REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[loomake]

Kokkuvõttes lõpp lootusele, et algkooli ja lasteaedu saab lahti hoida.

Tundub küll sedasi. Õnneks tundub ka, et pigem lapsed on omamoodi Vahe peremehed mitte ohvrid.

[nimetu]

Kokkuvõttes lõpp lootusele, et algkooli ja lasteaedu saab lahti hoida.

Eks see on tegelikult juba mõnda aega selge olnud. Endalgi lähikonnas näide olemas. Lihtsalt otsustajad arvavad endiselt teisiti.

Tundub küll sedasi. Õnneks tundub ka, et pigem lapsed on omamoodi Vahe peremehed mitte ohvrid.

Nii ja naa. Iisraeli uuringud selles osas optimismi ei sisenda. Ka väga noortel pidi see tõsiselt mõjuma.

[loomake]

Pagan. Nüüd hakkab see asi ikka väga ventikasse kiskuma.
Pressikal paluti meediat, et rohkem positiivsust aga täna eriti see kiirabi uudis näitab et kui ei ole midagi siis ikka ei ime seda pastakast välja ka.

[wudu]

Isiklikult olen ma maski kandmise ja vaktsineerimise vastane.
Mitte nende lahedate vandenõuteooriate pärast.

Kuid ma ei saa aru neist, kes ilma maskita poodi ronivad ja kisavad põhiseadusest.
Ka kondoomi kandmine ei ole põhiseadusega nõutud. Aga ometi on mõningad (mõistlikud) naised, kes nõuavad kondoomi kasutamist. Nad ka siis rikuvad põhiseadust?
See, et ma olen maski vastane, ei tähenda, et ma peaks niigi hirmunud inimeste hirme suurendama sellega, et lähen poodi maskita. See hirm ei sõltu nendest.
Ja kui mu emale pakuti vaktsineerimist, siis ma soovitasin.
Mitte nii võrd sellepärast, et teda kaitsta koroona eest.
Vaid lihtsalt egoistlik eesmärk. Noh, ta on niigi murelik ja puha ja lisaks hirmunud. Lihtsalt, kui see süst veidi tõmbab tema hirme maha, siis minul on endal soojem ja kuivem tunne ja ma ei pea lisaks muretsema tema pärast. See tema hirm on palju laastavam, kui see süst.

[Fucs]

[Kriku]

Pagan. Nüüd hakkab see asi ikka väga ventikasse kiskuma.
Pressikal paluti meediat, et rohkem positiivsust aga täna eriti see kiirabi uudis näitab et kui ei ole midagi siis ikka ei ime seda pastakast välja ka.

Adlase sõnul pole kiirabiautodest tekkinud järjekorrad haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO) ees mingiks harulduseks. «Oleme juba viimased paar nädalat töötanud täisvõimsusel ja kasutusel on ka juba pool katastroofi varustusest,» rääkis laupäeval Adlas BNS-ile. Tema sõnul saab kiirabi Tallinnas ja Maardus iga 20 minuti tagant väljakutse arvatava covid-haige juurde, kusjuures neist omakorda pooled vajavad kiiresti haiglaravi.

«Koormus on erakordselt suur. Järjekorrad EMO-de ees tekivad sellest, et patsiente, kes kiirabiga saabuvad, pole alati kohe võimalik haiglasse sisse võtta. Siis ootavadki nad kiirabiautos seni, kuni meditsiinistaabid leiavad neile mõnes Eesti haiglas ravikoha. Seni jätkub kiirabiautos patsiendile abi osutamine,» ütles Adlas. Tema sõnul pole haruldased olukorrad, kus näiteks Mustamäele EMO-sse viidud patsiendile leitakse haiglakoht hoopis mõnes teises linnas. Siis keerab kiirabiauto otsa ringi ja sõidab kuhu vaja, näiteks Tallinnast Raplasse, Haapsallu või Pärnusse. «Möödunud nädalal oli meil sellised sõite koguni 14,» märkis Adlas.

https://www.postimees.ee/7195241/kiirab ... valjakutse

[Kriku]

Perearstid: andke meile vaktsiini ja me süstime.
Kärt Anvelt, kart.anvelt@epl.ee

Vaktsiinid ei vedele perearstide külmikutes. Kõik, mis sisse tuleb, kohe ka ära süstitakse. Kui ühelt poolt tuleb arstidel teha aga suurt veenmistööd eelkõige AstraZeneca vaktsiini osas, siis samas on järjest enam inimesi, kes paluvad end vaktsineerimise järjekorda panna ning on valmis äraütlejate asemel kohe startima.

