www.militaar.net

Mida väiksem laps, seda kergemalt ta koroonat põeb, ent eelkooliealistel on hakanud mitu nädalat pärast haiguse kergelt läbipõdemist ilmnema hoopis rasked tüsistused, mis vajavad pikaajalist haiglaravi, näitab Tallinna Lastehaigla kogemus võitluses salakavala haigusega. [...]

Kuigi haigus ise on reeglina kerge kuluga, on hiljuti hakanud muret tegema aga väga rasked tüsistused, mis ilmnevad just lasteaia- ja algkooliealistel lastel mõned nädalad pärast koroona läbipõdemist, mis ise haiglaravi pole vajanudki. "Mais-juunis hakkasid prantslased kirjeldama, et lastel tekivad tõsised süsteemsed haigused koroona põdemise järel. Nüüd veebrruaris näeme meie seda ka: kaks kuni kuus nädalat pärast koroona põdemist tekib lastel väga tõsine multisüsteemne põletikureaktsioon," kirjeldab dr Raukas.

See konditsioon toob enamasti kaasa väga kõrge palaviku, vere põletikunäit läheb äärmiselt kõrgeks, tekib spetsiifiline lööve kätel-jalgadel, huuled ja silmad punetavad, labakäed ja -jalad võivad minna tursesse, sageli kaasneb ka kõhuvalu koos kõhulahtisuse ja oksendamisega. Lisaks peavalu, nohu-köha. Need on sümptomid, mida vanemad kodus näevad ja millega lastehaiglasse pöördutakse. Ülejäänu selgub haiglas juba uuringutega.

"Kahjustatud on südame-veresoonkond, tekivad südame koronaaride muutused ja lihaskonna häired, haiguse arenedes võivad kaasneda ka neerupuudulikkus, maksafunktsiooni häired, muutused verehüübimises," loetleb dr Raukas. "Esimene selle diagnoosiga poiss, nii 6-7-aastane koolipoiss, oli jõulu ajal olnud natuke nohus, ta oli varasemalt testimata. Kui ta veebriuaris sattus raskes seisus haiglasse, olid tal koroona antikehad väga kõrges tiitris, sealt ilmnes selge seos koroona varasema põdemisega," räägib dr Raukas. See multisüsteemne põletikureaktsioon koroonatüsistusena on raske kuluga haigus, mis vajab haiglaravi paar nädalat.

Siiani on sellise diagnoosiga vajanud alates veebruarist haiglaravi juba kaheksa last ja nädal-nädalalt on sellise tüsistuse esinemissagedus hakanud kasvama. Praegu näiteks on ravil kaks sellise diagnoosiga last. Nad kõik jäävad lasteaiaealiste ja algklassilaste vanusesse.

"Kui me vaatame kõrvaltoimete loetelu ja võrdleme seda näiteks ibuprofeeni kõrvaltoimete loeteluga - ja ibuprofeeni igaüks ostab ja sööb rahulikult, kui tal pea valutab -, siis neid ei saa võrrelda. Ohtlikkuselt ja sageduselt on kõrvaltoimed erinevad," rääkis Joller. "Ibuprofeen on kindlati ohtlikum kui ükskõik milline vaktsiin. Ja ibuprofeeni kasutamisel on oluliselt rohkem vastunäidustusi kui näiteks vaktsiinil," lisas ta.

Suurbritannia teadlased ennustasid möödunud aasta märtsis umbes 500 000 koroonasurma. See oli šokk, ka Briti valitsusele, kes algselt hindas võimalike surmade arvu suurusjärgus 20 000, ent mitte rohkem kui 30 000. Aasta jooksul on riik olnud kolm korda lukus (möödunud aasta märtsi lõpust juulini, novembris ja uue aasta algusest siiani), millel on olnud oluline osa selles, et esialgsed ennustused pole täide läinud (uute andmete valguses olnuks täpsem ennustus pisut alla 400 000). Hetkeseisuga on surnuid 125 000. Lisaks on suur hulk inimesi lühema- või pikemaajalise tervisekahjustusega. Need arvud ei sisalda inimesi, kes pole koroonakriisi tõttu saanud kasutada vajalikke terviseteenuseid või haiglaravi.

Eesti pääses möödunud kevadel ehmatusega. Olukord on nüüd muutunud. Lihtne arvutus näitab, et juhul kui koroonasse nakatuks 20 protsenti kõigist vanusrühmadest, siis tooks see kaasa umbes 2500 koroonasurma, 60 protsendi nakatunute puhul oleks surmade arv 7500 (haigusesse nakatunute suremus vanuseti on nüüdseks üldjoontes teada). See on ühe väikelinna jagu inimesi. Igal juhul oleks tegemist suurima rahvastikukatastroofiga Eestis pärast teist maailmasõda ja sõjajärgset küüditamist. Löögi all on sõjaajal üleskasvanud lapsed, ent ka järgnevad põlvkonnad (vt joonis).

