www.militaar.net

Korpus saab Eestilt diviisi.
Korpus teeb plaani.
KVJ kooskõlastab selle.
Korpus juhib diviisi plaani täitmisel.

KVJ omab alati täielikku käsuõigust.
Sarnaselt on planeeritud palju teisi Eesti jõude.

Martin Herem kirjutas: ↑11 Jaan, 2024 21:02 KVJ kooskõlastab selle.

Jupi vorsti pärast ei pea ju kogu siga pidama.


Olgem ausad. KVPS on minetanud oma kunagise funktsiooni ja peaka ennast ükajagu õhemaks reformima. Anname KVJ diviisi käsutusse kus ta kenasti noogutades vajalikud asjad kooskõlastab ja korras.

Martin Herem kirjutas: ↑11 Jaan, 2024 21:02 Korpus saab Eestilt diviisi.
Korpus teeb plaani.
KVJ kooskõlastab selle.
Korpus juhib diviisi plaani täitmisel.

KVJ omab alati täielikku käsuõigust.
Sarnaselt on planeeritud palju teisi Eesti jõude.

Kus kohas korpuse staap oma plaanid 1.diviisiga KVJga kooskõlastab? Tuleb Eestisse või liigub KVJ korpuse staabi juurde?

Ma saan aru Exituse ängist ja tungist midagi kehvasti öelda, aga põhjust ei tea.

KVJ otsustab kuidas Eesti vahenditega arendada KVd kõige otstarbekamalt.
Lisaks Diviisile on veel Merevägi, Õhuvägi, Erioperatsioonid ... See kuidas neid arendatakse, keda rohkem ja keda vähem, milliseid võimeid nendes, seda otsustab KVJ.
Samuti jälgib KVJ, et Eesti riigi huvid oleksid plaanides täidetud.
Enne kui teha ettepanek KVPSi vähendamiseks, peaks ju teadma kuio suur see on.
Mis te Exitus arvate, kust tulid inimesed Diviis staabi jaoks? KVPS ongi vähenenud märkimisväärselt.

isonts
"Kus" küsimusele ei ole head vastust.
Eestis. Võrgus. Aga KVJ näeb neid plaane ka väljaspool Eestit.
Ja kui päris aus olla, siis ega meil pole ka mingit traditsiooni või väljakujunenud süsteemi, sest me oleme esimest korda sellises ringis.

to isonts -
NATO pole "täissõjas" olnud ja kõike ei saagi ennem määratleda, kui olukord käes.
Minu nähtu seoses ISAF-i plaaniga: Riikide esindajad olid koduriigist saadud tingimustega/piirangutega planeerimise juures ja suhtlesid vajadusel kodumaaga, hoides oma ülemad jooksvalt kursis. Kui plaan valmis said riigid oma osa kooskõlastamiseks. Kooskõlastati kas paberil, elektrooniliselt või kui vajadusel täpsustada, siis üle videosilla. Mõni Juhataja tuli ise kohale.

PS. Riigi osa - mitte kõik riigid ei näinud kogu plaani, vaid need, keda antud osa puudutas (näiteks territooriumi kasutamine, üksute või muu ressursi kaasamine). Selge ju, et erioperatsioone ei pea teadma need, kes ei anna ressurssi või kelle vastutusalal op-e ei tehta.
Enamus riikidel olid üksuste kasutamisele pandud peale piirangud, mis sageli olid seotud kas rahvusliku õigussüsteemiga (n. sõjavangide käsitlemine või eriotstarbeline sõjamoon) ja/või rahvuslike huvidega.
Nende piirangute kooskõlastamise eest vastutasid lõplikult just riikide kõrgemad sõjalised juhid!

Detailsemaks ei lähe.

Ma olen kõikide välisoperatsioonide planeerimise osaline olnud aastast 2011. Olen olnud opstaabis aastast 2009, kui Maaväestaap seda vedas.
Välisoperatsiooni planeeimine ja käigushoidmine v kaitseplaneerimine on täiesti erinevad asjad.

isonts kirjutas: ↑12 Jaan, 2024 11:41 ...
Välisoperatsiooni planeeimine ja käigushoidmine v kaitseplaneerimine on täiesti erinevad asjad.

