www.militaar.net

Ajada sealjuures mingit iba, et voodikohtade ressurss on lõputu ja kogu keiss ongi selles, et omakasupüüdlikud haiglad ei taha "koroonadispanseriks" olla sest nad tahaks tegelda millegi "kasumlikumaga" - no see on ikka tõsine lapikmaalasest idioodi versioon, eks ole

Mul on ka tunne, et siin nutulaulus mängib rolli ka "haigla kui äriühing" kontseptsiooni vildakus. Ehk haiglad pole väga huvitatud selle koroonateemaga tegelemisest, kuna see mingil põhjusel pole kasulik. Eriti kui vaatata meditsiinipersonali koguarvu ja haiglakohtade koguarvu. Ei taha näiteks põhjusel, et haigekassa maksab vähe, kuid haigus vajab tavalisest rohkem kulutusi, rohkem personali, kaitsevahendeid jne.

Eesti haiglates on ca 7500 voodikohta.
Arv saadud siit: https://www.err.ee/513823/haiglakohtade ... rv-vahenes

Tervishoiutöötajaid on Eestis ca 23 000.
https://www.tai.ee/et/instituut/pressil ... utoeoetaja

Täna on meil koroonahaigete all ca 8% voodikohtadest ja nende teenindamisega seotud mitte rohkem kui 2500 meditsiinitöötajat (11%).
Võtsin arvestusega, et 650 haiget ja 1 meedik per haige. Intensiivis on rohkem (kuid seal on väike% haigetest), tavapalatis kindlasti 1:1 pole.

Kas pingutus, mis võtab ära ca 10% üldressursist, saab olla mingi võimaluste piir ja üleinimlik pingutus?
Lisapersonali koolitamiseks oli aega pool aastat, teine laine tuli Kiige-poisile üllatusena? Ja haiglatele?
Või on see lihtsalt mugava igapäevaelu ja sotsminni eduraportite alla mugavdunud haiglajuhtkondade nutulaul, et endist viisi ei saa?
10% ressursi koormatuse korral piirame juba plaanilist ravi, millega see ülejäänud 20 000 meedikut oma päevi sisustab?

Minu manalamehest mata õpetaja keskas armastas öelda, et matemaatika annab üllatavalt paljudele elu küsimustele vastuse.
Vähemalt minu matemaatika (ka siis, kui suurendada hõivatud personali arvukust 2x ja vähendada saadaolevate voodikohtade arvu 2x, ütleb, et siin mata ei klapi.

Sealtsamast:

Selle aasta 31. märtsi seisuga oli Eesti haiglates 7494 ravivoodit, mida on 50 voodi võrra rohkem kui 2013. aasta esimese kvartali lõpus. Iseseisva statsionaarse õendusabi ehk endised hooldusravi voodid moodustasid kõigist kasutusel olevast vooditest neljandiku, aktiivravivoodid 62 protsenti ning ülejäänud osa olid tuberkuloosi ja psühhiaatria voodid.

Ilmselgelt ei saa kõiki 7500 koroonahaigete jaoks kasutada.

Võta nüüd sealt 23000 maha hambaarstid, perearstid ja õed, ämmaemandad jms kraam ja üllatavalt vähe jääb rahvast järgi. Ja oled kindel, et COVID-haiged on ainsad rasked haiged, kes haiglates voodikohti võtavad?

62% 23 000-st on ca 4700.
650 hõivatud voodikohta 4700st on ca 14%, ikka pisike-pisike vähemus.
Lisaks on maikuust detsembrini ehk 7 kuud olnud aega ka neid voodikohti juurde luua.
Ikkagi mata ei klapi.

COVID pingutus ei hõiva meditsiiniressursist mingil juhul rohkem kui viiendiku.
Miski siin ei klapi.

Nagu juba korduvalt öeldud, esimesena tuleb personalipuudus ja siis ruumipuudus.

Nujah, juba enne koroonat nuteti, et haiglates on arstidest ja õdedest puudus, nüüd ootamatult selgub, et arstidel ilma koroonata nagu tegevust polegi, kamandame nagu üks mees COVID osakondadesse.

