik ammu kasutaks miinijahtijate ehitamisel. Omegi ei kasuta MITTE KEEGI. Punkt.
3. Ükski Eesti firma ei ole kunagi ehitanud ühtegi Voydt-Schneideri kruviga laeva. Punkt.
4. Enamik selle laeva maksumusest annab üsna spetsiifiline ehitus ja seadmed. Plastkere on üks väike osa kuludes. Punkt.
5. Last but not least - antud müra- jm näitajate väljakiirgamisega võrreldavat laeva ei suuda Eestis keegi ehitada. Antud laeva müraväljad on selgelt moodsate allveelaevade klassist.

Seega jutt, kuidas Baltic Workboats vms teeb selle laeva odavalt alumiiniumist valmis, on jura. Eestis puudub üldse igasugune know-how sõjalaevade ehitamiseks ja iga alumiiniumplekist kuulipildujaga küna ei ole sõjalaev.

Eesti laevatehastes võib ehitada selliseid laevu, mida juhitakse raadio teel kahtlastesse kohtadesse ja mis panevad oma magnet-, elektromagnet- müra ja vee häirimisega miinid plahvatama.

Ok, kriitika on igati teretulnud ning kuna endal puuduvad teadmised miinijahtijatest (tean vaid seda, et peaksid olema mittemagneetilise kerega), siis tunnistan ausalt oma lollust.
Võtaks ennast kokku, siis niiviisi - terasest kerega, alumiiniumist kerega ning puidust kerega laevade ehitamisega saadakse Eestis hakkama. Plastist tehakse meil vist vaid kanuusid. Laevakruvid jm tehnika - oletatavasti on sul täiesti õigus. Nüüd aga viskaksin sulle kinda tagasi su enda sõnadega: "Kes tahab, leiab võimaluse. Kes ei taha, leiab vabanduse." Nagu Pasi`degagi - arvan ja loodan, et alati on võimalus osta Rootslastelt, Soomlastelt a'la eelmise põlvkonna litsents ning hakata seda tuunima ning selle järgi ehitama. Jalgratast pole mõtet leiutatada. Tahtmise ja ettevõtmise korral oleks meil midagi asjalikku endal kodus arenemas ning tulemus oleks kindlasti lõppkokkuvõtteks parem praegusest olukorrast, kus raha läks lihtsalt riigist välja ning vastu saadi MIDA?

'
Pasi on tore masin ja oli hea ost. Aga ise seda tootma hakata?
kui sa ostad litsentsi masinale, mis omal ajal pandi kokku traktorijuppidest, mille rehve toodab maailmas ainult üks firma, mis oma up-armored kujul peaks olema üpris nigela hp./t. suhtega, siis kas need rakised/vormid jne. , mis praegu on kasutusel AMV-de tootmiseks, tuleb kah kuskilt hankida, tootmishoone püsti panna ja siis hakkabki uksest neid välja vurama.... Ainult, et kui palju? 3 JV pat. ~ 100 masinat. Ei usu, et rohkem jõuaks osta. Ja siis ? Aasta hiljem - tehas kinni panna ? Hakata neile lambist mingit suvalist tööd leiutama, et mehed laiali ei jookseks?
Mis siis ? Kellele seda Pasit siis müüa ? Läti ? Leedu ? Palju nende palgaarmeekesed neid vajavad ? 50-100tk. ?

Samas - palju läheb kogu see programm maksma ? Maatükk, hoone, laod, LITSENTS, rakised jm. sisseseade, töölised, nende koolitamine jne. jne. Siis masin ise - materjalide kulu, palk, maksud, haigekassa jne. Palju nüüd tükihind 100 masinal tuleks? 6 milj. EEK ? Ka see oleks vist liiga kallis. Aga kui 100 masina puhul tuleb hinnaks näit. 11 milj. EEK , või 18 või 25 milj. EEK?

Ja teiseks -kui kaua läheb meil selle projekti ellupuhumisega ? Selleks ajaks pakutakse äkki meile juba AMV-d pruugitud peast - no on jah 25 aastat vana juba, a töötab veel!

Argument , et müüme väljamaale - OK, me teeme ilusa müügibukleti, et meil on päris kobe masin müüa (ja vaikime, et tegemist on 30 aasta vanuse tootega, millele me ei suuda pakkuda ei tehnilist tuge ega upgrade-programmi , mis on nõrga mootoriga, elektroonilkast suht tühi jne. ) - ja siis hakkame võistlema teiste tootjatega. Nagu neid vähe oleks praegu - juba ainuüksi Renault toodab 2 mudelit 6x6 jv.- soomukina ja lisaks veel 1 MRAP tüüpi masin. Fuchs 2 , Pandur, Piranha, VBCI, LAV, BTR-4, Condor-2 jne. jne.

[hummel]

Ehee. Nagu oma postituses vihjasin, siis kaatrid ei asenda enamust muid vajalikke relvi ja ei ole ka üldse prioriteetsed.

Siiski alumiiniumist miinijahtijaid tehakse ja olen kuulnud, et Sandownide konkurendiks olid teatud etapis saksa alumiinium-Frankenthalid, mis aga olid veits kallimad ja neid saanuks selle papi eest vaid 2 (kaadrit jaguks meil nagunii 1-2 miinilaevale). Arvestades aga kõike muud kuuldavasti lisandunud kulu nende pesukausside ootamatult kalli ülalpidamisega, oleks lõpuks ikka sama välja teinud (perpektiivis ehk odavamgi). Küll aga oleks Frankenthalid olnud relvastatud ja ka moodsate miinide veeskamiseks seadistatud. Eks igaüks võib ise ka netist lisa uurida.
Endale tundub, et inglise pesukausside ostu taga oli hoopis poliitika (pugemine niruvõitu sõjameestest "saarlaste" ees), aga kindlalt ei tea.

Saaremaa laevasepad võivad küll käpardid või kogenematud olla, kuid ma usun, et koostöös Mereväe spetsialistidega treiksid nad kindlasti valmis võrdlemisi hea projekti ning ka produkti. Sellest annab tunnistust senine äriedu ja ka välismaalt võidetud hanked. Kui juba rahad taga, küllap ka suurem küna kokku keevitataks, kui praegune hall mahutaks.

Muidugi - need laevukesed ei ole riigikiatseline prioriteet, milleks peaks olema õhuruumi kaitse ja maavägede soomustamine ja osaline mehhaniseerimine. Samuti panustamine korralikesse (mitte otseselt moodsatesse, kuid mobiilsetesse ja suure tulejõu ning laskekaugusega) suurtükiväesüsteemidesse.
Minu surematud märksõnad on Leo, Marder, BTR-4, Dana, RM-70.