Kriku kirjutas:"Eesti Ekspress" olukorrast Ida-Tallinna Keskhaiglas:

Keegi siin palatis ei saaks hakkama hingamisaparaadita, mis hoiab hingamisteed lahti. Haiged vajavad kogu aeg jälgimist, abi ja pööramist. Ometi ei kajastu nad „intensiivravi vajavate patsientide“ statistikas, sinna arvestatakse vaid 3. astme intensiivravi saajad ehk invasiivse ventilatsiooni vajajad.
...

Some kirjutas:Digiloos saavad riskigrupid ennast kirja panna.
https://forte.delfi.ee/artikkel/9280768 ... eerimiseks
Minu arust võiks kõik soovijad saada ennast kirja panna, lihtsalt riskigruppi kuuluvad liigutataks lisandumisel järjekorra ette.

Pool tundi enne poe sulgemist oste sooritada , haige soovitus . Kui 4 tundi enne poe sulgemist on desoainete pihustajad tühjad , mis siis pool tundi enne poe sulgemist parem on ? Siis pole enam teisi poekülastajaid ja osta pole ka midagi peale konservide , kogu paremus ?
Ausalt , pole mõtet mingit "aigetiba" postitada .

smr kirjutas: Järjest rohkem on mu tutvusringkonnas vaktsineerituid, kes on ise oma perearstile tead andnud et saavad igal hetkel kutse peale 30 minutiga vaktsineerima jõuda. Sest perearstidel kukuvad kohale tulla lubanud inimesed ära. Ehk siis tunne huvi ja saad vaktsiini. Küsi ja sulle antakse.

See, et riigi juhtkond (200-400 inimest) ei saanud esimeste seas jaanuaris vaktsineeritud, on piinlik kadakasakslus. Mis kasu on isolatsioonis istuvast PMist/KV juhatajast?

Kapten Trumm kirjutas:Selle asemel toimus meil ju kisapõhine õpetajate vaktsineerimine - kellest hädaolukorras ei sõltu mõmmigi.

Visake oma nimekirjad minema. Massivaktsineerimist pidanuks alustama eile

Kahju on perearstidest ja -õdedest, kes tahaksid süstida, kuid selle asemel täidavad käsitsi tabeleid.

Raimo Poom


Rapla perearst Andres Lasn kirjutas teisipäeva õhtul oma sotsiaalmeedia kontol sellest, millega ta inimeste vaktsineerimise asemel tegeleb.

„Olen Rapla perearstikeskuse perearst ning olen täna pärast põhitöö lõpetamist ülejäänud oma aja sisutanud erinevate Exceli tabelite ja andmepäringute kokkuviimisega. Ma olen peaaegu 10 aastat õppinud ülikoolis, et patsiente diagnoosida ja ravida, mitte tegeleda andmete koondamise ja statistikaga,” kirjutas ta. Perearst lisas, et kaks kuud pärast vaktsineerimise algust pole tal digitaalset tööriista, millega saada ülevaade, kes on vaktsineeritud ja kes mitte.

Ühtlasi rõhutas ta veel olulisemat: „Perearstid on valmis, pereõed on valmis, aga mida ei ole, on vaktsiin perearstikeskustes. Samal ajal aga loen meediast, et haigekassa otsib uusi lepingupartnereid vaktsiine tegema, erakeskused ei saa patsientide kohale kutsumisega hakkama jne.”

Lõpetuseks sõnastas Lasn täpse küsimuse: „Kuidas aitab vaktsineerimist kiirendada see, kui avalikud organid koostavad igaüks enda nimekirju ja teevad oma algatusi uitmõtete peale, selle asemel et soodustada patsientide vaktsineerimist perearstikeskustes?”


Digitaalne kiviaeg

Rapla arsti kirjeldus kajastab totaalset vaktsineerimissegadust n-ö altpoolt vaadates. Ülalt avas selle esmaspäeval haigekassa riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil. Haigekassa juhatuse liige Maivi Parve rääkis, kuidas seal omakorda aetakse üle riigi laekuvatest käsitsi koostatud tabelitest käsitsi kokku statistikat, kes ja kui palju on igasuguste nimekirjade järgi vaktsiini saanud või mitte. Reaalajas pilti pole, valitseb digitaalne kiviaeg.

Süsteem oigab, aga tehakse nägu, et kõik on hästi.

Mis on selle põhjus? Arusaamatul kombel endiselt jätkuv sotsiaalministeeriumi tervishoiujuhtide ja valitsuse otsustajate kümne küünega klammerdumine aluseta väitesse, et vaktsiini on vähe ja seda tohib tilgutada üksnes nende leiutatud nimekirjades olijatele. Süsteem oigab, aga tehakse nägu, et kõik on hästi.

Ei ole. Lõpetage kohe.

Alustuseks peab taas esile tooma vaktsiinide olukorra, mida riigi masinavärk ei suuda avalikult ja kõigile kättesaadavalt esitada ning ajakirjanikul on tarvis seda mitmest sopist kokku otsida ja läbi arvutada.

