www.militaar.net

Teadupärast oli vanas Roomas kombeks, et triumfikäigu ajal sosistas juhile ja väepealikule selleks ametisse pandud ori (auriga) pidevalt kõrva tema enesehinnangu kontrolli all hoidmiseks Memento mori – „Pea meeles, et oled surelik!“ See oli tarvilik selleks, et oma kuulsuse ja saavutuste tipus olev väejuht ei läheks kiituse ja ülistuse taustal peast lolliks ning ei hakkaks endast ja oma võimetest arvama rohkemat, kui see võiks nii talle kui riigile kasulik olla.


Ei saa mainimata jätta, et sellist ametimeest oleks ka Eesti oma lähiajaloos mitmeid kordi hädasti vajanud. Kasvõi ajal, kui kogu Eesti rahvas oli tunnistajaks Ansipi egotripile peaministrina. Või kindlasti ka siis, kui eelmises valitsuses Mart Helme näis vahel arvavat, et ta on Donald Trump, mitte Eesti siseminister. Väike meeldetuletus teemal – sa pole jumal, vaid surelik Eesti poliitik – oleks mitmelgi korral meie väikse riigi sisekliimat ja otsustusprotsesse ainult parandanud ja tugevdanud.

Või loojugu see päike kiiresti

Praeguse valitsuse ajal oleme aga sattunud hoopistükkis vastupidisesse olukorda. Meil oleks vist kohe vaja mingit vastupidist ergutajat, kes pidevalt tuletaks meie võimukandjatele meelde nende positsiooni olemust lausudes: „Pea meeles, sa oled peaminister!“ Või siis „Ära unusta, et sina teed otsuseid!“ ja „Mõistan, et sul on raske, aga sa pead seda tegema!“

Kui neist tagasihoidlikest elu paratamatusi sisaldavatest sõnadest ikka ei aita, siis just praeguse valitsuse ja ka peaministri kontekstis võiks ergutaja pidevalt peaministrile kõrva sosistada: „Sa oled surematu jumalanna! Tõuse ja sära kui päike!“ Või hoopis „Tõuse päike! Paistku sinu surematu kuulsuse kiired kogu rahva põskedele saates neile lohutust ja päästet!“

Kuidagi peab ju suutma selgeks teha, et just peaminister nüüd ja päriselt ongi see inimene, kes otsuseid teeb. Uue valitsuse päikest ei pane särama mitte keegi teine, kui selle peaminister ise. Ei tule ka Brüsselist juhiseid ja ei aita siin päheõpitud progressivistlikud hüüdlaused ja prääkrääkimine. Ise peab otsustama ja ise peab tegema. Soovitatavalt ilma kasutama kõikvõimalikke kaudseid, tingivaid, ümbertnurgaütlevaid ja häbelikke kõneviise.

Mitte „tuleks“, „oleks“ ja „võiks“ ei peaks peaminister rääkima oma rahvaga kriisi oludes, vaid rahulikult, selgelt ja turvatunnet tekitavalt kindlalt ütlema, mida ta oma kabinetiga otsustas ja mida peab rahvas tegema. Kui meil on päikesetõusuvalitsus, siis paistku selle kiired tõepoolest kindlalt ja selgemeelselt meie kõikide peale. Või siis loojugu see päike kiiresti, et ruumi teha mõnele uuele valgusallikale. Hetkel paistavad aga päikesetõusuvalitsuse kiired meie peale ähmaselt läbi udu vaevu aimata andes, et nad üldse olemas on.

mongol kirjutas: Ma tegelikult ei saa aru, kuidas saab üldse küsida, kas elud on võrdsed. Tugitoolist targutades on jah lihtne *mõelda*, et seda t*bla ma ei päästaks, kui ta verd jookseb, aga vot tolle mimmi päästaks kohe. Pange ennast olukorda, kus su tegevusest sõltub kellegi - olgu ta siis moslem, su ema, sõber, naabrimees, juhuslik möödakäija - elu. Inimene selle sõna puhtas mõttes ei kaalu selles olukorras kellegi "väärtust". Kui tekib selline mõte, siis palun pooge ennast ise ennetavalt üles. Mõtlen nö ühiskonnakaaslasi siin kontektsis. (Ei mõtle siin kontaktis haavatud vastase aitamist, kes eelnevalt su paarilise maha lasi jms "eriolukorrad".)

Runkel kirjutas:Mu meelest Espak paneb kulda.

Madis Reivik kirjutas:Meil pole oluline mingit "rahva isa" või "ema" vahtida telekast vaid kõik riigipalgalised ametnikud võiksid tööd teha ja vajadusel teha ka otsuseid, mitte pidurdada.

Veebruari keskel: 12,9 protsenti.
Veebruari lõpus: 25 protsenti.

hjl85 kirjutas:Tegelikult Kallas ei ajanud jura:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9278 ... -hea-uudis

hjl85 kirjutas:Akf trumm: palun loe uuesti: Analüüs näitas, et 115st peaaegu kõik ehk 98% proovidest olid UK tüvega.
Veebruari lõpus 25% aga 7 märts oli Synlabi laboris juba hoopis teine seis

tuna kirjutas:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9278 ... -hea-uudis

See on nüüd küll kõige hullem asi, mis ühe riigijuhiga võib juhtuda - kui pärast peab hakkama pikkade artiklitega seletama, mida ta ikkagi oma avaldusega mõtles.

Kersna sõnul käisid teadlased välja mõtte, et maskikandmise kohustus võiks olla alates 10. eluaastast. Seni on see olnud alates 12. eluaastast. "Seda peab veel arutama. Ma ei välista seda. Kui teadlased on selle meile ette pannud, siis kindlasti me võiksime selle üle arutada," ütles Kersna.

"Tänaseks on see saanud teaduslikult kinnituse, et maski kandmine on väga oluline," märkis ta.

Veebikohtumisel arutleti ka haridusasutuste õhu kvaliteedi ja selle parandamise üle. Lähikuudel koondab ministeerium koostöös tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ning koolipidajatega Eesti Hariduse Infosüsteemi koolide ja lasteaedade ventilatsiooni puudutavad andmed, et hinnata olukorda ja kavandada vajalikke investeeringuid.