“Pärast seda kui haigestunute numbrid on hulluks läinud ning ajakirjanduses on ilmunud reportaaže, kuidas perearstikeskused helistavad inimesi läbi, on tekkinud parabooli efekt. Paljud inimesed helistavad ja kirjutavad. Öeldakse: kui keegi ära ütleb, olen 15 minutiga kohal. Pange ka mu naine ja lapsed palun kirja,” rääkis perearstide seltsi juht Le Vallikivi.

“Meil on ootenimekirjas 300 inimest, kes on ise teada andnud, et soovivad kohe vaktsiini kui keegi ära ütleb,” rõõmustas ka perearst Karmen Joller. “Meil pole äraütlejaid. Inimesed on väga rõõmsad ja kuulutavad: ma saan vaktsiini.”

Sama sõnumi annavad veel mitmed teised, tagasihoidlikkusest anonüümsust palunud perearstid. Nemadki räägivad, et paljud patsiendid on nendega ise ühendust võtnud ning palunud end panna nimekirja juhuks kui keegi loobub. Vabatahtlikena on end üles andnud nii nooremad kui vanemad inimesed, sealhulgas ka riskigrupi inimesed. Esmajärjekorras kustutakse loobujate asemel viimaseid.

Samas on ka negatiivseid näiteid, kus inimesi tuleb veenda. Palju ja pikalt. Ühes Tallinna perearstikeskuses helistas õde kolmapäeval läbi 150 inimest, paludes neid järgmisel päeval tulla vaktsineerima AstraZeneca vaktsiiniga. 150-st inimesest vaid kümmekond olid kohe nõus. Õe terve tööpäev läks inimeste veenmisele. Äraütlejate asemel tuli leida uued inimesed. Muidugi, leitigi, aga uute inimeste leidmiseks kulus taas nii õe kui arsti väärtuslik aeg.

Kolmapäev oli inimeste läbi helistamiseks muidugi halb päev. Sellel päeval andis ravimiamet pressikonverentsil teada, et 31-aastane päästetöötaja suri kümme päeva pärast AstraZeneca vaktsiini saamist. 17. veebruaril pärast vaktsineerimist tekkisid mehel peavalu ja palavik, mis on vaktsineerimisel sagedased ja kerged kõrvalnähud. Kaua need kõrvalnähud kestsid, pole teada. Kümme päeva pärast vaktsineerimist mehe seisund halvenes ja ta hospitaliseeriti, ent kolmapäeval ta suri. Ravimiameti esindaja ütles, et täiendavate andmete kogumine, analüüs, inimese varasemad haigused jm vajab veel hindamist ja aega, enne kui saab öelda, kas vaktsiin võis põhjustada terviseriket ja kas seda saab pidada vaktsiini kõrvaltoimeks. "Täna on liiga vähe andmeid, et hinnata, kas vaktsiinil võib olla seos terviserikke ja surmaga," ütles ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla kolmapäeval.

Perearstid peavad uudise sellisel kujul avaldamist vastutustundetuks, kuigi mõistavad, et kinni ei saanud amet seda ka hoida. Siiski, nagu arstid viitavad, võinuks ametnikud sõnastust kaaluda. Nimelt just sellest värskest uudisest tulenevalt hakkasid ka need inimesed, kes muidu pole vaktsiinivastased, AstraZenecas kahtlema. “Aga kuidas te kutsute mind sellele vaktsiinile, kui selle tagajärjel just täna inimene suri,” kuulsid arstid kolmapäeval, aga ka neljapäeval ja reedel ühte ja sama küsimust. Eks arstid on pidanud AstraZeneca kohta ennegi vastuseid andma. “Iga päev helistavad mitmed inimesed ja tahavad vestelda Astra Zeneca teemal. Tänagi pidin umbes viie inimese küsimustele vastama, kas see vaktsiin on ikka ohutu, kas seda võib selle inimese kaasuvate haigustega teha ning kas midagi võib juhtuda,” kirjeldas üks perearst reedel.

