EKRE poliitikud lobistavad kaitseväele relvastust
Uus stiil Eesti poliitikas: ühe erakonna poliitikud ütlevad kaitseväele, millist relvastust osta.
Eile toimus riigikaitsekomisjoni erakorraline istung, kus rahandusminister Martin Helme tutvustas oma kaitse-eelarvet puudutavaid plaane ning kaitseminister Jüri Luik, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk üritasid talle omakorda riigikaitse praktikat selgitada. Istung oli kirglik ja kabinetist välja jõudnud infokillud tekitasid ka küsimusi.
Esiteks ei meeldinud EKRE-sse kuuluvale riigikaitsekomisjoni liikmele Alar Lanemanile, et komisjoni istungile olid tulnud ka Herem ja Prikk. Laneman arvanud lausa, et see komisjoni istung ei tohiks küll niimoodi toimuda. Komisjoni liige Kalle Laanet Lanemani seisukohta ei jaganud: minister võib kaasa kutsuda, kelle soovib.
Mängu tuleb relvafirma kohalik esindaja
Üks asi on minister Helme jutt, et kaitseministeerium peaks selle aastaga võrreldes üle 50 miljoni euro kokku hoidma. Veel elavamat arutelu tekitas komisjonis rahandusministri teine ettepanek, millele Eesti Päevaleht viitas juba eile. Nimelt võiks siis riik Helme arvates võtta 300 miljonit eurot laenu, et see konkreetsetesse arendustesse suunata. „Üks idee on rannakaitses, kus sama tarnija, kes meile täna tankitõrjet pakub, sellesama relvalooja poolt saaks meretõrjevõimekust osta. Selle hind oleks suurusjärgus 50 miljonit. See kataks ära kogu meie ranniku. Ja teine on keskmaa õhutõrje, mis oleks riik-riigiga-tehing Iisraeliga, kus meil oleks võimalik kogu Eesti õhuruum strateegiliselt vähemalt ära katta keskmaa mõistes. See on suurusjärgus 250 miljonit eurot,” sõnas Helme ERR-ile.
300 miljonist laenueurost rääkis Helme juba pühapäeval Tre raadio saates „Räägime asjast” ja märkis muu hulgas, et olemas olevat isegi kokkulepped eri relvatootjatega, nii et vastavad hanked saaks kohe ära teha.
Eilsel riigikaitsekomisjoni erakorralisel istungil tuli välja, et kaitseväele laenurahast lahkelt 300 miljonit eurot pakkunud rahandusministril pole kiireks relvasüsteemide tarneks ühegi tootjaga sõlmitud raamlepingut. Kuid ühtlasi jäi kõlama, et mingite kokkulepetega on kaitseväe, kaitseministeeriumi ja kaitseinvesteeringute keskuse seljataga siiski tegeldud. Mõistagi ei soovi riigikaitsekomisjoni liikmed neile kahtlasena tunduva relvalobismi kohta oma nime all arvamust avaldada. Kuid nii mõnigi mainis, kuidas rahandusminister Helme vangerdas end pisut turvalisemasse tsooni, öeldes, et tema ei hakka ütlema, et kaitsevägi peab mõnelt konkreetselt inimeselt või pakkujalt relvasüsteeme ostma. Ühtlasi tunnistas Helme: „Jah, meie juures on käidud pakkumisi tutvustamas.” Edasi läks asi veelgi huvitavamaks, sest Helme erakonnakaaslane Leo Kunnas teatas: jaa, minu hea sõber erukolonel Raivo Tamm on neist asjadest rääkinud ja pakkunud.
Raivo Tamm on relvafirma Rafael siinne esindaja.
EKRE riigikaitse eest vastutavat meeskonda iseloomustab see, et nende teenistus on jäänud juba aastate taha. Tuntuim neist on Leo Kunnas, kes lahkus kaitseväest 13 aastat tagasi 2007. aastal. Alar Laneman lahkus kaitseväest 12 aastat tagasi 2008. aastal. Piirivalveküsimustega tegelev Uno Kaskpeit lahkus piirivalvest 2007. aastal.
Mis lepingutest võis Helme siis pühapäeval Tre raadio saates rääkida?
Salatehing juba susiseb?