Ma ei tea, mis rollis sa olid, kuid mitmerahvuselise operatsiooni planeerimise protseduuridel pole erilist vahet millist tüüpi operatsiooniga on tegu või millisel territooriumil see toimub.
Lihtsalt sellel (territooriumi valdava) riigi sõjalistel juhtidel on suurem õigus teatud piiranguid kasutada (loe - kooskõlastada teiste tegevusi).

Tempo erinevus on juba üks kõige suurem erinevus. Kodus kaitseoperatsioonide planeerimine ja läbiviimine ja samal ajal järgmiste planeerimine. 24/7 samas inforuumis olemine.
Ma ei näe erilist võrdlus momenti.
Nagu KVJ ütles ei tea ta ise ka veel täpselt kuidas see paika loksuma hakkab. Kindlasti on kõik tegevusvariandid läbimõeldud.
Ma kujutan ette, et kõige tõenäolisemalt istub KVJ diviisi staabi juures või mingis diviisi varujuhtimispunktis ja hoiab näppu pulsil. Eraldi KVJ juhtimispunkti rajamine on minu arust resurssi raiskamine.

Selge!
Sul on oma ainuõige nägemus tegelikult olemas ja soovid, et KVJ just siin foorumis kiidaks selle heaks/võtaks omaks!

Vabandan, et võtsin rumalusest midagi elust kommenteerida ...

isonts kirjutas: ↑12 Jaan, 2024 11:41 Ma olen kõikide välisoperatsioonide planeerimise osaline olnud aastast 2011. Olen olnud opstaabis aastast 2009, kui Maaväestaap seda vedas.
Välisoperatsiooni planeeimine ja käigushoidmine v kaitseplaneerimine on täiesti erinevad asjad.

isonts kirjutas: ↑12 Jaan, 2024 16:27 Tempo erinevus on juba üks kõige suurem erinevus. Kodus kaitseoperatsioonide planeerimine ja läbiviimine ja samal ajal järgmiste planeerimine.

Ses osas on teil õigus, et operatsioonide planeerimine ja kaitseplaneerimine on täiesti erinevad asjad. Aga kahjuks olete eksiarvamusel, et kaitseplaneerimine tähendab "kaitseoperatsioonide" planeerimist. Nagu juba eespool on kirjutatud, siis operatsioonide planeerimise metoodika seisukohalt pole vahet, kas planeeritakse välisriigis toimuvat sõjalist operatsiooni või oma kodumaa kaitset.

Kaitseplaneerimine tähendab riigikaitse arendamist, luues uusi sõjalisi võimeid ja hoides alal neid, mis juba olemas on. Tegemist on inglise keelest laenatud mõistega (defence planning).
Vt ka siit: https://www.kaitseministeerium.ee/et/ee ... oime-areng

Paraadil on esindatud ka 2. jalaväebrigaadi 2. ja 3. (endised 22. ja 23.) Kuperjanovi jalaväepataljon.

Allikas: https://mil.ee/uudised/eesti-vabariigi- ... -valjakul/

Mis sellise reformi mõte on? Ja kuidas see päriselus välja näeb - varrukal on kõigepealt brigaadi number, siis pataljoni number ja siis Kuperjanovi embleem?

Oskab keegi öelda, Kas on kaalutud Diviisi struktuuri luua suurtükibrigaad või tekitatakse/on tekitatud ekvivalentne planeerimisvõime diviisi staapi? Kui Eesti soetab endale 18x ratastel liikursuurtükki ja kõik Kõud relvastusse jõuavad + reaktiivsuurtükid ja varitsev õhuründemoon, siis on neid osiseid ikka üksjagu. Samas ma ei ole kindel, kas või kui palju sellise juhtimistasandi tekitamine reaalselt midagi juurde annaks.

Rabapistrik kirjutas: ↑02 Apr, 2024 9:49 Oskab keegi öelda, Kas on kaalutud Diviisi struktuuri luua suurtükibrigaad või tekitatakse/on tekitatud ekvivalentne planeerimisvõime diviisi staapi? Kui Eesti soetab endale 18x ratastel liikursuurtükki ja kõik Kõud relvastusse jõuavad + reaktiivsuurtükid ja varitsev õhuründemoon, siis on neid osiseid ikka üksjagu. Samas ma ei ole kindel, kas või kui palju sellise juhtimistasandi tekitamine reaalselt midagi juurde annaks.