Heaks eeskujuks on president Kersti Kaljulaid, kes reedel ametlikult teatas, et sai oma esimese vaktsiinisüsti. Ning just nimelt AstraZeneca vaktsiini. Sama on teatanud sotsiaalmeedia vahendusel mitmed poliitikud ja avaliku elu tegelased, näiteks Jürgen Ligi ja Olav Osolin. Kõik nad on kutsunud inimesi üles vaktsineerima. Le Vallikivi tervitas presidendi ja teistegi tuntud inimese positiivseid sõnumeid seoses vaktsineerimisega. “Tahtsime teha ka omapoolse (perearstide seltsi-K.A.) üleskutse valitsustele ja riigikogule, et oluline on anda positiivne sõnum, mis innustaks kõigi valdkondade inimesi eeskuju ka järgima. On hea, et sellega ongi nüüd algust tehtud,” ütles Vallikivi.

Teadlased ja arstid on korduvalt kinnitanud, et AstraZeneca on väga hea vaktsiin. Mis oluline - ta hoiab ära rasked haigestumised. Peale esimest süsti vähenes hospitaliseeritute arv 80%. “Põhivunk tuleb sisse kaks nädalat pärast teist süsti. Mis puudutab kõrvaltoimeid, siis mida noorem inimene, seda rohkem võib neid esineda. Aga sellega on ka nii, et kõrvaltoimed võivad esineda peale esimest süsti, teise süsti järel on juba lihtsam,” julgustas Vallikivi.

Karmen Joller lisas, et AstraZeneca hoiab ära 100% raskeid haigusjuhte, mida me ju kardamegi. “Me ei karda ju kerget köha või paari päevast palavikku. Palju hullem on kolm nädalat haiglas olla,” viitas Joller, lisades, et tema patsiente pole AstraZeneca hirmutanud.

Rapla perearstikeskuse arst ja perearstide seltsi juhatuse liige Argo Lätt oli väga pahane, sealjuures sõnumeid võimendanud meedia peale, et AstraZeneca vaktsiinist on tehtud justkui paaria ning samal ajal on Pfizer ja Moderna kõrgustesse tõstetud. “AstraZeneca on väga efektiivne vaktsiin,” kinnitas Lätt, viidates erinevatele, sealhulgas hiljutistele läbi viidud uuringutele. “Ma tuletaksin meelde, et gripivaktsiini efektiivsus on 40% ringis, seevastu sümptomaatiliste haigusjuhtude ennetamisel on AstraZeneca koroonavaktsiini efektiivsus 60% 14-20 päeva peale esimese doosi saamist. Peale teise doosi saamist suureneb efektiivsus 35 päeval 73% peale. Lisaks – juba esimene vaktsiinidoos hoiab ära 80% hospitaliseerimisest,” rõhutas Lätt.

Arstide kogemused inimeste vaktsiinikartustega on erinevad ja sõltuvad paljuski nimistus olevate inimeste vanusest ja rahvusest. N-ö jõukamaid inimesi teenindavatel perearstidel ongi lihtsam. Neil, kel palju vanemaid inimesi, muukeelseid ning ehk ka vähesema haridustasemega, on keerulisem. Osadelt arstidelt nõuab eestikeelne elanikkond AstraZeneca asemel Pfizerit või Modernat, venekeelne omakorda jälle Sputnikut. “Üks patsient rääkis mulle, et Valgevene saatkonnas saab Sputnikut teha ja Ivangorodi loodavat ka süstimispunkt ja tema läheb sinna,” rääkis üks perearst. Samasugune kogemus on tema kolleegil, kelle patsient teatas: mul on sugulased Ivangorodis, nad toovad mulle Sputniku.

Kolmas perearst lisas: “kui olin kümme minutit ühele patsiendile selgitanud, et Astra Zeneca on ohutu ja väga hea vaktsiin, kuid tema nõudis ikka Pfizerit, mida mul anda pole, siis loobusin. Kui ei taha, siis ei taha.” “Ühelt poolt inimesed väga tahavad vaktsiini, aga kui hakkad neid siis läbi helistama, tuleb kindel keeldumine,” lisas neljas perearst. “Olen täiesti hullumajas töökoormuse all. Väga palju küsitakse vaktsineerimise kohta. On nii neid, kes paluvad end järjekorda panna kui ka neid, keda pean veenma AstraZeneca vaktsiini osas. Tõsi, viimane pole minuni veel jõudnud ent küsimustele vastan ikka,” tõdes Argo Lätt. Nagu teised perearstid, heidab temagi ametkonnale ette kommunikatsiooniapsakaid seoses noorelt surnud mehega.

