www.militaar.net

Mulle tundub ka, et Kapten Trumm on natuke liiga palju alternatiivmeditsiini tudeerinud. Vanasti ei olnud inimesed tervemad, surid ju külade kaupa katku, difteeriasse ja rõugetesse. Keskmise eluea tõusu seostatakse sanitaarolude paranemisega. Mis pole eestlaste jaoks just midagi enesestmõistetavat olnud. Kui lugeda 1927 -1940 ilmunud "Taluperenaisi", siis ei ole vist ajakirjanumbrit, kus ei manitsetaks maainimesi tuba koristama ja puhtust pidama. Ju siis oli probleemiks.

Jutt oli ehk mingitest 70-80ndatest, ei surnud siin keegi külade kaupa ja difteeria vastu vaktsineeriti kohustuslikus korras, lubamata mingitel vaktsiinivastastel pead üldse tõstagi.

Mis puudutab minu alternatiivsust, siis olen nt vaktsiinivastaste suhtes (mis on ka "alternatiiv") üsna negatiivselt meelestatud. Teiste loodud tervisejulgeoleku parasiidid on selle tegevuse õige nimi. Kui me räägime ohtlikest nakkushaigustest, siis ei ole mingeid indiviidi õigusi, sest indiviid ei suuda pärast kinni maksta kahjusid, kui jama lahti läheb.

Sanitaarolude paranemine üle teatud piiri on hakanud aga tagasikäiku andma eelkõige igasugu autoimmuunsushaiguste (ja haiguste, mis võiksid olla sarnase mehhanismiga, kuid mis pole veel tõendamist leidnud) massilise levikuga, Soome, kes on arengus meist mõnevõrra eespool, on päris hoiatav näide.
Igal juhul neid ugrilasi uurinud TÜ tegelane kommenteeris, et elukeskkond peaks olema mõõdukalt must.

Mäletate veel reklaami "Safeguard seep tapab kõik tuntud bakterid". Akf hillart on siinsamas foorumis kirjutanud, et oma sõjaväearsti koolituses Saksamaal võis näha, kuidas inimesed (kes harjunud sealse steriilse keskkonnaga) seal surevad opijärgsetesse infektsioonidesse, mille peale Eestis kehitataks arst õlgu. Selle sanitaarolude pideva paranemisega hakkab saabuma negatiivne tootlikkus (õigemini on juba saabunud).

Pidage hoogu. Laktoositalumatus on tõepoolest geneetiline. Tegelikult muidugi vastupidi, st. pigem on geneetiline eripära täiskasvanute laktoositaluvus. Seda on aja jooksul spontaanselt tekkinud mitmes maailma paigas neolitiseerumise käigus ja meil on Lähis-Ida variant. Siin pole midagi vaielda.

Jah, on olemas ka see efekt, et täiskasvanu seedib piima halvemini kui laps. See peaks sõltuma reast asjaoludest ja muuhulgas ka sellest, kas ta on lapsest saadik piima joonud või on vahe sisse tulnud (kui ta geneetiliselt on võimeline laktoosi seedima, siis harjutamisel see taastub).

Keefiris ja ka juustus laktoos üldiselt produkti valmimise käigus tõesti lagundatakse, aga mingid mikrokogused võivad jääda. Väga valdava osa jaoks populatsioonist ei tohiks need mitte mingit tähtsust omada ning laktoosivaba juust on turunduse teema.

Doc EST või mõni teine sobiva haridusega inimene võiks siin põhiasjad selgeks rääkida, ma lihtsalt ei jaksa enam lugeda seda jama, pooltõdesid, legende ja fakte. Püüan mõned asjad lahti seletada, sest aeg on piiratud. Palun vabandust, kui jutt on keeruline või lünklik, sest siin on laiad teemad, mida püüan mõne lausega lahti seletada.