«Kaugtulevõime koondub kõik diviisi alluvusse, sest nagunii on diviis see, mis lahinguvälja kujundab,» ütles Pevkur Postimehele. «Et kaugtulevõime oleks kiire ja paindlik, ostamegi lisaks ratastel suurtükke. See suund, see brigaad, kus meil on [sõja ajal] abi vaja, selle toetuse ka saab. Roomikuga väga ei manööverda.»

Oskab keegi öelda, Kas on kaalutud Diviisi struktuuri luua suurtükibrigaad või tekitatakse/on tekitatud ekvivalentne planeerimisvõime diviisi staapi? Kui Eesti soetab endale 18x ratastel liikursuurtükki ja kõik Kõud relvastusse jõuavad + reaktiivsuurtükid ja varitsev õhuründemoon, siis on neid osiseid ikka üksjagu. Samas ma ei ole kindel, kas või kui palju sellise juhtimistasandi tekitamine reaalselt midagi juurde annaks.

Jah on küll kaalutud. Seepärast mina väga kindlas kõnesviisis 3.STVPst ei räägiks. Kuigi sellise nime all ta plaanides on.
Diviisil peab kaudtule planeerimisvõime nii kui nii olema, muidu see polekski diviisi staap.
Kaudtule võimekuse koondamine ühte üksusesse parandab diviisi sihtmärkide hävitamist ja vähendab brigaadide iseseisvust kaudtule kasutamisel. 120mm jääb siiski pataljoni ja 81mm kompanii tulevahendiks.
Diviisi kaudtulevõimeks on:
1) 36x K9, millest 24x on juba siin ja 12x tuleb 2026ks
2) 12x ratastel iseliikuvad, mille arvuks minister nimetas 18x ... ma julgen arvata, et minister eksis arvuga. Me oleme rääkinud vahenditest mis võimaldavad lähiajal 12x hankida. Samuti julgen ma arvata, et need tükis on Eestis enne 2026 aastat.
155mm laskemoonaks on erinevate sütikutega kildfugass 29+km, TT Bonus ja kuni 70km Vulcano täppismoon. Kõike tuleb juba 2024 ja hiljem veel.
3) HIMARS, mis Eestis on alates 2025. Laskemoonaks GMLRS ja ATACMS.
4) Varitsev õhuründemoon Mini Harpy laskekaugusega kuni 90km, ja see on Eestis 2024.
Lisaks sellele liitlaste vahendid UK 155mm AS90 ja M270 ning US HIMARS, mis on juba pikemat aega Eestis.
Nende "tulede" koondamise põhjuseks on ka võimalik liitlaste (UK, US, FRA) täiendav toetus diviisile nii kaudtule kui õhutoetuse näol. Nii on tulesid lihtsam koordineerida ja kasutada.
Selle kõige tarbeks tuleb kiiresti edasi minna ISTAR võimega, mis koosneb erinevatest sensoritest diviisi ja liitlaste koosseisudest ning sealt tuleva info töötlusvõimes. Midagi juba on ja midagi tuleb kiiresti arendada.
Kui aga täna liitlastelt midagi juurde küsida, siis enne "tulesid" küsime hoopis ISTARi. Selle võime jaoks on vahel diviisi koosseisu vaja 5-10 inimest, kes sensoreid väljaspoolt diviisi ära kasutada oskavad ja võivad. Oma vahendid on loomulikult ka vajalikud.

Tänan vastuse eest! Võib-olla minu taustmõte ja ka jätkuküsimus puudutab seda kuidas on Eesti oludes mõistlik lahendada nende 48 liikursuurtüki logistiline toetus? Kas diviisi tasemel olev lahingteeninduspataljon teoreetiliselt suudaks neid tagada või oleks mõistlik luua Tulede tagamiseks eraldi lahingteenindusüksus?

Vajadus ISTARi võimekuse järele on ka väga loogiline -- kuidagi peab suutma üle piiri (sealjuures kaugele) näha ja Eesti riik omaenda satelliite ega luurelennukeid lähiajal omama ei hakka.

Mida rohkem neile aspektidele oma reservväelase vaatest mõtlen, siis seda enam selgineb, mida riigikaitse arendajad mõtlevad termini "võimeloome" all. Ja seda enam tundub naeruväärne, kui aeg-ajalt (üli)püüdlikud poliitikud või teised arvajad peamiselt relvaplatvormide hinnast räägivad. Kuigi tundub, nagu viimasel ajal oldaks selle koha peal pigem vaiksed.