Tartu perearst Marje Oona rääkis oma keskuse õdede vahendatut, et on nii neid, kes ise avaldavad soovi vaktsineerida kui ka neid, keda tuleb veenda. “Tegime täna (neljapäeval) planeeritud 50 AstraZeneca doosi. Vast 7-8 inimest ütlesid ära, kuid õnneks eelmisel päeval, mitte vahetult. Nende asemel leidsime uued ja kõik tulid kenasti kohale,” rääkis Oona. Suurt veenmistööd pole Oona sõnul vähemalt tema keskuses patsientidele tulnud teha. “Muidugi, kui üks ütleb, et ta ei soovi, peame leidma uue aga eks me siis ka leiame. Oleme siiski äraütlejatele jätnud ukse nö lahti. Et kui ta tunneb, et tahab ikkagi vaktsineerida, siis saab ta sellest meile märku anda. Aga tõsi, siis peab ta ootama, millal järgmine vaktsiinikogus meieni jõuab. Nii ikka pole, et ta otsustab nüüd homme kohale tulla,” ütles Oona.

“Eks natukene ikka peame ka meie inimesi veenma, aga üldiselt on minu patisendid küll sellised, kes ütlevad, et ma ei pea neid nõustama, kuna teemast on iga päev nii palju räägitud ja nad on teadlikud,” tõdes Joller.

“Ka meil pole vingumist ega pikka jutustamist. Kõned on 30 sekundit pikad: tere, vaktsiini soovite? Jah, aitäh, millal ma kohal pean olema,” kirjeldas Vallikivi oma kogemusi. “Tõsi, neljapäeval küsiti kahel korral, et kas seoses surnud päästjaga peaksid nad ka muret tundma. Selgitasime siis. Nii et me ei upu selgituste ja äraütlemiste laviini alla. Inimesed on mõistlikud ja ratsionaalsed,” kinnitas Vallikivi.

Üldiselt on arstid võtnud nüüdseks aga seisukoha, et kui ei taha vaktsiini, siis ei taha. Aega mangumiseks pole ning otsuse oma tervise eest peab inimene ise langetama. “Tuleb vaktsineerida seda, keda me saame ja kes on nõus. Ning võimalikult kiiresti ja võimalikult palju,” ütles Argo Lätt. “Vaktsineerimiseks vajame me aga vaktsiine. Andke neid ja me süstime nii nagu jaksame,” lisas Lätt. Lätt on õigustatult pahane: tema nimistus on 672 riskigrupi patsienti, kuid siiani on ta saanud vaid 36 doosi Pfizeri vaktsiini. AstraZeneca pole tema keskuseni veel üldse jõudnud ja pole ka teada, millal jõuab.

Seda vähem saavad perearstid aru poliitikute poolt mõista antust, justkui seisaksid vaktsiinid arstide külmkappides kinni. Ei seisa, kinnitati üheselt. Kõik mis keskustesse jõuab, süstitakse kohe ära.

Kuid kas perearstide poole on pöördutud ka ümber nurga jutuga, et ehk saaks vaktsiini kiiremini kuidagi althõlma? Need arstid, kellega selle loo tarbeks rääkisime, kinnitasid, et mitte.

[kuido20]

Perearstiga oled kontakteerunud?

Kusjuures minu isale käib perearst juba mitmendat päeva pinda, et ära vaktsineeriks. Soovitasin tal seda mitte teha. Andke tuld.

Milleks peaks tuld andma, keegi ei saa keelata sul loll olla, oma valik.

Õigust olla loll ei tohi samas kuritarvitada !

[smr]

Aasta algusest saadik on 2 doosiga vaktsineeritud 35 000 ja 1 doosiga 81 000, mis on ca 17 000 ning 40 000 kuus. Seda tempot hoides on aasta lõpuks veel 170 000 vaktsineeritud 2 doosiga ja 400 000 1 doosiga.