"Süüdistused Lidli kartulipudrust tühjaksostmises on mulle võõrad Kõhtu ei kannatagi koormata ballastainetega. Ütleme, ööpäevas peaks piisama 250-300 g millestki. See mingi oleks siis kontsentreeritud energia, muidu läheb nägu halliks. Ma olen sarapuupähkleid kasutanud ja poolfabrikaate . Poolfabrikaadid pole täiesti toøres liha ja neid ei pea tingimata soojendama kuid nad peavad olema ikka lihast tehtud.
Siit jõuakski asja tuumani, et miks on Soome HK ja Atria toodang in corpore toiduks kõlbmatu ja miks on akf Svejki reklaamitud konservid kahetine asi. Kahetine sellepärast, et avamata kujul võivad nad säilida nagu pärast ilmasõda Läänemerre loobitud tsüaniiditünnid kuid lahtitehtud tops kvalifitseerub selgelt keskkonnaohtlikuks jäätmeks."

See on mingi "Urmas Sõõrumaa pimedas koopas mediteerimas ja samal ajal peotäit pähkleid suus imemise"-teema, mis oli ise-enesest lahe lugu, kuid pikemaks ajaks selline söögisedel ei sobi. Kooritud pähklite energiasisaldus on 500-700 kcal/100 grammi, et siis 300 grammi pähkleid oleks napilt see, mida keskmine kerget tööd tegev täiskasvanu ööpäevas vajaks (80 kg/2000 kcal), millest 1300-1400 on elementaarne ainevahetus ja ülejäänud töötegemise energiakulu. Puntrasse läheb asi sellest, et enamik pähklite energiast tuleb taimerasvast ja nende kogus on liiga väike, et soolestikku normaalselt käigus hoida. Sama häda näiteks kui süüa vajalik energiakogus meena, mille energiasisaldus on samal tasemel kui pähklitel, kuid koosneb peamiselt süsivesikutest ehk suhkrust. Rafineeritud proteiini on loodusest raske leida, pemmikan on rasva, liha ja marjade segu (minu teada) ja kuivatatud liha inimene suuri koguseid süüa ei suuda. Üldiselt peab seedimise käimas hoidmiseks sööma piisavalt süsivesikuid, rasvu ja proteiini ning kiudained aitavad soolestikul paremini toimida. Toidu keskmine energiasisaldus võiks olla 100 kcal/100 gr, kuid oluline on saada piisavalt kvaliteetseid toitaineid, ühekülgne toitumine on probleem. Nälgimine on ka probleem, inimene sööb kaotatud energia kergesti tagasi. Sellised rasvase liha konservid, milles siin pikalt kirjutati, ei ole igapäevaseks toiduks vaid lisaks mingile pudrule, leivale, kartulipudrule, supile jne. https://fi.wikipedia.org/wiki/Ravitsemussuositukset on soomlaste soovitused toitumiseks, inglise keeles on rohkem riike, sealt saab igaüks vaadata või viidete pealt edasi lugeda. Igasugu mullipuhujate hüpoteese ma ei jaksa lugeda, oluline on teaduslikud uuringud = kontrollitud faktid = ametlikud soovitused teistele eeskujuks. Igasugused Jürid ja Marid, kes soolhaped joovad ja kust kõrva tilgutavad, sellepärast et šamaan Ants ütles, kuuluvad pigem psühiaatrite ja muude arstide valdkonda.

Soomes pikalt elanuna näen, et 10+ a jooksul on marketites pakutav oluliselt mitmekesistunud ja kui suurte tootjate valikus domineerib kilepakendi sisse aetud vorstilaadne toode ja vedel ning soolane sink, siis on palju väiksemaid tootjaid, mille toodang on kvaliteetsem, kahjuks ka kallim. Pakendit tasub tõesti lugeda, sest tehislike lisaainetega mässata ei tasu. Moode on olnud igasuguseid, küll on süsivesikud, siis jälle proteiin või rasv saadanast ja kõikide hädade allikas alates peavalust ja lõpetades luumurdudega kuid hetkel on valitsev ikkagi see arvamus, et inimeseloom on segasöödik, kes peab sööma, liigutama ja magama regulaarselt, et elada pikalt ja surra tervena

Soome kebab on selline hakklihakamakas, millest viilakaid lõigatakse, mulle eriti ei maitse, sest lihast tehtud kebab on parem. Kebabikohas toiduhügieeni hoida on keeruline, kuid võimalik ja kui kellelgi rops lendab või tagant jookseb, siis on kontroll kõpsti kohal, teeb teste ja kirjutab ukaase välja ning teeb trahve, lisaks hääletavad kliendid jalgadega, sest ma ei tea Soomes linna, kus oleks vähe burksi- ja kebabikohti, konkurents on armutu.

