www.militaar.net

Misasi seal nii spetsiifiline on, et kogu asja peab sisse ostma ?

_dumbuser_ kirjutas: ↑26 Okt, 2022 19:12 Misasi seal nii spetsiifiline on, et kogu asja peab sisse ostma ?

Ei tea, kuid oletan, et ostetakse süsteem tervikuna - raudvara + IT lahendused + juhtimine.

mart2 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 19:09
Isiklikult ei usu, et vaenlasel oleks kõikide sihtmärkide seas need sireenid esimese prioriteediga...

Sireenid mitte aga sidemastid?

Pints kirjutas: ↑26 Okt, 2022 20:10

mart2 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 19:09 Isiklikult ei usu, et vaenlasel oleks kõikide sihtmärkide seas need sireenid esimese prioriteediga...

Sireenid mitte aga sidemastid?

Sidemaste läheb neil endil ka vaja. Ukrainas toimib mobiilside ikka veel, nii okupeeritud alal kui ka vahetus sõjatsoonis. Vajadusel surutakse sagedust maha segajaga.
Ja ega kõik sireenid lähe ju sidemastide külge...

Imelik, kui see nii ei ole organiseeritud, sest kehtiva seaduse järgi peab tanklast müüdava kütuse kvaliteet säilima 1 kuu aja jooksul ja seega pole majanduslikult mõeldav, et igas kuus veetakse kogu kuu aega generaatoris seisnud kütus utiliseerimisele.

Kuigi vanatüübi diiselmootor võiks teoreetiliselt töötada ka "pannkoogiõli" pealt, aga kui kasutusjuhendi järgi peab kasutama vastava kvaliteediga kütust, siis kes vastutab mootori töös tekkivate probleemide korral?

Tahtmata esitada kahtlusi akadeemiliste uuringute kohta möönan talupojatarkusest, et 5 aastane seismine ei tee vähemalt 1980ndate mootorile küll mitte midagi. Asi ju ei seisa niisama, vaid genekaid kontrollkäivitatakse vähemalt kord kvartalis ja lastakse tunnike käia. Kui genekal on 200 liitrine paak ja 8 liitrine tunnikulu, on kütus seal umbes kuue aastaga vahetunud puhtalt kontrollkäivituste abil. Tegelikkuses on paak harva täis ja see vahetumine on veel kiirem. Lisaks töötamisel (diislil on ju ka kütuse tagasivool) segatakse kütust.

Sama olen tähele pannud ka (bensiini)autodega, mingi 5-6 aastat täis paagiga seismist ei tekita mingeid häiringuid selle paagitäie ära kulutamisel. Igaks juhuks võiks vahetada kütusefiltri eelnevalt, aga ka ilma selleta ei juhtu midagi. See muidugi ei käi väikemootorite kohta, mis on sadestusele palju vastuvõtlikumad.

Paak täis tasub hoida seepärast, et siis ei teki paagi sisekülgedele kondentsvett (mis lõppeks tekitab paagi roostet ja satub kütusesse).

mart2 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 19:09 Ilma sõjata, ainult katastroofide (looduslikud, tehislikud) korral, et ohusta neid miski.
Sõja korral, kui nad kas või ühe korra oma töö ära teevad, andes teada algavast ohust, siis on ka juba päris hea.
Isiklikult ei usu, et vaenlasel oleks kõikide sihtmärkide seas need sireenid esimese prioriteediga...

Pigem on küss selles, et tsiviilkaitse on terviklik süsteem, millest sireenid (olukorrateadlikkuse osa) on üks väike osa.
Kulukaim osa ehk infrastruktuur (mille osaks on omakorda varjendid) puuduvad meil sootuks, seda asendab siltide kleepimine.
Kuid jah, sireenidega on parem kui sireenideta, kui ohu allikaks on kaks Iskanderit, siis Tallinnas on abiks ka see, kui inimesed läheks siseruumidesse ja viskaks seal põrandale pikali. Nuti tuti süsteemide abil on muidugi küsimuseks see, et kui EMP kindlad nad on. Kui kuskil käib tuumakärakas, oleks kole närb, kui nutisüsteem seepeale vait on.

Tseljabinski meteoriidiplahvatus mõned aastad tagasi põhjustas enim vigastusi seeläbi, et enamik lolle tormas aknale vaatama, et misasi seda eredat valgust tekitab. Mind õpetati koolis küll natuke teistmoodi. Ja natukese aja pärast tuligi ülehelikiirusega lööklaine, muutes aknaklaasid ohtlikuks killuraheks. Mul oli õpilaste kontrolltöös küsimus, et teie tegevus ootamatu ereda valguse ilmumisel on.....? (oskate vastata?). Üks valikvastus muidu oligi, et lähen aknale vaatama, et teha kindlaks, misasi see valgust tekitab.

Kapten Trumm kirjutas: ↑27 Okt, 2022 9:20 Mul oli õpilaste kontrolltöös küsimus, et teie tegevus ootamatu ereda valguse ilmumisel on.....? (oskate vastata?). Üks valikvastus muidu oligi, et lähen aknale vaatama, et teha kindlaks, misasi see valgust tekitab.

Selle küsimuse vastus erinevates õppedistsipliinides on muide erinev..

