www.militaar.net

Praeguses KUKU saates "Kahevahel" esinevad Pehvkur ja Neeme Väli. Ja kurbusega tuleb tähendada, et Pevkuri poolt räägitakse taas korruselamute keldritest ja maa-alustest garaažidest kui täisväärtuslikest pommivarjenditest.

ERRi samateemaline artikkel algab kohe põrutava tõdemusega:

Hoolimata sellest, et Eestis pole ühtegi varjendit, ei ole elanikkond kehvemini kaitstud, sõnas päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek

(rõhuasetus minu)

Ma imestan, et peaaegu aasta pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas julgetakse veel selliseid tõdemusi avalikult välja öelda... artiklist leiab veel.

Ei väsi meenutamast, et veel peale 2014 aastat teadis asekantsleri ametiposti täitev kodanik, et elanikkonna pihta käivad rünnakud olla rudiment Teisest maailmasõjast, mille pärast meil tänasel päeval pole põhjust muretseda. Praegusel hetkel peaks mainit kodanik olema Sisekaitseakadeemia
Sisejulgeoleku Instituudi juhataja ja utsitama moel või teisel sellesama valdkonnaga tegelejaid. Huvitav, mida küll tema toonastest väidetest arvaksid näiteks Harkivi või Mariupoli elanikud. Või Kievi. Või Hersoni. Või...

Edit- omaette pikantne moment on siinkohal IMHO asjaolu, et eelpool postitatud artiklis tsiteeritud Sten-Patric Kreek pole hariduselt mitte Sisekaitseakadeemia vilistlane, vaid kõrgelt haritud rahvusvaheline ärijuht. Miska laused...

Ma ei usu, et varjendite puudumise tõttu oleme halvemini kaitstud," ütles Kreek

või

Siiski on tema sõnul moodustatud siseministeeriumis töögrupp, kellel on kavas veel selle valitsuse ajal saada paika plaan, kas Eestis hakatakse vanu varjendeid taastama või uusi ehitama, ja minna sellega valitsusse. "See töögrupp vaatas varjumise teemasid juba 2017. aastal. Nende töö on ka analüüsida, kui palju varjendid maksma lähevad," ütles Kreek. Olemasolevaid varjendeid on Kreegi sõnul pigem vähe - neid ehitatigi nõukogude ajal vaid parteiladvikule ja üleliiduliselt oluliste vabrikute töötajatele,

on täiesti mõistetavad. Muideks- kui keegi ei ole veel tähele pannud, siis on õues aasta 2023. Töögrupp on siis kuus aastat varjumise teemasid "vaadanud", aga järeldusi teha pole veel jõudnud. Näikse, et varjendid Eestis on samaväärne teema Prantsuse suure revolutsiooniga, mille kohta Hiina liider seisukohta ei võtnud, põhjendades seda tõigaga, et liiga vähe aega olla möödunud...

mina usun pigem sellistesse hübriidlahendustesse. Monofunktsionaalsete varjendite ehitamine on kallis ja veel kallim on neid sellisena üleval pidada.

Pigem proovida avaliku-erasektori koostöös ehitada nt parkimismaju Lasnamäele-Mustamäele, kus karjuv vajadus parkimiskohtade järele, kuid päris turualustel sellised majad ära ei tasu. Vot siin tulekski riik appi ning maksaks ka mingit igakuist obrokit/investeeringutoetust, et varjenditabelvarustus oleks olemas ja töökorras.
Nii lahendaks ära igapäevase probleemi parkimisanarhia näol + tõstaks oluliselt võimekust kriisidele reageerida.
Samasugune programm tuleks luua juba olemasolevatele parkimismajadele - nt Rävala parkimismaja saaks üsna lihtsate vahenditega oluliselt kriisikindlamaks kohendada. Selliseid objekte on kümneid ja eeldaks lihtsalt igapäevast süsteemset tööd ja läbimõtlemist.

Enamik kohalikke laseks niikuinii linnast jalga ja redutaks pigem hajutatuna maakodudes, kus ellujäämiseks pole tsentraalset elektrit ja kütet otseselt tarvis.
Kahjuks pole ühel osal ühiskonnast (tihtilugu sisserännanud) maakodusid ning sugulaste-sõprade turvavõrgustik puudulik. Nemad on sellistes kriisides kõige haavatavamad ja neile on riiklikud varjendid hädavajalikud, sest kuskile mujale nagu minna ei ole.