Suhkruhaigust on mitut sorti, tavalisim ja üldiselt lihtne kuid vananenud määratlus on DM1 ehk selline, kus insuliini toodang ära lõpeb (reguleerib süsivesikute ainevahetust) ja vaja insuliini süstida ning DM2, kus insuliini toodang väheneb ja organismi resistentsus insuliinile suureneb. https://et.wikipedia.org/wiki/Suhkurt%C3%B5bi
Aitab eluviiside korrigeerimine, ehk normaalne toit ja kaal ning piisavalt liigutamist ja vajadusel metformiini vms tabletti https://fi.wikipedia.org/wiki/Metformiini

DM1 põhjust täpselt ei teada, on erinevaid teooriaid, et insuliini tootvaid rakke hävitab osaliselt pärilik viirusinfektsioonide vastuvõtlikus. Mul on patsiente ja tuttavaid, kes ise terved ja eluviisid eeskujulikud, kuid lapsel on DM1 tekkinud.

Laktoositalumatus on pärilik, väidetavalt Eestis rohkem kui Soomes, kuid Soomes on suvatsetud sobilikke toiduaineid toota, Eestis tuldi selle peale hiljuti, varem inimesed lihtsalt ei söönud mingeid või kõiki piimatooteid, sest kõhuvalu, peeretamine ja kõhulahtisus ei ole tore. Eri inimeste tundlikus on erinev, mõni suudab süüa jäätist vms ilma probleemideta, teine paneb kohvi peale sortsu koort ja poole tunni pärast on fekaal ventikas, täpsemalt on siin https://et.wikipedia.org/wiki/Laktoositalumatus

Tsöliaakia, Soomes keliakia või gluteenitalumatus on nisu, odra, rukki ja kaeravalgu talumatus, gluteen on nisu valk. Tavaliselt esimenne tunnus on kõhutuul ja seedimise hädad, diagnoosiks vereproov ja peensoole proov, kui õigesti mäletan, siis tekib haigel soolestiku põletik, mis hävitab soolestiku epiteeli (?) aitab ainult see, et kahjulikke viljasid ei s, kontrolliga https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%B6liaakia

Täna rohkem ei jaksa, küsige, püüan vastata

Njah, mis sa ikka kostad.
Eriti hea on muidugi see väide:
Tsiteeri:
Vanasti olid lihtsalt inimesed tervemad ja siin tasub mõelda, mis oli siis teistmoodi.

Aga mida tühja seletada, toome numbrid sest esimest tüüpi suhkruhaiguse esinemaisest näiteks kolmekümnendatel või minu poolest kasvõi viiekümnendatel vrs. täna ja ongi selge, kas väide oli hea või mitte.

Kas tänapäeval on peeretamine ka haigus?
Kunagi koolis õpetati, et bakterite tegevuse saadus on ka mitmesugused gaasid looduses, minu teada ka inimese maos toimetavad mitmesugused bakterid toiduga, järelikult tekivad ka siis gaasid lisaks muudele väärtustele.

Tänud akf Leole gluteenist seletamise eest. Kunagi nõukaajal oli suure gluteenisisaldusega nisu (kasvas sugugi mitte igal pool) oma kõrge toiteväärtuse poolest hinnatud kaup ja ei suutnud süvaneda, et mis soomlastel ta vastu on. Aga et teadlased tänapäeval arvavad gluteeni niisuguseid vaevusi tekitavat siis nojah. Eks ma siis söön gluteenivabat ja rohkem.

Jätkates, ilma dr.med tiitlita :

AMvA kirjutas:

vanahalb kirjutas:Erinevalt Eestist aga joovad nad tavaliselt laktoosivaba piima ( laktoosiga keefiri vms peab riiulilt lausa eraldi otsima) ja ei röhitse ega puhitse. Kes tuleb Eestisse ja kuugib ettevaatamatult laktoosiga piima või keefiiri kukub esimese ehmatusega peeretama ning kaebleb, et kõht on lahti söödetud.

