Mitu kuud käib jutt, et vaktsineerimistempo pole see, mis olema peaks. Lõpuks on seda korduvalt kinnitanud ka sotsiaalministeeriumi kantsler ja minister. Kuigi räägitakse väikesest vaktsineeritud õpetajate, päästjate ja politseinike arvust ning tehti katseprojekt 60–69-aastaste inimeste vaktsineerimiseks, on üle Eesti endiselt väga palju perearstikeskusi, kes pole saanud riskirühmi ära vaktsineerida. Perearstid on valmis vaktsineerima, kuid vaktsiine ei anta. Ja kui antakse, siis on etteteatamisaeg väga lühike, mistõttu on ka ettevalmistus nimistus olijatele helistamiseks üürike. Postimehele teadaolevalt on see mure perearstidel üle Eesti.
Covid-19 seireuuringu juht, ülikooli perearstikeskuse perearst doktor Ruth Kalda oli üks neist, kes oli nõus rääkima avalikult. Perearstikeskuses, kus Kalda töötab, tehakse täpselt nii palju kaitsepookimisi, nagu vaktsiini antakse. «Tegelikkuses on seis selline, et vaktsiine eraldatakse vaid teatud piirkondadele,» lausus Kalda. Näiteks Tartu piirkonna määras haigekassa riskipiirkonnaks vaid ühel korral, jaanuaris – siis tellitigi Pfizeri vaktsiini. Kalda sõnul oli Tartus kaks riskirühma nimistut ja üks nimistu sai 36 doosi, ehkki nimistutes on kokku 600 inimest, kes vajaks kaitsepookimist. Lisaks on ülikooli perearstikeskus saanud 100 doosi AstraZeneca vaktsiini, kuid seda ei manustata eakatele.
Laupäeval tuli teade, et riskirühmade tarvis saavad vaktsiine perearstikeskused, mis asuvad Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal. «Me ootame juba pikalt riskirühmade vaktsiine, on ka perearstikeskusi üle Eesti, kes pole ühtegi doosi Pfizerit või Modernat saanud,» sõnas Kalda. Näiteks pole Pfizeri vaktsiini saanud perearstikeskused nii Põlvamaal, Pärnus, Harjumaal kui ka Ida-Virumaal. Moderna vaktsiine on Eestisse saabunud küll väga vähe, kuid katseprojekti raames on seda saanud osa Tallinna, Saaremaa ja Hiiumaa perearste.
Kehv infovahetus
Meditiimi perearst Eero Merilind ütles Postimehele, et veebruaris sai nende keskus 36 vaktsiinidoosi nimistu kohta. Sell kuul on nad saanud rohkem, kuid vajaksid veel enam. «Meil on riskigruppides üle 1200 inimese, praegu oleme teinud veidi üle 300 doosi vaktsiini,» märkis Merilind. Ta toonitas, et osa perearste aga polegi vaktsiini saanud või vaktsineerimist alustanud. Samuti tõi ta välja murekoha, et perearstid ei saa ise vaktsiini valida.
Kui haigekassa saadab piirkonda välja teate, et perearstikeskused saavad tellida vaktsiine, siis hakkavad perearstikeskused neid otsekohe tellima, kuid inimesi vaktsineerima kutsuda ei saa nad enne, kui terviseametilt, mille laos vaktsiinid on, pole tulnud kinnitust, et vaktsiinid tõepoolest pannakse teele.
«Kui me tellime vaktsiine, siis see ei tähenda, et me need ka saame,» selgitas Kalda. Kalda sõnul on korra õnge mindud. Nimelt tekkis olukord, kus terviseametist tuli kinnitus, kuid väiksema koguse peale – arstid olid aga juba nimistuid koostanud ning inimesed vaktsineerima kutsunud. «See teade tuli peaaegu viimasel hetkel,» tõdes Kalda. «Hetkeseisuga on selline tunne, et perearstidel on kapid vaktsiini täis ja me lihtsalt ei tee süste,» nentis Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen (Eesti 200). Ta meenutas olukorda, kus haigekassa käskis AstraZeneca tellimused sisse anda, see sai tehtud, nimekirjad läbi helistatud, kuid vaktsiini tuli lubatust vähem.
«Inimeste läbihelistamine võtab aega,» kinnitasid nii Kalda kui ka Ingerainen. Seda tehakse teiste tööde kõrvalt ning kui osa inimesi on nõus vaktsineerima, siis teised tahavad ka infot, mida see vaktsiin teeb. Kui mõni päev pärast helistamistööd tuleb teade, et kõigile vaktsiini ei jätku, siis tähendab see uut helistamise kadalippu. «Siis tuleb uuesti nimekirjad läbi helistada, vabandust paluda ning öelda, et kahjuks kohe ei saa teid vaktsineerida,» rääkis Ingerainen. «See tähendab, et me ei saagi nimekirju pikalt ette teha,» lisas Kalda.
