www.militaar.net

https://x.com/GrandpaRoy2/status/1846943421996658866

Fiiberoptilise kaabli katsumine ja tõmbamine

Drooni küles olev fiiberoptilise kaabli pool.

Võrguehitajate rahvaluule räägib, et üksikut 0.25 mm kiudu kannatab keerata ümber 1 cm jämeduse pulga ja tekib selgelt mõõdetav signaali nõrgenemine (tagasi sirgeks lastes enamasti kaob) aga kiud seepeale veel pooleks ei lähe. Ise seda katsetanud ei ole. Aga kui 90 kraadi alla keerata, siis on jah prõks.

Seal säutsla kontol on ka õpetlik video - kahju näha, aga ukrainlaste tanki ja jammeri meeskonnal läks seal vist kehvasti - fiiberdroon lendas üle jammeri tiimi kaubiku ja rammis tanki, tulemus ebaselge. Kuna neid selliseid droone tuleb kindlasti juurde, siis üsna kindlasti on vaja elektroonilise tõrje kõrvale senisest rohkem kineetilist.

https://www.postimees.ee/8173701/tsahkn ... -parandada
Kehv värk. Samas tundub, et meie ise omamoodi süüdi. Mina ka ei ulataks olulise edu saavutamiseks vajaliku tehnilist lahendust kandikul riigile, kes ei suuda isegi riigile ohtliku kontigendi valimsiõigust piirata. Lisaaks sellele on omamoodi tagauks avatud igasugu karvastel ja sulelistel läbi e-residentsuse programmi. Ma julgen küll öelda, et seegi näksib meid täna omamoodi tagumikust.

Kehv värk. Samas tundub, et meie ise omamoodi süüdi. Mina ka ei ulataks olulise edu saavutamiseks vajaliku tehnilist lahendust kandikul riigile, kes ei suuda isegi riigile ohtliku kontigendi valimsiõigust piirata.

Nõustun, et värk on kehv, aga valimisõigusega pole sel mingit pistmist. Suure talaga sai üle küüru kogu Ida-Euroopa, kodakondsuseta isikute suur arv ja valimisõiguste üle tõmblemine on Eesti eripära (meenutan ka Sinisalu hinnangut, et tõmblemise vajalikkus on kaheldav ja kasu ei tarvitse ületada kahju).

AI-kiipide ekspordikontrolli teemat analüüsib Jaak Vilo:

Arvutiteadlased: USA kiibipiirang lööb Eesti digiarengul hinge kinni

Mujal uudistes: Army Recognition kirjutab Frankenburgi mini-raketist:

Estonian Startup Frankenburg Technologies Unveils Revolutionary Mini-Missile to Combat Drone Threats in Ukraine

...ja tegelikult need uudised sobivad kokku, sest Frankenburgi raketi kohta öeldakse:

With its AI-driven targeting, affordability, and rapid production capabilities, the Mini Missile has the potential to reshape the air defense landscape.

Ehk võib vabalt kujutleda, et Frankenburgi miniraketis on mingi tehnisnärvivõrku jooksutav kiip ning juhtumisi on see USAs tehtud kiip. Kui nüüd tahta valmistada 100 000 miniraketti, siis võib selguda, et "USA ekspordikvoot kargas ette".

Samas saab närvivõrgu kiipe ka Taiwanilt ja teadagi Hiinast. Ning probleemist saab ka ümber. Masinnägemine näiteks ei eelda tingimata närvivõrgu kujule viidud algoritmi, ja nende muude algoritmidega tuleb üldotstarbeline CPU kah kenasti toime, ainult progeja peab rohkem vaeva nägema (aga tal on tulemuse üle parem kontroll, seda viimast ütlen progeja rollis).

Bideni administratsiooni mõttekäiku ma teadagi tuletada ei suuda, aga pakun puusalt tulistades võimaluse, et keegi ütles "neid tüüpe me ei tunne, ja seetõttu ei usalda". Kui oleks ise USA välisministeeriumis tööl ja seda otsust tegemas, üritaksin lähtuda korruptsiooni reitingutest (korrelatsioon kiipide vasakule minemisega) ja teeks erandi Ukrainale (sest põletav vajadus on tähtsam, kui vasakule minemise võimalus).

lennumudelist kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 14:16
Samas saab närvivõrgu kiipe ka Taiwanilt ja teadagi Hiinast.