Sul on asjast vist ikka väga udune arusaam. Normaalne keefir EI SISALDA laktoosi (nii nagu ka jogurt), sest laktoos laguneb hapendamise käigus.
Samas vaatasin korra soome Valio tootevalikut - ei saa öelda, et kõik on laktoosivaba, 8-st piimast on laktoosivabad 3. Ainuke mis silma torkab on väga madal rasvasisaldus, isegi normaalpiim on 1% rasvasisaldusega. Ilmselt sellepärast soomlased nii paksud ongi.

Vahepeal on siin hakatud laktoositalumatust juba difreeria ja muhkkatkuga võrdlema, mis külade kaupa inimesi niitvat. Vastupidi - kui mõnda kaugesse metsakülla kirjasõna ei jõua, võivad sealsed laktoositalumatud rahulikult piima juua ja peeretada, ilma et teaksidki, et selline "surmahaigus" maailma laastab. Laktoos on piimasuhkur mis erinevalt mõnest teisest suhkrust ei taha organismis hästi laguneda. Käärib ja mullitab soolestikus kuni lõpuks tagumisest luugist välja hangutakse. Kui peale piima midagi muud süüa /juua polegi siis ainult laktoositalumatuse pärast nälga surema ei pea ja laktoosisurmadest pole mina küll midagi kuulnud.

Tallinnas toimuvale soomlaste pasataudile annab mõõdet juurde see, et igast sisikonnas kostunud krabinast annavad nad kohe ja häälekalt sotsiaalmeedias teada. Lisaks veel et
1. üldiselt kasútataks Soome suurtes köökides laktoosivaba piima , sest see sobib nii talujatele ja talumatutele
2. tavaline soomlane ei oska kahtlustadagi, et Eestis see nii enesestmõistetav pole ja laseb endale suure kulbitäie piimasuppi tõsta
siis 1+2 ongi pasataud kui ollakse kas laktoositalumatu või pole pikemalt laktoosiga kokkupuuteid olnud.

Soome Valio tootevalik on niisugune
https://www.valio.fi/tuotteet/maidot/
See, et seal laktoosiga piima on, ei tähenda, et seda alati ja igal pool müüakse. "Vanaaja täispiim" on neil samuti tootevalikus (üle 4% rasva ja laktoosiga) kuid ma pole seda kunagi müügil näinud. Pole muidugi ka eriti otsinud , sest eriline piimasõber ei ole. Üldjuhul - kui käsi piimaletti pista ja sealt pimesi midagi võtta on see raudpolt laktoosivaba.
Laktoosiga keefir on näiteks Pirkka Suomalainen AB-piimä. Parasjagu külmkapis ja Juustoportti Food OY tehtud ja täiesti tavaline keefir, mida pea igas nurgapoes kuskil teiste vahel müüakse. Võin maitsta anda, ma kade pole Täpses sõnastuses on sinna märgitud "väikese laktoosisisaldusega". Selle kohta on ilmselt mingid ühtsed standardid, et mida saab nimetada "laktoosivabaks", mida "väikese laktoosisisaldusega" ja mida "laktoosiga" piimatooteks.
Päris laktoosivaba saab, kui üldse , ainult laboritingimustes.

Eraldi selle müüdi kohta, et soomlased on paksud.... ükskord vaidlesin sel teemal ühe Rootsis töötava eestlasega. Ma ütlesin, et samasugused on nagu eestlased - on pakse ja on kõhnemaid kuid ilusad ei käi laevareisil Tallinnas. Kui nad sellise asja ette võtavad, siis Stockholmi. Vana pidas endamisi aru ja möönas, et tõesti-tõesti, ta on seal näinud päris vaadatavaid. Aktsendi või murraku järgi saavat aru, et Soomest pärit. Seevastu Tallinna sadamas võib vahel päris koledat pilti näha.
Ma kontrollisin selle teooria paikapidavust Soomes poemüüjate peal ja tulemused olid - ütleme et lootustandvad. Soomes teatavasti 1 ja 2 sendised käibel pole ja ma pakkusin niisuguseid kassapidajatele. Ilusad vaatasid sellise pilguga nagu konna pakuks, sest nad polnud sellist raha vist näinudki. Seevastu mitte niiväga ilusad hakkasid heldimusega vanast Tallinnast rääkima . MOTT.