Tõenäoliselt ajas Helme tahtlikult või tahtmatult paar asja segi. Jah, Eesti on ostnud Spike’i tankitõrjerakette, aga nagu eilsel riigikaitsekomisjoni istungil kinnitati, ei ole sama lepingu raames võimalik osta muid asju. Teine loogika on seesama Helme enda välja käidud riik-riigiga-tehing Iisraeliga, näiteks Iisraeli firma Rafael ja seda esindava Raivo Tamme kaudu. Suur küsimus ongi: kas rahandusminister Helme ning tema erakonnakaaslaste Kunnase ja Tamme vahel on mingi salatehing juba sõlmitud? See on normaalne, et firmade esindajad teevad lobitööd, kuid edasised otsused peavad käima mööda kindlat seaduslikku rada. Eesti riigis on asjad nimelt seni käinud nii, et ühtegi relvasüsteemi ei osta riigikaitsekomisjon, riigikogu, kaitseminister ega rahandusminister. See on alati olnud suurema ringi otsus, kus konkreetse sõjalise vajaduse kohta ütleb eksperdiarvamuse kaitseväe juhataja ja teda toetavad kaitseväe eksperdid. Alles siis läheb hankeks.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem tõdes, et ta ei saa valitsusele SKP vähenemise korral ette kirjutada, et kaitse-eelarve ei tohiks samal ajal väheneda. „Küll saan ma aga öelda, et see 50 miljonit eurot, mis võib nüüd väheneda, tähendaks suures osas kokkuhoidu hangete pealt ja seda eelkõige laskemoona osas,” nentis Herem.
Herem ütles, et tema prioriteet on hoida olemasolevaid võimeid ja mitte hakata kinni panema väikeseid üksusi, mida mõne aasta pärast, kui majandusolud taastuvad, tuleks hakata uuesti üles ehitama. „Selle võrra kummaline tundub väide, et kaitsevaldkond saab 50 miljonit vähem ja samal ajal eraldatakse 300 miljonit konkreetsete, väga konkreetsete relvasüsteemide ostuks. Ja kaitseväe juhatajalt, kes on muu hulgas ka teiste spetsialistide esindaja, isegi ei küsita, vaid öeldakse, et see on kõige tähtsam asi ja nii te peate tegema. Mina sellega nõus ei ole,” kommenteeris Herem.
Teisisõnu, me võime osta raua, aga kui meil pole praegu isikkoosseisu, keda selle raua jaoks välja õpetada, pole ka taristut – kogu see raud tuleb ju kusagile hoiule panna –, siis pole pakutav 300 miljonit eurot sugugi taevamanna. „Sellega kaasnevad meil hoopis lisakulud,” tõdes kaitseväe juhataja.
Pealegi vajab iga relvastus laskemoona.
Ise üksinda hakkama saav Eesti?
Riigikaitsekomisjoni liikmed tõdesid, et EKRE poliitikute jutust kõlab järjest rohkem seisukoht: me oleme ise ja üksi hakkama saav riik. See on sootuks vastupidine senisele suhtumisele, kus oleme rõhutanud koostööd ja NATO liikmesust.
Pole üllatav, et selle taustal soovib ka Herem selgust, mida poliitikud tulevikus näevad: kas me räägime ainult Eesti territooriumi kaitsest, kus 30-kilomeetrise laskeulatusega rannakaitseraketid ongi puhas Eesti kaitse? Või räägime me laiemalt regioonide kaitsest? „Meie arvame, et kolm Balti riiki on ühtne operatsiooniruum ja võimaliku vastase jaoks näen ma Läänemerd kui ühtset operatsiooniala,” ütles Herem.
Küsisime kaitseväe juhatajalt sedagi, mida 300 lisamiljoni eest, mida EKRE pakub, tegelikult saaks. „Julgen öelda, et selle summa eest saaks keskmaa õhutõrje paketi 12 relvasüsteemi vajaliku hulga radarite ja tulejuhtimiskeskustega. Lisaks veel sinna juurde käivad mõned transpordivahendid. Nii et saaks raua, tõenäoliselt ka väljaõppe tegevväelastele või tulevastele instruktoritele,” märkis Herem.
Kaitsevõimesse tehtavates lisainvesteeringutes laiemalt ei ole iseenesest midagi halba, kuid arvestama peab, et iga soetatud süsteem nõuab kümneid aastaid ka lisaraha, mis edaspidi tuleb mahutada plaanitavasse kaitse-eelarvesse ega tule enam lisanduvast laenurahast.