Taiwanist tulebki täna kõige viimasem tehnoloogia (3nm). Arendavad hetkel 2nm ja 1.4nm. Teadupärast nad USA liitlased ja eks nad seavad neid ekspordipiiranguid vastavalt sellele, mis neile ette antakse. USA siiski julgeolekualane partner kellega väga tülli ei taha minna.
Siis tuleb Samsung (Lõuna-Korea), toodavad samuti 3nm ja 2nm ning 1.4nm arenduses, samamoodi USA oluline liitlane.
Alles siis tuleb Intel kes asub päriselt USA-s. Toodavad hetkel 7nm peal ja tahavad kohe hüpata 1.8nm peale.
Siis tuleb SMIC (Hiina), kes väitis et tegeleb juba 5nm tehnoloogiaga. Hetkel toodab 7nm.

Eks täna kasutataksegi pigem 7nm ja 5nm tehnoloogiat tehisaru jooksutamise jaoks ja ei pea kõige viimasem olema.

Tegelikult ei ole selles valdkonnas täna liiga palju tegijaid. Kui oleks külmkapile kiipe vaja, see poleks probleem, aga kui asju juba keerulisemaks läheb siis on valik päris kitsas. Tehnika kõige viimasema tehnoloogia tootmiseks tuleb üldse vaid ühest tehasest Hollandist (ASML) ja neil on tellimused aastateks ette tehtud. Seega ei teki siin lähiajal rohkem alternatiive, kelle käest võiks saada viimast tehnoloogiat, kõik nad on seotud USA-ga (väljaarvatud Hiina).

isonts kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 14:05 https://www.postimees.ee/8173701/tsahkn ... -parandada
Kehv värk. Samas tundub, et meie ise omamoodi süüdi. Mina ka ei ulataks olulise edu saavutamiseks vajaliku tehnilist lahendust kandikul riigile, kes ei suuda isegi riigile ohtliku kontigendi valimsiõigust piirata. Lisaaks sellele on omamoodi tagauks avatud igasugu karvastel ja sulelistel läbi e-residentsuse programmi. Ma julgen küll öelda, et seegi näksib meid täna omamoodi tagumikust.

Pigem ikka see , et piirigi pole suudetud kinni panna ja kaubavedu käib usinalt.

P-14 radari saatja soomuki peale ja skännida rindejoont, pole enam droone ega pole enam asju millega neid juhtida. P-14 radar tappis lääne kiipe nii hästi. vaevalt et neil droonid lamp-elektroolikal töötavad...

olavsu1 kirjutas: ↑18 Jaan, 2025 1:42 P-14 radari saatja

See oleks 1 MW elektrienergiat. Alaliselt.

EMP tekitamiseks on tõenäoliselt mingi odavam, tõhusam, vähe energiamahukas ja kompaktsema antenniga (originaal 33 meetrit, paistab et püsti püsib vantide abil) meetod. Mille lainepikkus võib-olla kiipidel olevate radade pikkusega pisut pareminigi sobib... aga seda asja uurige akf Peetrilt või kelleltki muult, kes päriselt elektroonikat jagab, sest mina oskan ainult öelda, kui lahendus on ebapraktiline - ma ei oska öelda, mis lahendus selle asemel hea oleks.

Klassikaline e-pomm käib sedasi, et mähises luuakse hetkeks hästi suur vool ja siis see mähis õhitakse - magnetväli surutakse järsku kokku või mähis laguneb järsku laiali (elektrivoolul pole enam kuhugi minna ja on sunnitud valima omale uue oleku - elektromagnetlained). Hästi palju väljundvõimsust, hästi lai sagedusvahemik (alalisvoolust kuni valguseni)... väga vähe kuluefektiivsust. Aga kui õigesti tehti, siis ümbruses peaks kiibid ära minestama. Omad rohkem, sest lähemal. Aga võõrad kah.