Mina ei võrrelnud laktoositalumatust katkuga. Lihtsalt minu ja Kapten Trummi arvamus "vanast ajast" on erinev. Kui mina mõtlesin, et vana aeg jääb keskaja lähedusse või siis hiljemalt 19. sajandisse, siis Kapten Trummi meelest on vana aeg eelmise sajandi 70.-80. aastatel. No aitäh, mu sünniaasta jääb sinnakanti.

Mis puudutab gluteeni- ja laktoositalumatust, siis, nagu olen tähele pannud, on see noorte ja ilusate haigus. Vanad ja elunäinud seedivad tagajärgedeta põhimõtteliselt kõike, aga mida kaunim ja noorem inimene, seda rohkem seedehäireid tal tavaline toit tekitab. Võib-olla kuidagi korrelatsioonis interneti levikuga, kes teab? Või siis ikkagi geneetika?

P.S. Millalgi müüdi ka Eestis Valio laktoosivaba piimatoodet nimega Viili, mis oli väga maitsev, kuigi imeliku konsistentsiga. Pole ammu enam müügil näinud.

Lemet kirjutas:

Njah, mis sa ikka kostad.
Eriti hea on muidugi see väide:
Tsiteeri:
Vanasti olid lihtsalt inimesed tervemad ja siin tasub mõelda, mis oli siis teistmoodi.

Aga mida tühja seletada, toome numbrid sest esimest tüüpi suhkruhaiguse esinemaisest näiteks kolmekümnendatel või minu poolest kasvõi viiekümnendatel vrs. täna ja ongi selge, kas väide oli hea või mitte.

Selleks et numbreid võrrelda peaks teadma diagnoosimise täpsust kolmekümnendatel. Ma kardan, et siis jäid ikka väga paljud haigused diagnoosimata ja inimesed lihtsalt "surid"

No võtame siis 50-ndad, kui 30ndad vastukarva on.

Inimesed võiks natuke kriitilist mõtlemist omada, mitte eduraporteerida pidevalt (see on veres, saan aru).
Diabeet mõlemas vormis on puhas elustiilihaigus. Esimene tüüp on autoimmuunsushaigus, mida põhjustab immuunsussüsteemi logelemine, teine tüüp tuleneb eluviisist, toitumisest ja last, but not least - stressireaktsioonist.

Lihtsustatult võiks öelda, et Eestis on viimase kümnendiga
1. kahekordistunud veresuhkru taset alandavate ravimite tarvitamine (on rangelt retseptiga, ise osta ei saa)
2. kahekordistunud on antidepressantide tarbimine (samuti retseptiga, arst kirjutab kui vaja on).





Minumeelest puudub vajadus taolise statistika puhul sogada midagi 30ndate tasemest. 1930ndatel oli Eesti elanike statistikas suurim osa maaelanikud, kes olid 90% heas füüsilises vormis (tegid füüsilist tööd) ja sellise eluga juhtub diabeeti ikka haruharva. Ka ei olnud tollal (ega ka 50ndatel) põhjust rääkida autoimmuunsetest haigustest. Kõik need on moodsa elustiili viljad. Kui neid kahe graafikut vaadata, on juba näha, et tervemad oldi ka 20 aastat tagasi.
Kui metformiini tarbimine kasvab 4 aastaga 1,5 korda, siis see on lausa katastroof, ütleks. Mingit revolutsiooni diagnostikas pole toimunud. Veresuhkrut mõõdetakse samasuguste riistadega nagu 15a tagasi. Metformiin on vanim ja tuntuim ravim vere (liigkõrge) suhkrutaseme alandamiseks, mida kasutatakse enamasti 2. liigi (e omandatud) diabeedi puhul vältimaks haiguse süvenemist ja teiste organiste kahjustusi (nt silmad).

Ega siin ei oska muud kosta: Doktor M.D. Trumm on oma sõna öelnud, Aamen.

Ennast pole viisakas korrata, aga

Inimesed võiks natuke kriitilist mõtlemist omada, mitte eduraporteerida pidevalt (see on veres, saan aru).

Kapten Trumm kirjutas:Ka ei olnud tollal (ega ka 50ndatel) põhjust rääkida autoimmuunsetest haigustest. Kõik need on moodsa elustiili viljad. Kui neid kahe graafikut vaadata, on juba näha, et tervemad oldi ka 20 aastat tagasi.

Jutt on täielik jamps. DM1 kirjeldati Wikipedia andmetel enne Kristuse sündi, Sclerosis Multiplex 19. sajandil.