Arhitekt Margit Mutso poliitikute ja otsustajate lühikesest mälust:
https://kultuur.err.ee/1608844528/margi ... na-varjend

Olemasolevaid varjendeid on Kreegi sõnul pigem vähe - neid ehitatigi nõukogude ajal vaid parteiladvikule ja üleliiduliselt oluliste vabrikute töötajatele,

Jälle läheb lahti poppide (kuid ekslike) loosungite korrutamiseks.
Leibur, Kalev, Klementi ja Teras olid "üleliiduliselt olulised vabrikud"?

Lemet kirjutas: ↑06 Jaan, 2023 12:56 Praeguses KUKU saates "Kahevahel" esinevad Pehvkur ja Neeme Väli. Ja kurbusega tuleb tähendada, et Pevkuri poolt räägitakse taas korruselamute keldritest ja maa-alustest garaažidest kui täisväärtuslikest pommivarjenditest.

Vene 6 m õõnespaneelist valmistatud lae vastupidavus on umbes 1/10 sellest, mis Soome S2 varjendi lael olema peab (suurema korrusmaja keldrivarjend, üle 140 koha). Nõuka/vene süsteemis vastab sellele III klass. Nende arvudega on laias laastus Mustamäe keldrite ja maa-aluste garaazide sildistamise idee idiootsus üsna ilmekas.

Jah, loomulikult, hajusa 122 mm suurtükitule eest on hea küll. Kuid Mariupoli teatri kelder peaks olema õpetlik näide, mis juhtub siis, kui mõnele taolisele objektile natuke tuld koondatakse (sajad laibad toodi sealt keldrist välja kui hoone keldrisse varises).

gooligan kirjutas: ↑06 Jaan, 2023 16:08 mina usun pigem sellistesse hübriidlahendustesse. Monofunktsionaalsete varjendite ehitamine on kallis ja veel kallim on neid sellisena üleval pidada.
Pigem proovida avaliku-erasektori koostöös ehitada nt parkimismaju Lasnamäele-Mustamäele, kus karjuv vajadus parkimiskohtade järele, kuid päris turualustel sellised majad ära ei tasu. Vot siin tulekski riik appi ning maksaks ka mingit igakuist obrokit/investeeringutoetust, et varjenditabelvarustus oleks olemas ja töökorras.
Nii lahendaks ära igapäevase probleemi parkimisanarhia näol + tõstaks oluliselt võimekust kriisidele reageerida.
Samasugune programm tuleks luua juba olemasolevatele parkimismajadele - nt Rävala parkimismaja saaks üsna lihtsate vahenditega oluliselt kriisikindlamaks kohendada. Selliseid objekte on kümneid ja eeldaks lihtsalt igapäevast süsteemset tööd ja läbimõtlemist.
Enamik kohalikke laseks niikuinii linnast jalga ja redutaks pigem hajutatuna maakodudes, kus ellujäämiseks pole tsentraalset elektrit ja kütet otseselt tarvis.
Kahjuks pole ühel osal ühiskonnast (tihtilugu sisserännanud) maakodusid ning sugulaste-sõprade turvavõrgustik puudulik. Nemad on sellistes kriisides kõige haavatavamad ja neile on riiklikud varjendid hädavajalikud, sest kuskile mujale nagu minna ei ole.

Võtan seepeale pikemalt vastata. Loodan, et viitsite kaasa mõelda.
Ma ei ole ehitusinsener, olen vaid amatöörehitaja. Olen ühe poolemeetrise betoonlaega ehitise ka ise praktikas valmis teinud.
Netist otsisin tarkust, kui paks peab olema betoon ja kuipalju armatuuri ja kui pikalt võib lagi ilma tugedeta olla. Natuke kujutan ette.

Tallinna elanikest elab 95% nõukaaegsetes paneelmajades. Nende keldrikorrused pole varjendiks sobivad ja jama korral võivad kergesti saada surmalõksuks seesolijatele. Põhiline probleem on lae vähene vastupidavus (ei kannata varingut) ja konstruktsioon pole õhukindlalt suletav.

