Ise nad nimetavad taolist tegevust "s***hunnikute vahel laveerimiseks".
Ehk siis tahaks nagu mingit kaitset Gazpromi kraanide keeramise vastu (LNG varusid), aga ei tahaks jälle Gazpromi/Kremlit ärritada allakirjutamisega Baltimaade gaasisõltumatuse projektile.
Sest LNG terminaali idee siin on tegelikult Venemaast energeetilise sõltuvuse vähendamine ja varuplaani loomine puhuks, kui Kreml hakkab probleeme tekitama.
Sestap on vaja vastu töötada ideele, et terminaal tuleb Eestisse ja sealt toru Soome - selle asja toetamine looks Helsinkile teatud raskusi Moskva suunal.
Kaks väiksemat tünni üle lahe võib olla jälle küsitav (eks EL komisjon saa kah aru selelst).
Paraku kahel taburetil korraga lõputult istuda ei saa (või vähemalt see katse paista nõme).
Mina tabasin taolise loogika.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:See, et Laaneotsa ei tehtud RK riigikaitsekomisjoni esimeheks, näitab hästi, kui vähe maksab Eesti riigis asjatundja ja kui palju maksavad poliitilise tagatoa otsused.
Sedasi asju ajades on lihtne sillutada teed kaotusele.
Kas selleks ei pea mitte olema ka RK liige eelnevalt? Minu meelest siin kiputakse veidi liiga hoogu sattuma selle "asjatundjate tõrjumise" teemaga konkreetselt Laaneotsa näitel. Mees alles suht äsja astus tõsiselt poliitikasse, kõigepealt tuleks ikka järgmised riigikogu valimised ära oodata enne kui mingeid järeldusi teha. Ma muidugi ei vaidlusta et ega ta tõenäoliselt erakonna sisemises intriigitsemises kõige konkurentsivõimelisem ei ole, aga pole vaja ka sündmustest ette rutata.
Ilmselt pingutamegi, kõik me tahaks kiiremini ja sündmustest ette - pole ka mina mingi erand
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Poti soldat kirjutas:Kas selleks ei pea mitte olema ka RK liige eelnevalt? Minu meelest siin kiputakse veidi liiga hoogu sattuma selle "asjatundjate tõrjumise" teemaga konkreetselt Laaneotsa näitel.
Ikka peab.
Pealegi, mis asjatundja Laaneots parlamenditöös ja riigikaitsealases seadusandluses ikka niiväga on..
Ma tõesti ei oska ennustada, mitu häält ta järgmistel valimistel korjaks, kuid kardetavasti valituks saades hääbubki ta parlamendi lihtliikmete massi.
Saab näha.
Neid "parlamenditöö iseärasuste eksperte" ja juriste on seal Laaneotsatagi piisavalt, nii RK komisjonis kui ka RK-s laiemalt.
Mida seal ei piisa, on inimesed, kes jagaks olustikku armees ja teaks, mida vaja on.
Ma poleks nii kindel, et tänased liikmed seda nishi täita suudaksid.
Aeg ajalt sõnavõtte kuuldes tuleb lausa nutt kurku kohe.
Aivar Riisalu, keda aeg ajalt riigikaitse arvamusliidrina intervjueeritakse (viimati selles kõmulises "kui homme on sõda" saates) ajab vähemalt meedias taolist juttu suust välja, et pole sugugi kindel, et seal see sõjalise kompetentsi helgemat poolt esindatakse (sõltumata mis pagunid ta endale saanud on).
Ehk siis pika ja s*** jutu kokkuvõte on, et temaatiline kompetents RK-s ja isegi RK komisjonis on lausa nutma panevalt madal.
Kui vaadata tänast komisjoni nimekirja http://www.riigikogu.ee/index.php?id=169487
siis tundub isegi, et Ligi, Raidma ja Riisalu on seal täielikud sõja-isad võrreldes Marianne Mikko või Kalle Pallinguga.
