www.militaar.net

Kas aga rangete piirangute kehtestamisega jäi valitsus hiljaks, arvestades, et haiglate võimekus on jõudnud viimase piirini?

Kallas arvas, et otsuste õigustatuse üle saab hinnangu anda hiljem. Ta märkis, et eelmisel kevadel kehtestati eriolukord siis, kui riigis oli vaid 27 nakatunut. Kallas sõnas, et mõistagi peab arvestama meditsiinisüsteemiga, kuid selle kõrval on ka väga palju nähtamatuid ohvreid, kes kannatavad vaimse tervise probleemide käes või kellel tekivad piirangute tõttu lüngad hariduses.

Ta tõi veel välja tõsiasja, et nakatumise kiire kasvu põhjuseks on UK tüvi laialdane levik, sest teadupärast nakkab see agaramalt.

Kas aga neid nähtamatuid ohvreid ei oleks olnud vähem, kui piirangud oleks olnud varem rangemad ja seega olukord praegu leebem?

"Ma ei oska seda analüüsi teha praegu," vastas Kallas.

Praeguse COVID-i kriisi leevenemist võib oodata kõige varem aprilli lõpus, ütles Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits. "Koroonaviiruse piirangutega on tavaliselt tehtud kaks viga: need on kehtestatud liiga hilja ja liiga vähe ning teiseks: neid leevendatakse liiga vara ja liiga palju. Minu hinnang on, et aprilli lõpp - mai algus on realistlik aeg [kui olukord hakkab lahenema]," rääkis Merits teisipäeval "Vikerhommikus".

Küsimusele, kas Eesti praeguse koroonaleviku taseme põhjuseks on peamiselt viiruse briti tüvi, vastas Merits, et tema hinnangul on põhjuseks siiski kombinatsioon vanadest probleemidest ja uuest briti tüvest.

Viroloogiaprofessor Andres Meritsa sõnul on Briti tüve levik praegu kindlasti kümne protsendi juures. «See, et meie juhtude arv suurenes 600 pealt 1300 peale – see tuleb vanade tüvede levikust. Praegu võib arvata, et Briti tüvi moodustab 150 juhtu päevas. See pole kaugeltki piisav, et sellist suurt hüpet põhjustada,» selgitas Merits. Seega on tema sõnul Briti tüvi täiendav probleem. «Olukorras, kus meie olemasolevad meetmed tõenäoliselt ei ole valmis pidurdama tavalist tüve, ei piisa neist kindlasti selleks, et pidurdada midagi tõsisemat,» selgitas ta. «Briti tüvi ei ole koll. Ta on igal pool Euroopas sees. Igal pool on ta kontrollitav hästi läbipruugitud meetmete abil,» rääkis Merits ja lisas, et Briti koroonatüvi allub hästi vaktsiinidele. Meritsa sõnul on Inglismaa ise saanud Briti tüvega hästi hakkama. Muidugi on neil olnud pea kolm kuud rangeid piiranguid ning alles nüüd hakkavad meetmed vaikselt leevenema.

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar selgitas, et hetkel panevad teadlased kokku andmeid Briti tüve siinse leviku kohta. «Briti tüve levik on kindlasti tõusutrendis. Kui riik on lukus, on see kiireim võimalus nakatumine alla viia. Kas see on Briti tüvi või mitte, sel ei ole tähtsust,» selgitas Lutsar.

Eilsel terviseameti pressikonverentsil märkis terviseameti nakkusosakonna juhataja Hanna Sepp, et praeguseks on meil tuvastatud 178 ÜK tüvega ja üheksa LAVi tüvega juhtu. Riigisisese levikuga on avastatud 136 Briti tüve.

Kui aasta eest nakatusid Hallistes asuvas Mulgi Häärberi hooldekodus üks töötaja ja hoolealune, siis veebruari lõpus leidis viirus sinna uuesti tee ning nüüd on haigestunuid nii elanike kui töötajate seas omajagu. Jaanuaris otsustas suurem osa hooldekodu elanikest neile pakutud vaktsiinist loobuda.

Koroonaviiruse tõttu ise kodus haiguslehel viibiv hooldekodu juht Merle Palk ei öelnud, mitu inimest on täpselt haigestunud, aga kinnitas, et keegi neist ei põe haigust raskelt. «Üle 38 kraadi ulatuva palavikuga haigeid meil ei ole,» sõnas ta. Palgi kinnitusel pole keegi ka COVID-19 tõttu hooldekodus surnud. «Sööme vitamiine ja oleme täiesti hästi hakkama saanud.»