Meil on sügisel vaja uuesti vaktsineerima hakata neid, kes selle aasta alguses vaktsiini said

[Turist 47]

Euroopa Liit nõuab tungivalt, et Ameerika Ühendriigid lubaksid eksportida miljoneid annuseid AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.
(https://www.ft.com/content/e4aaf7a8-3cc ... d069a9dbf2 )

EL soovib, et Washington tagaks Euroopa tootmiseks vajalike vaktsiini komponentide saadetiste vaba liikumise. ( miski komponendi on US "külmutanud", peatanud, ekspordiks. )
Kava kohaselt peavad ettevõtted enne COVID-19 vaksiini komponentide eksportimist saama loa ning eksporditaotlused võidakse tagasi lükata, kui nad ei täida oma ELi tarnekohustusi.
( EL turg ei ole rahaliselt investoritele parim, see üks mure koht EU jaoks )

EL plaanib ka COVID-19 vaktsiinide ekspordilubade kava pikendamist juuni lõpuni. ( hetkel load ajutised, erakorralised )

Konkurents vaktsiini turul tihe. Näit. : Euroopa Komisjon ja Itaalia blokeerisid sel nädalal Austraaliale suunatud AstraZeneca koroonaviiruse vaktsiini saadetise pärast seda, kui ravimitootja ei täitnud EL-i lepingulisi kohustusi. (Aust. tõsises hädas, kokkuleppetes suuresti AZga arvestatud )
(OT.) AZ kaitse väidetavalt "ajas pikem" kui nö. teisel vaktsiinil , tõhusus ka väidetavalt ca. 95% , see % ajas tõusev. ( Info jäi "segaseks".)
T.

[mart2]

Eile käisin Tartu Kvartalis Qvalitases ja sain oma esimese AZ laksu. Rahvast oleks võinud läbilaskevõimsuse poolest rohkem olla, kuid päris tühja momenti ei tekkinud.

Kõrvalnähud? Õlas selline tunne, nagu oleks eile vastu kapi nurka ära löönud ja nüüd "sinikas" pakitseb. Täitsa normaalne, sest verevalumi asemel on lihases vaktsiini ports.
Peale jõusaali on õlad valusamad olnud!

[manjabes]

Aasta algusest saadik on 2 doosiga vaktsineeritud 35 000 ja 1 doosiga 81 000, mis on ca 17 000 ning 40 000 kuus. Seda tempot hoides on aasta lõpuks veel 170 000 vaktsineeritud 2 doosiga ja 400 000 1 doosiga.

Meil on sügisel vaja uuesti vaktsineerima hakata neid, kes selle aasta alguses vaktsiini said

Miks?

[mart2]

See, mida me siis lihtsa ülevaatena arutasime, on saanud kinnituse analüütikutelt Faktikontrollis - https://epl.delfi.ee/artikkel/92762341/ ... aja-kallas

Otsus on - vale!

[smr]

Aasta algusest saadik on 2 doosiga vaktsineeritud 35 000 ja 1 doosiga 81 000, mis on ca 17 000 ning 40 000 kuus. Seda tempot hoides on aasta lõpuks veel 170 000 vaktsineeritud 2 doosiga ja 400 000 1 doosiga.

Meil on sügisel vaja uuesti vaktsineerima hakata neid, kes selle aasta alguses vaktsiini said

Miks?

Seni avaldatud teadusuuringud näitavad, et vaktsineerimise ja läbipõdemise järel tekkiv efektiivne kaitse COVID-19 haiguse suhtes kestab kuus kuud

https://www.terviseamet.ee/sites/defaul ... .02.21.pdf

[Kasutajanimi]

Konkurents vaktsiini turul tihe. Näit. : Euroopa Komisjon ja Itaalia blokeerisid sel nädalal Austraaliale suunatud AstraZeneca koroonaviiruse vaktsiini saadetise pärast seda, kui ravimitootja ei täitnud EL-i lepingulisi kohustusi. (Aust. tõsises hädas, kokkuleppetes suuresti AZga arvestatud )
(OT.) AZ kaitse väidetavalt "ajas pikem" kui nö. teisel vaktsiinil , tõhusus ka väidetavalt ca. 95% , see % ajas tõusev. ( Info jäi "segaseks".)
T.

https://www.google.com/search?q=austral ... e&ie=UTF-8

oleks me sellises tõsises hädas...