"Endiste kindralite" sinna ilmumine oleks kvalitatiivselt midagi kvanthüppe taolist, sest seni on sealne ekspertiis peamiselt üldise humanitaarharidusega eimillegioskajatest koosnenud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kui sa Trumm pole aru saanud sellest, et Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeheks saamise eelduseks on valimistel osalemine ja Riigikokku valituks osutumine (st. Eesti Vabariigi Riigikogu pole mingi Eesti NSV Ülemnõukogu, kuhu ametikohast tulenevalt lihtsalt määrati nt PBL-i Tallinna komandant, 144. motolaskurdiviisi komandör jpt okupatsiooniarmee kohalikud pealikud), siis ei maksaks ehk nii väga targutada ka selle üle, et kõik on kole persses, et Riigikogus pole sõjalise kogemusega inimesi. Esiteks, vaadates tänase Riigikogu rolli, siis ei olegi see tegelikult probleem. Teiseks – ja see on põhiline – kui meile tundub, et seal ei ole piisavalt sõjanduses pädevaid inimesi, siis peaksime me iseendale otsa vaatama, sest inimesi sinna Riigikokku valime me ju kõik ise.
Esimese punkti juurde – meeldib see meile või mitte, aga Eestis on Riigikogul, eriti riigikaitse valdkonnas, eelkõige vaid seadusandlik funktsioon, st. paari peamise riigikaitset puudutava seaduse muutmine (kus initsiatiiv tuleb pea alati valitsuselt st. ministeeriumist ja kaitseväest) ning välismissioonide mandaatide menetlemine ja Riigikogu suurele saalile otsustamiseks saatmine. Riigikogu ja tema riigikaitsekomisjon ei koosta ega kinnita arengukavasid, väljaõppekavasid, kaitseväe sisemisi regulatsioone, kaitseväe paiknemise kavasid, relvahankeid jne. Nende asjadega tegeletakse täitevvõimu, st. valitsuse, ministeeriumi või kaitseväe tasandil vastavalt kaitseväelisele nõuandele. Sellise asjadekorralduse peamiseks miinuseks on ehk pisut liiga suure võimu andmine kaitseväelastele ja ametnikele ja poliitilise kontrolli vähenemine nende tegevuse üle. Suureks plussiks on aga see, et Riigikogus lepitakse kokku väga üldised arengusuunad, riigieelarve ja üldine seaduste raamistik, kuid „sisu“ täitmisega tegelevad oma ala professionaalid. St. puhtsõjalised küsimused, hangete läbiviimine, väeosade sulgemine ja avamine ei muutu poliitilise kempluse osaks või neid ei anta otsustamiseks inimestele, kes selles vallas ei pruugi kõige pädevamad olla. Näide – USA-s käib suuremate garnisonide sulgemise otsused või ka suuremad hankeotsused läbi kongressi, mille tagajärjel hoitakse lahti väeosasid, mida kellegile vaja ei ole, või hangitakse varustust, mida samuti vaja ei ole – küll aga annavad need mõttetud linnakud ja hanked tööd teatud piirkondade töötajatele, mistõttu samast piirkonnast valitud rahvaesindajaid neid hoiavadki – oma olemuselt on see lõpuks korruptiivne ja ebaefektiivne asjadekorraldus. Aga kui need plussid ja miinused kõrvale jätta, siis suures plaanis pole Riigikogu riigikaitsekomisjonide senine liikmelisus väga suur probleem, kuna nad ei peagi langetama sellise tasandi otsuseid, kus on hädavajalik suur spetsiifiline kompetents. Seetõttu on mul ka keeruline aru saada, kuidas Laaneots Riigikogu liikmeks saades üritab hakata taastama KV eelmist struktuuri, kui see ilmselgelt ei ole ega saagi olla Riigikogu tasandi funktsioon.
Teiseks – kõik senised KVJ-id alates Einselnist on kandideerinud või kohe kandideerimas Riigikogu valimistel, Riigikogu kandidaatide seas on olnud muuhulgas KV endine peainspektor (Laigna), KL-i Pärnu maleva endine ülem (Reinhold), KVPS J3 ülem (Kunnas), KVPS J5 ülem (Toomsalu) ja ilmselt veel inimesi. Kui sellised inimesed pole valituks seni osutunud (v.a. Kõuts, kes riigikaitseliselt ei suutnud Riigikogus endast mingit märki maha jätta), siis peaksid valijad ise endale otsa vaatama – ju siis polegi suurt vajadust Riigikogus selliste inimeste järele olnud). Või siis peaksid kandideerijad ise endale otsa vaatama – iga sõjaväelane peab alati adekvaatselt suutma hinnata reaalselt olukorda ning jõudude vahekorda – ning otsused kandideerida mingite pisiparteide nimekirjas või üksikkandidaadina ei anna just tunnistust eriti adekvaatsest olukorrahinnangust.
