Kriku kirjutas: ↑09 Okt, 2023 6:17
Pärast Mägi-Karabahhi armeenlaste edukat ülestõusu elasid Susa aserid Bakuus kohvrite otsas 30 aastat.
Mul oli sõjaväekaaslaseks Tveri-Moskva päritolu vene poiss, kelle isa oli lendur, aga kes oli pika osa ajast oma nooruses kasvanud üles vist oli Bakuus. Lihtsalt isa oli perega seal. Ütles meile 1989 aastal, et
"olge nüüd, seal (Kaukaasias laiemalt) käib pidevalt mingi madin. Ühed lõpetavad, teised alustavad. Venelased (armee) kontrollivad, et keegi liiale ei lähe. Mingi mäekuru jälle kinni, sõjavägi piirab, et keegi üleliigne ligi ei saa. Pärast vaatavad üle ja elu läheb edasi. Seal on džigittidel igaühel igaühega midagi klattida, juba perekondade-klannide tasemel. " jne.
Peale esimest 90-nda-lainet "õnnestus" mul külastada Jerevani ja koos armeenlastega visiteerida autoga mägedes seda rajooni, kus möll käis. Selles mõttes, et sõitsime tasandikult kagusuunas ja siis seejärel Jeraskis 90kraadise pöördega Türgi-Aseri (Nahhitševani) piiri ääres üles mägedesse ja sealt edasi. Rindele või ohtlikku kohta mind ei veetud, aga rindele minejaid nägin küll. Ja sõja ülekäimisest tekkinud koledusi kah. Loomulikult ei pretendeeri ma mingile tõele, sest noore mehena ühe osapoole juures viibides kuulsin ainult seda, mida arad mulle rääkisid. Kes mida millal ja kellele enne tegi on juba üldse üks omaette ooper. Armeenlased ütlesid, et me oleme ainsad kristlased siin moslemite vahel. Et pidevalt on selle pärast nendega jagelemist. Aga nende jutt oli jah selline, et asi läks käest ära siis, kui aserid tegid armeenia kogukonnale oma territooriumil kristallöölaadse pogrommi. Eriti Bakuus. Et selle peale panid arad oma territooriumil omakorda aseri küladele tule otsa. Läbi nende külade ahervaremete ma igaljuhul sõitsin, reas ainult korstnad püsti. jne jne. Jerevanis trehvasin kohalikuga koos (st mulle kui külalisele näidati eluolu Armeenias) ka sinna kohta, kus kõik see kari habemikke oli kohe-kohe suundumas rindele kätte maksma. Mulle selgitati, et aradel kellel habe ees on, neil on keegi perest või suguvõsast surma või kannatada saanud, ja nemad lähevad nüüd kätte maksma, habe on lihtsalt selle asja tava. Neid habemikke oli palju ja mäletan, et põhijutt oli Bakuus toimunu eest kätte maksma, Artsahh ise oli justkui teisejärguline, lihtsalt justkui oma territoorium, kus(t) vaenlasele tina anda. Ma mäletan, et see relvade kogus, mida seal kogunemispunktis Jerevanis tsivilistide käes nägin, võttis ikka tummaks. Mingit sellist "loomingulisust" mingite roostes või aegunud museaalse relvastusega (nn nagu meil, et vanaisa pani kunagi räästasse peitu) või nagu nüüd Ukrainas ei olnud. Kõik mida nägin oli korralik värk, kõik kalassidega, meeletu kogus padrunikaste jne. Varem olin nii palju automaate näinud üheskoos ainult siis, kui meil utšebkas vannet anti ja siis 1500 toru korraga platsil seisid. Ja olin selleks ajaks enda jaoks selgeks teinud, et sellised "mänguasjad" on ainult jõu/armee, või siis äärmisel juhul sisejulgeoleku/miilitsa pärusmaa. Ja nüüd näen ma NSVL-is tsiviilkäibes ühes kohas hunnikus nii palju sellist relvamanti. Ilmselge, et see oli kuskilt ladudest pärit, mitte kuskilt hüttidest välja otsitud. Ja kogu see mees läksid siis mägedesse, mäletan pilti Vaz-idest jne reas, et neli meest sees, ja pagass padrunikaste, granaate või muud rohelist manti täis. Habemikud. Ühekorra olen sellist pilti (aga mitte niipalju laskemoona ühes autos) ka siin näinud, see oli Omoni poolt meie piiripunktide rüüstamise ajal 24. mai 1991 hommikul Luhamaal, kui nägin meie K-komando poisse oma sigullist välja tulemas ja siis pagassis "asju" kohendamas. Kolme autoga olid, seisime kõrvuti parklas, mul sõbrad olid kah Tartust kalassidega sinna valvesse komandeeritud.
Rõhutan veelkord, et seda rääkisid mulle armeenlased. Ühegi elusa aseriga loomulikult ma kokku ei puutunud. Erinevates seltskondades "katsuti" mind eestlast korduvalt mida ma arvan rahvaste iseseisvusest ja venelastest jne. Oli kohti, kus öeldi, et ole sa nüüd vait ja ära sa nüüd vene keeles räägi, kui küsitakse siis räägid eesti keeles. Kui küsitakse seepeale venekeeles kes ja kust, siis vasta, aga muidu hoia suu kinni lihtsalt.
Lisa: kuupäevad ja seigad on meeles seoses isiklike tähtsate perekondlike seikadega. Sealt päevi edasi-tagasi lugeda on lihtne.