Õige vastus on viivitamatu varjumine.
Kõige enne tuleb ere valgus (mis levib valguse kiirusega), siis tuleb lööklaine (mis levib helist kiiremini) ja lõpuks plahvatuse heli (mis levib heli kiirusega). Mitte ainult tuumaplahvatusel, vaid igasuguse suurema plahvatusega. Ka Muuga väetiseterminaali plahvatamisega. Muide huvipakkuv tõsiasi - inimeste aurustumine pole mitte ainult tuumarelva teema, vaid sõltub lihtsalt energiahulgast pinnaühiku kohta, naftaterminaali detoneerumisel aurustuvad ka seal liiga lähedal olnud inimesed (kuna keha käitumine sõltub vaid energiast pinnaühikule - kas põletad end ära, põled ära või aurad ära.

Tseljabinski meteoriidiplahvatuse põhjustas ca 20 m läbimõõduga kivikamakas, mistõttu toimus 400-500 kilotonnine (varasemalt peeti 1 megatonni suuruseks) plahvatus umbes 30 km kõrgusel. Kõrguse tõttu olidki kahjustused nii väikesed (peamiselt massiline aknaklaaside purunemine).

Aastaid kaua tagasi, veel kooliealisena, istusin õhtul kodus arvuti taga - teised juba magasid. Järsku hakkas segama, et väljas on väga valge, nagu päeval.
Kuna ma ei teadnud, et kohe pikali oleks pidanud viskama, vaatasin aknast välja ning nägin mõnisada meetrit eemal asuvat lauta suure leegiga põlemas.

Olin üks esimestest, kes kohale jõudis ning saime paar hobust veel välja, enne kui ohtlikuks läks ja sisse me enam ei julgenud minna. Lakaalune heina täis ja see oli põlema pandud.

Kui keegi mulle ka praegu teeks kontrolltöö, et mis sa teed esimese asjana ereda valguse korral aknast, siis ma ei taipaks vastata, et viskan maha pikali. Tõsi, siis ei olnud ka peas sellist mõtet, et veremaa võib meile raketti lasta. Aga meteoriiti ka karta ei osanud.

Ja ma pole ka hetkel kindel, et kas ma esimese asjana ikka tõttan pikali viskama või siiski katsuks aimu saada, et äkki naabermaja lahvatas põlema.

Suure plahvatuse ja naabrimaja põlemise ereduses on selgelt eristatav vahe. Pealegi ei ilmu naabri maja põlemisest tingitud valgus ootamatult.
Ja kontrolltöö sai tehtud ikka neile, keda enne õpetati. Saamaks aru, kas õpetatav kohale jõudis. Muide, sellele küsimusele on läbi aastate erandita õigesti vastatud (ei mäleta, et keegi oleks siin eksinud).

Kapten Trumm kirjutas: ↑27 Okt, 2022 9:20

mart2 kirjutas: ↑26 Okt, 2022 19:09 Ilma sõjata, ainult katastroofide (looduslikud, tehislikud) korral, et ohusta neid miski.
Sõja korral, kui nad kas või ühe korra oma töö ära teevad, andes teada algavast ohust, siis on ka juba päris hea.
Isiklikult ei usu, et vaenlasel oleks kõikide sihtmärkide seas need sireenid esimese prioriteediga...

Pigem on küss selles, et tsiviilkaitse on terviklik süsteem, millest sireenid (olukorrateadlikkuse osa) on üks väike osa...

Minu kommentaar oli just tuletatud konkreetsest küsimusest sireenide osas, palun selle vastuse alusel mitte hakata mingeid uusi aretusi tegema.
Võinuks olla sinu oma iseseisev postitus, näiteks!

Kellel on igav, saab varsti teemakohast mängu mängida.

Päästeamet plaanib varjumise õpetamiseks kasutada virtuaalreaalsust.

https://www.delfi.ee/artikkel/120090642 ... lreaalsust
Loodetavasti saab tokenite eest osta lisabetooni ja kindlamaid uksi.

"Kindlamate uste" hind on paljudele kindlasti halvaks üllatuseks.
Ma 3a tagasi üritasin tellida Saku Metallist kaks tulekindlat luuki pööningule (tingimuste järgi pidi olema EI-30 tulepüsivus). Mõtlesin, et lasen siis teha paremad, EI-60. Luugi paigaldusmõõt 700x700 mm. Saku Metall küsis silma pilgutamata 1000 eurot luugist. Seejuures toona maksis tulekindel täismõõdus uks 400 eurot kopikatega.

Varjendi uks, mis peab vastu pidama 2 bar ülesurve toimet ja seejuures jääma toimima ning hermeetiliseks, maksab viiekohalise summa. Kogu varjendivarustus üldse on silmapaistvalt krõbeda hinnaga, näiteks koduse väikevarjendi ventilaator (elekter+käsiajam) maksab ca 4000.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120109552 ... estlastele

Keskerakonna Manuela odavat valimisreklaami tegemas, seekord siis tsiviilkaitse arvelt.
Osa vist ei saagi aru, mis riigis nad elavad ja mis on meil riigikeel.
Soomes on analoogsed sildid soome/rootsi keelsed ja Rootsis ainult rootsikeelsed.

Hea ülevaatlik video Švietsi punkrikultuurist: https://www.youtube.com/watch?v=9bPIaHg11mI