Jah, küsimus on ka selles, kui palju plaanilist ravi ikkagi saab kokku tõmmata, st. kui suur reserv on. Raske uskuda, et senine süsteem töötas 14+% reserviga (Euroopa kõige efektiivsem meditsiinisüsteem jne). Võimalik, et mõnel akf-il on selle kohta mingi teadmine, mul isiklikult ei ole.

Sellisel juhul ajavad Kiik ja Sule jama.
Probleem pole mitte personalipuudus, vaid jämedad planeerimisvead.
2.lainet on alla hinnatud ja seetõttu pole (täiend)koolitatud piisavalt lisapersonali, keda üldarvu vaadates on küllalt.
Kui esitatakse küsimus, et "kas nii ei saaks", järgneb demagoogia kopsuventilaatoriga töötamise kogemusest ja intensiivravist, mis hõivab kogu covid pingutusest 10%.

Nujah, juba enne koroonat nuteti, et haiglates on arstidest ja õdedest puudus, nüüd ootamatult selgub, et arstidel ilma koroonata nagu tegevust polegi, kamandame nagu üks mees COVID osakondadesse.

Mul on ka see küsimus.
Ma käin nt regulaarselt nahaarsti juures.
Kevadel lükati seda korda 3 edasi.
Mida antud pensioniealine polikliiniku arst tegi, jääbki segaseks.
Vaevalt aga siis palgata puhkusel istuti.

Kapten Trumm kirjutas:2.lainet on alla hinnatud ja seetõttu pole (täiend)koolitatud piisavalt lisapersonali, keda üldarvu vaadates on küllalt.

Sul võib ju osaliselt õigus olla, aga koolituse läbimine nõuab olemasolevatele töökohustustele lisanduvat aega.

Kõige olulisem küsimus on ikkagi see, mis osa ruumi- ja personalivajadusest moodustab senine reserv + plaaniliste tegevuste ärajätuga saavutatav täiendav reserv. Mul pole aimugi

Eestis pole kunagi olnud 650 voodikohta ootamas, millal viirus puhkeb.
Nende, spetsiaalsete nakkusvoodikohtade arv meil ei ületa arvu 50.
Spetsiaalseid nakkus- ja kopsuarste on meil kahekohaline arv.
Antud võimekus ongi loodud olemasolevast ja olemas olnud reservidest, spetsialiseerides inimesi ümber ja täiendkoolitades neid.

Kriku kirjutas:Sealtsamast:

Selle aasta 31. märtsi seisuga oli Eesti haiglates 7494 ravivoodit, mida on 50 voodi võrra rohkem kui 2013. aasta esimese kvartali lõpus. Iseseisva statsionaarse õendusabi ehk endised hooldusravi voodid moodustasid kõigist kasutusel olevast vooditest neljandiku, aktiivravivoodid 62 protsenti ning ülejäänud osa olid tuberkuloosi ja psühhiaatria voodid.

Ilmselgelt ei saa kõiki 7500 koroonahaigete jaoks kasutada.

Teeme ÜMMARGUST matemaatikat -
~1000 voodit tuberkuloosi ja psühhiaatriale,
~ pool iseseisevast õendusabist on ~950 (...on mõeldud stabiilses seisundis patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused)
- teadmata arv aktiivravi kohta - sünnitusmajad ja lastehaiglad, ägedate haiguste (kirurgilised-, sise- ja neuroloogilised-) või traumade raviks.

See uhkelt kasutatav 7494 sulab päris kiiresti ainult poole lähedale või alla selle ...

Personali kahandab see, et kõik need ülal loetud voodikohad (pea pooled!) vajavad ka erialast väljaõppinud personali, mida ei saa ära võtta!
Minu arvamus.

Huvitav kas lastehaigla voodikohad ja sünnitusmajas need "beebivannid" on ka voodi kohtadena kirjas ega olukorra paremana näitamine alles eelmisel aastal moodi ei läinud

Üldiselt ma arvan, et Sule ja teised haiglate ning osakondade juhid teavad, mis nad räägivad ning kui võtta seisukoht, et nende hinnangud pole usaldusväärsed, siis polegi meil kedagi usaldada. Kommentaariumid on aga alati täis suurepäraseid ressursside planeerijaid.