Intuitsioon ütleb, et kiibi segiajamiseks on vaja millimeeterlaine seadet (kümned gigahertsid), kuna rajad kiibi peal ei ole väga pikad. Õrn koht võiks olla drooni aju ja mootorikontrolleri (FC ja ESC) vaheline kaabel pikkusega paar cm, kus tavaliselt kulgeb DShot protokoll. Aga DShot on üsna häirekindel protokoll, see kodeerib infot impulsside ajalisse suhtesse. Kui signaali allikat (FC) või vastuvõtjat (ESC) ei õnnestu maha tõmmata, siis hetkeks häirimine ei ole piisav, pidevalt häirimine on aga raske.

Vastumeede on lennukitüüpi droon, mis lõpplähenemisel keerab tüürid sirgeks ja lendab aerodünaamilise stabiilsusega sihtmärgile sisse. Quadid jah seda ei oska.

Akf-id Xender ja Madis Reivik oskavad ka kindlasti kommenteerida.

Mis sellise eluka rindele toomisse puutub, siis sellele antaks suurtüki lollmoona, mitmikraketiheitja või lõpuks ballistilise raketiga.

Ma toon mõned paralleelid:

1) MIKROLAINEAHI
Seespool kana küpseb.
Ahju peale võid panna oma nutitelefoni, see töötab edasi (telefon, mitte ainult ahi
Samas, mikrolaineahi ei kaalu suurt midagi ja selle sisemine varjestus ei kaalu sedagi.

2) MOBLA
Vanasti kui mobla helises oli seda auto või muusikakeskuse kõlaritest juba enne helinat kuulda. Aga moblaga sai rääkida ikka, selle enda sisemine valjukas ei plärisenud. Jällegi - disain

Uuem elektroonika on kõvasti häirekindlam ja samas tekitab ise ka vähem häireid. Miks ?

Trükkplaadid. Vanad arvutid - seal on enamasti kahepoolsed trükkplaadid, maakihti eriti pole. Induktiivsused (ahelate "antennipindalad") on väga suured. Aga noh, töötab, no problem.
Neljakihilistel trükkplaatidel on sisekihid praktilised puhas "maa", mis on väga efektiivne varjestus ja "antennipindala" on üliväike. Ega muidu ei saakski sadades megahertsides majandada. Ja vajadusel on plaadid ka 6-8-10+ kihilised. Neljakihiline on tänapäeval nii odav et seda kannatab igale poole toppida.
Komponendibaas. SMD komponendid on nii odavad et kondensaatoreid võib peoga kallata, iga kivi juurde ja vahele ka. Vaadake mõnda videokaarti, enamus sellest rotisitast on kondekad.
Kivide pakkimine. Vanasti oli levinud korpus DIP - hea suur kivi, jalad harali, hea joota kampoliga. Siis võeti DIP ja raiuti jalad diagonaalis maha, saadi SMD kivi SOIC, jalad 2x tihedamalt ja vene kolviga raske joota.
Praegused kivid on enamasti kõhualuse jootmisega ja chip seal sees on teistpidi (varem jooksid chipi PEALT traadid vasakule - paremale, praegu "otse alt").
See annab jällegi palju väiksema "antennipindala" mis teeb ta palju häirekindlamaks. Häirekindlus pole eesmärk omaette, kui pindala on suur siis on ka taktsagedused madalad ja ei oleks võimalik selline kiirus nagu kaasaegsel protsessoril.

Ja veel. Kaitsedioodid ja varistorid. Kuna prosed jms majandus on elektrostaatika tundlik, siis on kõik sisendid-väljundid kaitstud ülepingete eest. Nt USB-l on eraldi kivi selle jaoks, mis neelab ära energia mille kassipaitaja sinna porti suunaks kui telo laadima paneb.
Needsamad kaitsedioodid neelavad edukalt ka EMPI ja lampradarit.

Ja ma kirjutasin siin kodutehnikast, mis siis veel militaarist rääkida.

Kui EMP pauk ära käiks siis vana Amiga viskaks pildi tasku, Samsung Galaxy jaoks oleks vaja 100x hullemat laksu.

Mingi megavatine radar mis peakohal lendab, on poisike. Selle kiir peaks olema väga kitsas et mingit jama põhjustada. Ja ka seda ainult juhul kui "ohver" ei ole valmistunud.