Ja lõpetuseks – kuni viimase ajani ei olnud riigikaitse kahjuks ka ühiskonnas tajutud üliolulise teemana. Erakonnad nende asjade vastu suurt huvi tundnud, aga ka ei ignoreerinud riigikaitset, vaid panustasid sinna ebapopulaarsed 2% SKT-st ning lasid selle raha eest sõjaväelastel ja ametnikel rahulikult toimetada. Seetõttu polnud riigikaitse ka valimiste teema nr 1 või nr 2, samal põhjusel sattusid ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni koosseisu üldjuhul 2. või 3. ešeloni tegelased, kes ei saanud seal üldjuhul teha ei midagi halba, ega samas mingit suurt kvalitatiivset hüpet.
Tänaseks on julgeolekuteemad muutunud tunduvalt olulisemaks (ja hea ongi), erakondade nimekirjades on terve rida vähem või rohkem tõsiseltvõetavaid selle ala kandidaate – kuid see ei muuda päeva lõpuks fakti, et Riigikogu roll riigikaitse sisulistes küsimustes on ja jääb üsna piiratuks, isegi kui kogu riigikaitsekomisjon komplekteeritaks erukindralitest ja reservohvitseridest.
Map teadnudki, et A4 nii kõva valija on, kes parteikandidaatide pingerida paika paneb...siiani on paraku siiski nii, et annab parte ameti, annab ka kompetentsi...kui Mikko on nimekirjas 20 kohta enne Laaneotsa, siis nii ongi, visaku valija saltosid või tehku prääksuga kükke.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet kirjutas:Map teadnudki, et A4 nii kõva valija on, kes parteikandidaatide pingerida paika paneb...siiani on paraku siiski nii, et annab parte ameti, annab ka kompetentsi...kui Mikko on nimekirjas 20 kohta enne Laaneotsa, siis nii ongi, visaku valija saltosid või tehku prääksuga kükke.
http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011
2011 RK valimistel sai isikumandaadi 14 liiget, ringkonnamandaadi 68 (sealhulgas Mikko) ja kompensatsioonimandaadi 19 inimest. See oli siis esialgne tulemus.
Minu teada ainult viimased (kompensatsioonimandaadid) jaotatakse, "partei pingerea" alusel. Näiteks Peeter Võsa pääses Riigikokku, kuna valija leidis, et selline spetsialist on väärt rahva tahet esindama, mitte tänu "parteinimekirjale".
Lemet kirjutas:Map teadnudki, et A4 nii kõva valija on, kes parteikandidaatide pingerida paika paneb...siiani on paraku siiski nii, et annab parte ameti, annab ka kompetentsi...kui Mikko on nimekirjas 20 kohta enne Laaneotsa, siis nii ongi, visaku valija saltosid või tehku prääksuga kükke.
Vale jutt. Kui vaadata praeguse Riigikogu koosseisu, siis on üle 3/4 saadikuist osutunud valituiks isiku- ja ringkonnamandaadi kaudu. St. - lugenud on just nimelt saadud häälte arv (ringkonna nimekirjas teatavasti reastatakse kandidaadid ringi vastavalt saadud häälte arvule). Üleriigilise nimekirja kaudu on Riigikokku pääsenuid ikka tugevasti alla veerandi. JA ka üleriigilisest nimekirjast pääsevad Riigikokku vaid vähemalt 1/10 mandaadist kogunud.
JA BTW - Mikko ja Laaneots kandideerivad siiski vist vähe erinevates nimekirjades.Kui Sul just mingit erilist salajast siseinfi pole.
JA BTW BTW - juba paar lehekülge on jutul väga vähe seost Eesti riigi kaitstusega...
Sattusin netis ühele Moskvas tehtud, mõtlema panevale pildile:
Manused
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Raha jagatakse kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade ning presidendi kantselei vahel. /.../ «Sellest täiendavast eraldisest kaetakse ära täiendavad ja ettenägematud kulud, mis on tekkinud Ämaris õhuturbemissiooni rotatsioonide vastuvõtmisega, samuti Eestis harjutava USA maaväe üksuse vastuvõtmisega. Tegemist on majutuskuludega nii Ämaris kui Tapal, aga ka täiendavate lennuväljateenuste tagamisega Ämaris ning muude samalaadsete kuludega,» ütles pressiesindaja.