Kuna diabeet on väga toitumisega seotud teema, siis kommenteerin ka veidi: tõepoolest, hügieenihüpotees on mõõdukal määral leidnud tõendamist, st. kõike astmat, põletikulist soolehaigust, I t diabeeti, atoopilist allergiat jne ei saa liigse puhtusega seletada, kuid oma osa on tal olemas. Ei saa öelda, et lastekliiniku allergiahaiguste seltskond näiteks seitsmekümnendatel puhtusehullud olid vanade arstide jutu järgi. Mitmekesise bakterifloora roll autoimmuunhaiguste ennetajana on olulisim enne esimest eluaastat, peale seda hakkab vähenema suhteliselt kiiresti. Oma roll on ka sellel, kas laps on sündinud keiserlõikega või naturaalselt, kuna esmased piimhappebakterid saab vastsündinu tupe mikrofloorast. I t diabeet on nõme haigus, millel on tagajärgi ka minu ametis, mh käitumishäirete näol.

II t diabeet ei ole ainult liigse söömise ning vähese liikumise teema, kuigi sellel on oluline roll. On kahjuks tõsi, et osad inimesed võivad toitumisega kasvõi läbi ussiemmi minna, kuid tervislikku kaalu ikkagi ei saa; siin on põhjuseks mingil põhjusel (ja seda veel ei teata) tekkinud halb soolestiku mikrobioloogiline koostis. See tähendab, et millegi pärast soolestiku füsioloogia ja bakterkoosseis on kõige stabiilsemas olekus selliselt, et pigem soodustab energia talletamist ning pidurdab ära kulutamist (need paksud ja väsinud, kes õieti ei jaksa midagi teha). Täiesti reaalne ravimeetod on rakendada koprotransplantatsiooni, st. meditsiiniliselt terve ja kõhna inimese roojanäidis, mis on pakendatud kapslisse ning mida siis igapäevaselt nö ravimina kasutatakse. Kuulda on, et soomlased teevad sellist asja ka pereliikmete vahel, kuid see pole alati väga tervislik, kuna võib ootamatuid kõrvalmõjusid avaldada. Lisaks on osadel ravimitel kehakaalu tõstev toime, mh neuroloogias ja psühhiaatrias kasutatavad.

Trummil on selles osas õigus, et rasva täielik piiramine ei oma kolesterooli ja triglütseriidide verekontsentratsioonile erilist efekti, samas rasvarikka toidu söömine kontorirotile ei ole ka tervislik. Ja olgem ausad, neid talvisel ajal metsas rasket füüsilist tööd tegevaid töömehi on tänapäeval ikka vähe. Rasva piiramine sai alguse nö Karjala projektist, kus liigse rasva ning südameveresoonkonna haiguste seos üsna veenvalt esitati. Sommid on küll nüüd teises äärmuses ja joovad õndsalt lõssi.

Gluteenist ka paar sõna - uuemates nisusortides on gluteeni osakaal vistiti liiga suureks läinud, mistõttu reageerima on hakanud ka inimesed, kes väiksema gluteenisisaldusega toime tuleksid. Ilmselt on populatsioonis mingi hulk alteid inimesi, kes kõrgeid gluteenikontsentratsioone välja ei vea + ülitundlikud. Nii on tõepoolest tänapäeval gluteenenteropaatiat ehk tsöliaakiat varasemast rohkem. Selles mõttes on eestlased heas seisus, et meil hea meelega kasutatakse peale nisu ka muid teravilju. Kui soolekahjustus gluteenile pole märkimisväärne, võib proovida vähese gluteenisisaldusega teraviljade kasutamist, speltanisu, kaer, rukis jne. Lisaks eelpoolnimetet gluteenihaigusele on olemas ka gluteeniallergia ning muid gluteenitalumatuse vorme. Teraviljadest soovitan ise ka tatart, on ju toitev ja suhteliselt vähese vaevaga valmistatav.

Allergiatest on eraldi seltskond veel osad lapseea allergiat põdevad, kelle puhul ei saa küll ütelda, et hirmus steriilselt elaksid. Mõned aastad reageerivad ägedalt ning veidi vanemaks saades rahunevad maha ning täiskasvanuna söövad kõike.