Tulekahju korral satuvad põlemisgaasid keldrisse ja kuhu siis jooksed? Õue tule alla? Arvestades, kui kehvalt on meil lahendatud juba see korrusmajade renoveerimine soojapidavaks (puuduvad vastavad toetused), siis arvata, et sildi panekul saavad neist keldritest "varjendid" on suisa fantaasia. Et kohandada üks nelja trepikojaga 5-kordse paneelika kelder enamvähem millekski varjendiks sobivaks, on vaja kuuekohalist summat. Müürida kinni aknad, rajada läbipääsud keldri sektsioonide vahele, toestada keldri sissepääs, paigaldada keldrile hermeetiline varjenduks, mingi hädapärane vent, tihendada läbiviigud läbi keldri lae, rajada toestused laepaneelidele.

Olen elanud kortermajas, mille keldrist pool oli nn lihtradiatsioonivarje. See on siis radiatsiooni eest varjumiseks mõeldud kelder, millel on piiratud omadused ka lööklaine vastu (0,2 kg/cm2, kõige lahjem, V klassi varjend on 0,5 kg/cm2). Mis sellel "poolvarjendil" on vahet "suvakeldriga"?
1. hoone sokkel on laotud vundamendiplokkidest (0,5 m paksune), mitte õhukestest seinaplokkidest.
2. keldri sektsioonid on omavahel ühendatud
3. keldri lagi on toestatud vundamendiplokkidest laotud postide ja kandevseintega, olles väga sopiline nagu labürint
4. on elektri- ja käsiajamiga ning tolmufiltriga ventilaator ning mingi jupp ventilatsioonitoru (mis peab tekitama teatud ülerõhu keldris).
5. oli määratud (ENSV ajal muidugi) vastutav isik, kellel olid võtmed ja kes pidi selle vajadusel lahti tegema
6. keldris oli vesi ja kanalisatsioon, pesuruum ja WC (loomulikult siis vee ja kanali torud, autonoomne polnud).
Selle tüübi tähis peaks olema A-200. Üksainus tüüp oligi. 200 tähendab, et vähendab ioniseerivat kiirgust 200 korda.

Olen käinud ja mitmes Tallinna paneelika keldris, midagi taolist seal üldiselt pole. Samad laepaneelid on enamasti juba aja mõjul veits lohku vajunud.

Teine võimalus on magalarajoonides igal sammul leiduvad maa-alused parklad. See on sama vähesobiv esialgu kui kelder. Lagi on reeglina ehitatud samadest vene õõnespaneelidest, mis kortermajade kelder, mille peal on hüdroisolatsioon ja natuke pinnast. Kuid selle ümberehitus varjendiks on tunduvalt reaalsem, kuna ei ole vaja hakata tervet maja ümber ehitama. Pealt lahti kaevata, eemaldada see paneelidest lagi, rajada uued kandvad seinad/tugipostid ja lõppeks rajada sinna kas siis valmispaneelidest või valades see vajalik 50 cm paksune raudbetoonlist lagi. Ventilatsioon, uksed, värgid.

See erakapitali ehitatud kinnisvararenduse rong on suuresti läinud, kaubanduskeskuste turg on enamikes linnades täis ja riigi poolt on nende allmaaparklate teema täiesti maha magatud. Kahjuks. Sest seal on samad probleemid, mis paneelmaja keldril. Parkla asub üldiselt hoone all ja selle tugevdamine nõuab ulatuslikke ehitustöid.

Lõppeks on küsimus, kes maksab? Sellist kohustust korteriomanilele või kinnisvaraomanikele takkajärgi kraesse suruda enam ei saa. Seda pidanuks tegema enne - siis oleks arendaja valinud, ehitab või mitte. Soome on kogu aeg teinud "enne".

Tallinna elanikest elab 95% nõukaaegsetes paneelmajades.

See 95% on igate pidi räigelt üle paisutatud. Olen ehitusvaldkonnas tegev ja seega erinevate uurimustega tutvunud. Üles otsima ei ole aega hetkel hakata, aga reaalsuses peaks see % olema kuskil 45-50% elanikest.

Tempere kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 19:30

Tallinna elanikest elab 95% nõukaaegsetes paneelmajades.