Ka Eero Merilind ütles, et praegu tuleb olla väga operatiivne, kuna terviseameti kinnituse saamise järel peab veel avama töögraafikud, kutsuma inimesed ja muutma töökorraldust. «Kuna vaktsiini ei saa pidevalt ja regulaarselt, ei saa seda veel plaaniliselt korraldada. Iga kord on vaja n-ö rätsepalahendust,» lisas Merilind. «Meie külmakapis ei ole praegu ühtegi doosi vaktsiini niisama seismas,» toonitas ta.
Riigi kõrvalprojekt
Möödunud nädalavahetusel tuli riik välja katseprojektiga Tallinnas, Tartus ja Põltsamaal, kus kutsuti eesti.ee kaudu vaktsineerima 60-69-aastaseid inimesi. Ingeraineni sõnul on riik jätnud perearstid väga tobedasse olukorda, kus nad peavad oma nimistutele teatama, et veel koroonavaktsiini ei saa, kuid paralleelselt on riigil käsil projekt, kus vaktsiini jagub. «Ma ei ole teiste sektorite kaasamise vastu, aga me peaksime teadma oma rolli ja võimalusi ning koguseid ette natukene rohkem kui kolm päeva,» lausus Ingerainen ja lisas, et nüüd perearstid ei teagi, kes on saanud vaktsiini ja kes mitte. Lahendusena ootavad nad digiregistratuuri. «Praegu helistame inimesi läbi, aga loodame digiregistratuuri võimalustele,» ütles Merilind. Ka inimesed ootavad. «Meile helistavad inimesed, et me tuleksime kohe kohale vaktsineerima, andke aga teada, millal me süsti saaksime,» lisas Ingerainen.
Ingerainenile jääb mõistetamatuks, miks kurdab riik vaktsineerimise tempo üle. «Me teeme suhteliselt suure koormusega tööd. Meie keskuses on kaks arsti haigestunud, üks lapsega kodus ning nende igapäevane töö on teiste vahel ära jaotatud. Selle kõrvalt üritame võimalikult palju ära vaktsineerida,» ütles Ingerainen. Lisaks selgitasid perearstid, et üldise kõrge nakatumisega on suurenenud ka tavapärase töö koormus – rohkem on haigestunute nõustamist, töövõimetuslehtede vormistamist ning patsientidega suhtlemist üleüldse. «Ise saatsin eelmisel nädalal kaks haiget hingamispuudulikkusega haiglasse. Sa pead arstina oma patsiente jälgima, kas olukord läheb hullemaks või mitte, nendega ühenduses olema,» selgitas Ingerainen.
Terviseameti laost saadetakse vaktsiinid välja sisuliselt kohe ehk saabumisele järgnevatel päevadel ametile esitatud tellimuste järgi. Pikemalt hoitakse laos II doosi tegemiseks mõeldud vaktsiine, kuid need on tervishoiuteenuse osutajate poolt broneeritud ja antakse välja, kui saabub süstimisaeg.
Riikliku immunoprofülaktika eksperdikomisjoni soovitusel kasutakse 70+ vanuses inimeste vaktsineerimiseks Pfizeri/BioNTechi ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca Covid-19 vaktsiini.
Täna saabub lattu 14 040 doosi Pfizeri/BioNTechi vaktsiini.
Covid-19 vaktsineerimisega hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on Eestis praeguseks 7,63 protsenti (Euroopa Liidus keskmiselt ca 6 protsenti). Üle 80-aastaste inimeste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on Eestis keskmiselt 27,1 protsenti. Maakondade lõikes on üle 80-aastaste hõlmatus kõige kõrgem Hiiumaal 43,3 protsenti, Saaremaal 36,3 protsenti, Läänemaal 36,1 protsenti, Pärnumaal 35,3 protsenti ja Raplamaal 35 protsenti.
Pühapäeva seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 101 452 inimesele, kellest 43 942 on saanud mõlemad doosid. Eelviimase ööpäeva jooksul manustati 3791 doosi, kokku on manustatud 145 394 vaktsiinidoosi.
Ma ei kahtle, et kõik ülal öeldu on õige, kuid suures plaanis loeb siiski laojääk. Seni, kuni laojääk suureks ei kasva, süsteem siiski kuidagi toimib tarnete piirides.