Talvel, kui hooldekodude elanikele ja personalile hakati Eestis esimeste seas pakkuma vaktsineerimise võimalust, oli Halliste hooldekodus palju loobujaid. Vaktsiinist loobus ka hulk personali eesotsas juhatajaga. «Inimesed mõtlesid, et parem põevad haiguse läbi, kui süstivad endale tundmatut,» selgitas Merle Palk. «Nüüd põevadki.»

Juhataja sõnul tekitas inimestes palju vastuseisu ka vaktsiini pakkumise meetod. «Selline tunne oli, nagu müügimehed pressiksid oma kaupa peale,» nentis Palk. «Eks seda vaktsineerimise otsust on keeruline teha,» tunnistas ta ja lisas, et ei ole vaktsiinivastane.

See, kuidas viirus hooldekodusse pääses, jääb juhataja sõnul teadmata. «Mina sain selle poriloigust,» meenutas ta. Nimelt olevat ta soojade ilmade saabumise järel käinud õues vett läbi laskvate jalanõudega ning jalad said märjaks. «Siis teadsin kohe, et mingi haiguse külge saan, ja kui tõusis väike palavik, siis olin veendunud, et see on see viirus,» rääkis ta.

Aga nagu nüüd lugeda võib, siis ehitus- ja aianduspoode meil erinevalt eelmisele kevadele erandite nimekirjas pole = palju õnne kõigile, kelle töös on vajalik neid asutusi külastada või kes plaanisid koroonapuhkuse ajal kodus midagi kasulikku teha.

Viroloogiaprofessor Andres Meritsa sõnul on Briti tüve levik praegu kindlasti kümne protsendi juures. «See, et meie juhtude arv suurenes 600 pealt 1300 peale – see tuleb vanade tüvede levikust. Praegu võib arvata, et Briti tüvi moodustab 150 juhtu päevas. See pole kaugeltki piisav, et sellist suurt hüpet põhjustada,» selgitas Merits.

mart2 kirjutas:Ega ma sellest AZ vaktsiini skepsisest aru ei saa. Lugesin tõsisemaid artikleid ja kokkuvõtteid ning midagi erilist teistega ei näe.
Ainuke soovituslik piirang oli vanusega seotud. Kuid selle põhjuseks ei olnud mitte kõrvalmõjud, vaid liiga väike testimise valimik vanemate inimeste seas.
Lasin endale teha ja võrdlesin kõrvalmõjusid oma abikaasa ning tema töökaaslaste vastavate kirjeldustega - nendel Pfizer. Ei mingit olulist vahet.

Peeter kirjutas:Miks on vaja ajada sellist juttu, et levikus on UK-tüvi 98%, kui samal ajal TA pressikonverentsil ütleb nakkusosakonna juhataja, et "Praeguseks hetkeks on meil 178 UK-tüvega ja 9 LAV-tüvega juhtu. Siseriikliku levikuga on avastatud 136 juhtu. Tuvastatud tüvedest on Briti tüvi meil tõesti levimas, aga ei saa väita, et see tüvi on süüdi haigestumuse tõusus".

2korda2 kirjutas:Mõlemal juhul on olukord väga halb - kriisi ei juhita, kriis juhib.

2korda2 kirjutas: 08.03 õhtuse AK ajal oli telefoni otsas PM ja mainis briti tüve osakaaluks 95% (oli vist, igatahes 9-ga algav oli). 09.03 hommikul Terevisioonis oli taas PM otse eetris ja nüüd oli Briti tüve osakaal 75%. Üks kahest:
1. PM mõtleb neid väärtusi välja ja loodab, et keegi sellele tähelepanu ei juhi ja ongi võimalik briti tüve agressiivsuse taha pugeda
2. PM-i nõunikud ajavad PM-le paska ja too ei saa ise sellest aru.

Viroloogiaprofessor Andres Meritsa sõnul on Briti tüve levik praegu kindlasti kümne protsendi juures.

Madis Reivik kirjutas:Kui sa räägid vanainimesele et ära võta südame- ja vererõhurohtu ja selle tulemusena on matused siis ma kujutan ette et asi võib muutuda kriminaalseks.

Kapten Trumm kirjutas:

Viroloogiaprofessor Andres Meritsa sõnul on Briti tüve levik praegu kindlasti kümne protsendi juures.

KK lausa valetab? Varasemate möödapanekute kaitseks?

kuid selle kõrval on ka väga palju nähtamatuid ohvreid, kes kannatavad vaimse tervise probleemide käes või kellel tekivad piirangute tõttu lüngad hariduses.