See 95% on igate pidi räigelt üle paisutatud. Olen ehitusvaldkonnas tegev ja seega erinevate uurimustega tutvunud. Üles otsima ei ole aega hetkel hakata, aga reaalsuses peaks see % olema kuskil 45-50% elanikest.

Protsendi üle võib ju vaielda, aga minu mäletamist mööda on kelder ainult 5 korruselisel paneelikal. Tüüp-projekt Mustamäe, Õismäe, Lasnamäe. Samas linnaosas asuvad 9 ja 16 kordsed majad ei oma minu mäletamist mööda üldse keldrit. Ega sinna 5 kordse maja keldrisse ka hea meelega pommitamise ajaks ei läheks. Kui maja tabamuse saab ja osaliselt kokku variseb, siis on oht keldrisse lõksu jääda.

On 9-korruselistel ka poolkeldrid, aga varjendiks need muidugi ei kõlba.

Tempere kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 19:30

Tallinna elanikest elab 95% nõukaaegsetes paneelmajades.

See 95% on igate pidi räigelt üle paisutatud. Olen ehitusvaldkonnas tegev ja seega erinevate uurimustega tutvunud. Üles otsima ei ole aega hetkel hakata, aga reaalsuses peaks see % olema kuskil 45-50% elanikest.

45-50% on ka selgelt alahinnatud.
Õige vastus peaks olema ca 350 000 inimest 450 000-st.
Lasnagorsk, Õismäe ja Mustamäel arvestasin paneelikates pea 100%, Kristiines, Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas 50%.
78% siis ehk umbes kolmveerand.

Kuigi Nõmme või Pirita võivad tunduda aladena väga suured, elab linnajaos suhteliselt vähe inimesi ja ühes paneelmajas elab kaugelt rohkem kui mitmes eramajade kvartalis.

Mis puutumist see teemaga omab? Selle seltskonna olemasolevad maa-alused ehitised on
1. korrusmaja kelder (sinna lähevad ka uued paneelmajad)
2. maa-alused parklad, mis on enamasti ehitatud NSVL perioodil

Rohkem midagi olulist, mida hakata varjendiks kohandama, ei ole.
Minu silmis maa-aluse parkla ümberehitamise võimalused on paremad kui paneelika keldril, ilmselt tuleb ka m2 hind odavam.

Tallinna "vanades" linnaosades oli NSVL ajal suhteliselt palju varjendeid (sinna alla kuulub ka Lasnamäe vana osa). Tulenes sellest, et sinna oli rajatud, alates EW perioodist kuni 50-60ndateni suhteliselt suur arv madalaklassilisi (IV või V klass) keldrivarjendeid. Ka olid varjendina kasutusel rootsiaegsed bastionid (nt selle KL peastaabi vastas oleva bastioni 50 cm paksusi uksi ja õhukorstnaid võite praegugi imetleda). Samas nende vastupidavus on tänapäeva mõttes kehvake.

Nõuka pärandist meil väga palju kasutada pole võimalik, sest uuslinnajaod, kus elab suurem osa elanikest, on ehitatud varjendid vaid elutähtsate tehaste/asutuste töötajatele. Näiteks Õismäe ainus varjend on Rannamõisa teel Terase kompleksi hoovil asuv klass III. See tuli sellest, et Õismäel polnud tööstust. Kus oli tööstust (Lasnamäe, Mustamaäe), oli varjendeid natuke rohkem - kuid jällegi seotud tööstusega. Näiteks Mustamäel - Elion, Juveelitehas, Leibur, Klementi ja veel ehk midagi.

Üsna mõistlik jutt (jää hakkab liikuma?), natuke ka kuninga uutest riietest:
https://arvamus.postimees.ee/7694565/ha ... ne-ruletti

EW aegne õpik müügis:
https://hansaantiik.ee/toode/kodanlik-ohukaitse-1940/

Järjekordne jamps
https://epl.delfi.ee/artikkel/120136594 ... skohtadega

Kas keegi soome puhuja suudaks leida selle materjali, mis siit kunagi läbi käis, kus uuriti palju tõstab ehitusmaksumust varjendi kohustus?
Mäletan, et see oli suurusjärgus alla 10%.

Ehk meil arendajate hinda sisse pumbatav õhk igal aastal on 2-3 korda sellest suurem.