P-14 tappis 5km kauguselt sony cd radoola. Sees kõik ainult smd. Käima panemisest kuni vait jäämiseni oli raadio mänginud ca 30 minutit (omaniku arvates). Koht: sõjaväelinnaku maja kolmas korrus, kaks P-14 radarit, lähim 5 km peal teine paar kilti kaugemal. mõlemad radarid töötasid. radioola oli aknalaual mis just nonde radarite poole.

Kivid olid visuaalselt sama suured kui RTL8139D kivi ja samasuguste jalgadega. ainus asi mis töötas oli toiteplokk. üksi teine plaat kus nood suured kivid peal ei andnud mitte ningit elumärki.

Ja mis noil fordi autodel küll sees oli, plekk-kest ümberringi kuid selle radari kiirega ühekordse pihta saamise järel enam edasi ei sõitnud.

edit: miinitõrje EMP'iga https://rostec.ru/en/media/news/rostec- ... n-experts/

mida ta droonidega teeks?

Radioola - antennisisend kärssas läbi kui radar otse sisse kündis. SMD on ebarelevantne kui raadioantenn kaitsmata.

Fordi auto ja radarikiir - väheusutav. Süüteküünlad tekitavad hullemat müra autoajule kui kauge radar.

Mikrolaine-demineerija - EMPist pole seal juttugi, kui teab kus on pomm siis kärsatab mikrolainega (suht lähedalt) või lollitab GSMiga. Pealegi, tegu rotiriigi tootega mille andmeid pole mõtet ülemäära uskuda.

Arvan, et radioolale sai saatuslikuks, et tal oli VHF antenn ja selle taga veel võimendi. P-14 on radarite seas üsna madalal sagedusel, VHF ribas. Radioolaga juhtus sama, mis juhtub inimesega, kes läheb teleskoobiga päikest vaatama. Antenn kogus ja võimendi võimendas, edasised astmed olid küpsed.

Fiiberdroonil pole aga ühtegi antenniks disainitud osa, on ainult need, mis kogemata antennina töötavad.

Rosteci imelooma osas: kasutab mikrolaine kiirt, võiks tekitada häireid lühikestes radades. Aga tekib mõte: kui ta nii hea on, miks me teda lahingutes näinud pole?

a) Ukraina miinides pole elektroonikat? (pigem väär, osades kindlasti on).
b) Enamuses Ukraina miinides pole elektroonikat (võiks olla tõene), mistõttu aparaadist pole enamasti abi?
c) Enamus elektroonikaga miine on varjestatud (aparaat ei aita)?
d) Puudub masstootmine, mistõttu aparaati pole lahinguväljal nähtud?
e) Põhimure pole miinid, aga drooni pole aparaat suuteline oma kiirega tabama?

Ise pakun valikuteks D ja E. Väljaspool suundantenni kiirt saaks droon mikrolainet leebelt ja hajusalt, ning asjast poleks tolku. Kiirega droonile pihta saamiseks on aga vaja väledat mehhaanikat ja sihtimise optikat. Tõenäoliselt on majanduslik kasutegur madal, kuna kupatus maksab rohkem kui see arv droone (2) mis temast jagu saada võiks (droon A läheb märtriks saama ja droon B hiilib kõrvalt).

Nõrgema elektromagnethäire vastu peab droon üldse lendamiseks veidi kaitstud olema, kuna ta oma mootorid (paar kilovatti) tekitavad samuti häireid.

Ma lihtsustan asja natuke - "antennipindala" on see pindala mille hõlmavad "sinna" ja "tagasi" juhtmed.

Kui tõmbad plussjuhtme ühelt poolt basseini ja miinusjuhtme teiselt poolt basseini, siis on pindala nt 250 ruutmeetrit

Aga kui tõmbad samad juhtmed ühelt poolt basseini ja keerutad kokku siis on pindala nt 250 ruutsentimeetrit

Igasuguste häirete üleskorjamine on mingil määral proportsionaalne selle pindalaga.

Ukrainlased plaanivad droonilt korralike jurakaid pillama hakata
https://x.com/bayraktar_1love/status/18 ... 4723042729