Eile õhtul tegi riigikaitsekomisjon avalduse, milles kinnitas: ühiselt seistakse selle eest, et säilitada kaitsekulu vähemalt senisel plaanitud nominaalsel tasemel. „Kaitsekulu kärpimine toob kaasa probleeme täna ja tulevikus ning nõrgestab riigikaitset. Vajaduse korral tuleb kaitsevõime edasiarendamiseks teha struktuurseid muudatusi ja olemasolevaid võimelünki vähendada ka laenu abil. Kaitseinvesteeringute planeerimisel tuleb lähtuda vajadusest elavdada Eesti majandust.”
Mingit selgust eilne riigikaitsekomisjoni istung kaitsekulutuste kohta ikkagi ei andnud. Jätkub sama olukord, millest Eesti Päevaleht kirjutas juba eile – vorstikauplemine. Eesti Päevalehele teadaolevalt antakse küll märku, et ollakse valmis mitte kärpima, aga seda tingimusel, et mingile rahasummale seatakse kulutamistingimus. Teema on märksa laiem kui kaitsekulud. Selle taga on küsimus: kui palju on valitsus valmis laenu võtma ja eelarvet rahastama? Kas pensionitõusud ja muud asjad tulevad sisse? Ent kaitsekulud on diili tegemise eesmärgil muudest teemadest ettepoole nihutatud.
Peaminister, kes peaks asja ohjama ja ütlema – nagu varasematel aastatel kõigi peaministritega on olnud –, et Eesti kaitsekuludega ei mängita, istub vaikselt ja laseb jälle EKRE esimehel otsuseid langetada.
Selline komme, et poliitikud ei räägi kaitsevõime tugevdamisest laiemalt, vaid tulevad ja ütlevad küllalt konkreetselt, et selle või teise tootja juures saab kohe lepingu sõlmida, raua välja osta, sealjuures raha kohe kulutades, on Eestis uus. See piirab kaitseväe juhatajat, kellele on pandud vastutus Eesti kaitsevõime arendamise eest. Põhimõtteliselt oleks sama hea, kui PPA peadirektorile Elmar Vaherile öeldaks: ära osta raadiojaamu ega pumppüsse, vaid konkreetse tootja kilpe ja kumminuiasid.
Aitäh Borja, allikas ka: https://epl.delfi.ee/eesti/ekre-poliiti ... d=91061831
E.T.
Minu kommentid siia:
-- de facto on laual ainulaadne võimalus, kus kaks hädavajalikku ja puuduvat võimet võidakse tuua KV hoovile enamvähem kohe
-- selliseid omamoodi ad hoc relvade "hooviletoomisi" on kaitseväes ennegi olnud - samamoodi tulid kunagi MILANid ja PASId, millega loodi tühja koha peale nii tankitõrjevõimekus kui alustati soomusvõimekusega
-- tollane ilma TT-rakettideta // ilma soomukiteta jalavägi sai nende võimeevitustega edukalt hakkama
-- mõlema nende võime põhiline "maaletooja" oli tollal väga noor KVPS J4 ülem Raivo TAMM (siinkirjutaja tagasihoidlikul abil)
-- lisaks oli täielik ad hoc "sooritus" ka 48 x 122mm haubitsa maaletoomine - ilma milleta ei oleks täna 2.JvBr suurtükiväge
-- mul ei ole mingit kahtlust, et tänased pisukesed aga professionaalsed mere- ja õhuvägi saaksid sarnaselt sajandialguse jalaväega neile "hooviletoodava" laeva- ja keskmaa ÕTvõimekuse evitamisega samahästi hakkama
Veel:
-- praegu toimuv on kaitseväe juhatajale kogu tema karjääri suurim tõehetk // olulisim valik - ta kas haarab võimalusest kinni või hakkab otsitud põhjustel vastutöötama. Mõlemal juhul läheb ta ajalukku - ühel juhul positiivselt, teisel juhul negatiivselt
-- omamoodi tõehetk tundub see olema ka pakkumisele hetkel raevukalt vastutöötavale Isamaa erakonnale - aga (ausalt öeldes) nad ongi sinna 5% joone peale kudagi pikalt hingitsema jäänud
Lõpetuseks:
-- alanud kümnendi jooksul selliseid pakkumisi (ilmselt) enam ei tule ning seda võimalust kasutamata jättes me kogu selle kümnendi jooksul ei laevatõrjet ega keskmaa õhutõrjet ei näe
) välisteenistusse 