Kriku kirjutas:... mis osa ruumi- ja personalivajadusest moodustab senine reserv + plaaniliste tegevuste ärajätuga saavutatav täiendav reserv.

Tartu kliinikumi reaalsus:
Varuruume ja plaane ruumide kasutamiseks on juba praegu olemas.
Väljavõte kriisikomisjoni koosoleku protokollist 1.03.2021.

Otsus: 12. märtsiks tuleb kliinikumil tagada pandeemilise nakkuse raviks eraldatud spetsialiseeritud nakkusosakondade voodikohti 92 (sh I II astme intensiivravi) ning 7 voodikohta jätta muude nakkuste raviks. Nakkusohtlikke patsientide raviks erakorralise meditsiini osakonnas on vajalik eraldada 9 voodikohta ja intensiivraviosakondades 19 isolatsioonivõimekusega III astme intensiivravi voodikohta.
Arutatud: kliinikum on toodud nõuete täitmiseks valmistunud.
Otsus: vajadusel avatakse A5 korrusel kardio-COVID-19 osakond, kus on võimalik luua ka intensiivravi voodikohad. Osakond avatakse 72 tunni jooksul pärast kriisijuhtimismeeskonna vastavat otsust.
Otsus: praegu avatud COVID-19 töögraafikud tuleb koostada arvestusega vähemalt aprilli lõpuni.
Arutatud: personali vajadus olukorras, kui tuleb avada praegusest rohkem COVID-19 voodikohti. Probleemkohaks saab teiste nii erakorraliste kui ka plaaniliste haigete haiglaravile võtmine. Seetõttu on vajalik plaanilise ravitöö piiramine ja ilmselt on siis vajalik plaanilise kirurgilise töö suures mahus redutseerimine.
Otsus: vajalik on uuendada ka vabatahtlike andmebaasi.

metsataat kirjutas:

Kriku kirjutas:... mis osa ruumi- ja personalivajadusest moodustab senine reserv + plaaniliste tegevuste ärajätuga saavutatav täiendav reserv.

Tartu kliinikumi reaalsus:
Varuruume ja plaane ruumide kasutamiseks on juba praegu olemas.
Väljavõte kriisikomisjoni koosoleku protokollist 1.03.2021.

Otsus: 12. märtsiks tuleb kliinikumil tagada pandeemilise nakkuse raviks eraldatud spetsialiseeritud nakkusosakondade voodikohti 92 (sh I II astme intensiivravi) ning 7 voodikohta jätta muude nakkuste raviks. Nakkusohtlikke patsientide raviks erakorralise meditsiini osakonnas on vajalik eraldada 9 voodikohta ja intensiivraviosakondades 19 isolatsioonivõimekusega III astme intensiivravi voodikohta.
Arutatud: kliinikum on toodud nõuete täitmiseks valmistunud.
Otsus: vajadusel avatakse A5 korrusel kardio-COVID-19 osakond, kus on võimalik luua ka intensiivravi voodikohad. Osakond avatakse 72 tunni jooksul pärast kriisijuhtimismeeskonna vastavat otsust.
Otsus: praegu avatud COVID-19 töögraafikud tuleb koostada arvestusega vähemalt aprilli lõpuni.
Arutatud: personali vajadus olukorras, kui tuleb avada praegusest rohkem COVID-19 voodikohti. Probleemkohaks saab teiste nii erakorraliste kui ka plaaniliste haigete haiglaravile võtmine. Seetõttu on vajalik plaanilise ravitöö piiramine ja ilmselt on siis vajalik plaanilise kirurgilise töö suures mahus redutseerimine.
Otsus: vajalik on uuendada ka vabatahtlike andmebaasi.

Arstid teevad mis suudavad aga R > 1 võidab alati. Kui R < 1 ei saada siis see täiendavate voodikohtade lisamine on katastroofi edasi lükkamine. Haiglatega koroonat ei võida.
Võrrelda tuleb kui palju suudetakse uus haiglakohti luua ja kui palju R uusi haigeid tekitab.