Käesoleval nädalal oleks riigi maksimaalne vaktsineerimisvõime kolme kasutusel oleva vaktsiinitüübi peale kokku peaaegu 69 000 süsti. Vaatame asja täpsemalt.

AstraZeneca vaktsiini on saada kõige rohkem. Kui võtta nädala alguses kappides olnud doosid ja laekunud või laekuvad doosid, siis saaks selle nädalaga anda esmase vaktsiinidoosi kokku 41 000 inimesele. Praegu jagatakse seda törts siia, törts sinna. Keegi ei saa enam ammuilma aru, mille järgi, mis nimekirjast ja kellele.

Eile teatati küll lõpuks, et esmaspäevast asi muutub, aga seni pole seda vaktsiini üle 70-aastastele soovitatud.


Vaktsineerimiskomisjon, millel pole vaktsineerimisega kiiret?

Eestis on koroonaviirus ohtlikult levinud. Valitsus otsustas riigi lukku keerata, sest muu enam ei aita. Praegu pole sellest keskaegsest meetmest tõesti pääsu, kuid teiselt poolt on hämmastav, kuidas ei taheta ega suudeta sama kiiresti astuda samme vaktsineerimise laiendamiseks, mida teised riigid jõuliselt teevad.

Mitu EL-i riiki otsustas juba eelmisel nädalal selle, mis Eesti eile: pole enam mingit põhjust piirata AstraZeneca vaktsiini süstimist. See lubas neil vanemaealiste ehk kõige haavatavamate inimeste vaktsineerimist lisadoosidega kiirendada.

Eile lõpuks sai vastuse teinegi oluline küsimus: kas Pfizeri ja Moderna vaktsiini süstides peab järgima tootjate soovitust, et teine süst tehtaks 21–28 päeva jooksul? Rohkem vaktsineerinud riikide jaoks oli ammu selge, et juba esimene doos annab enamasti piisava immuunsuse. Eestiski on juba paar nädalat tehtud ettepanekuid pikendada kahe süsti vahelist aega. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles eelmisel nädalal, et ta poleks vastu, kui eksperdid seda soovitaksid.

Ent riigis, kus koroonasse haigestumine on tõsine probleem, liiguks aeg otsekui mingis teise taktis. Komisjon suutis kokku tulla alles eile ja selle otsused jõustuvad esmaspäeval.

Kui oleks viitsitud otsustada eelmise nädala lõpus ja kogu selle nädala süstaldel käia lastud, siis võiksime pühapäeva õhtuks rääkida üle 170 000 vaktsineeritust.

Eestis on kokku u 84 000 65–69-aastast inimest. Sotsiaalministeeriumi enda kõige värskema koroonaviirusesse suhtumise uuringu järgi on end kindlasti või pigem valmis vaktsineerida laskma 61% Eesti inimesi. Arvestades, et praeguseks on vähemalt u 10% sellest vanusegrupist eri nimekirjade järgi vaktsiini kätte saanud, jõuame järeldusele, et käesoleva nädalaga oleks saanud täielikult vaktsineerida kõik 65–69-aastased inimesed, kes seda soovivad!

Seda ilma igasuguste agade, komade ja Exceli tabeliteta. Lihtsalt ea ja isikukoodis sisalduva sünniaasta järgi.


Aitab nimekirjadest

Teisisõnu, ehk lõpetaks selle pahameelt, kadedust, kuulujutte ja mõttetut öötööd tekitava nimekirjade koostamise! Kui hakkaksime inimesi juba täna lihtsalt ja arusaadavalt eagruppide kaupa vaktsineerima kutsuma, säästaksime kõik närve ja magamata öid. Keskenduda tuleks vaid süstimisele, süstimisele, süstimisele. Ent selle asemel tehakse umbluu-inimkatseid, mis ajavad pideva lähenemise muutmisega kõigil n-ö juhtmed keerdu.

Eelmisel nädalavahetusel katsetas haigekassa Tallinnas ja Tartus 60–69-aastaste riskigrupi inimeste vaktsineerima kutsumist eesti.ee kaudu saadetud elektronkirjadega. Mõnepäevase etteteatamisega „aktsioon” kukkus läbi, nagu oligi arvata: 13 000 nimega nimekirjast ilmus kohale umbes 600 inimest. (NB! Jälle tehti nimekiri!) Kes küll oleks võinud arvata, et vanemad inimesed ei vaata iga päev meili ega ole eesti.ee aadressiga liidestatud?

Kes küll oleks võinud arvata, et vanemad inimesed ei vaata iga päev meili ega ole eesti.ee aadressiga liidestatud?

Sel nädalavahetusel hakatakse katsetama teistpidi. Haigekassa teatas taas mõni päev ette, et laupäeval-pühapäeval kutsutakse nüüd kõiki 65–69-aastaseid. Seda võimalust pakuvad suuremad haiglad ja Qvalitase keskused. Teavitus tehakse seekord üleriigilises meedias.

No tore, aga selleks aktsiooniks on millegipärast eraldatud ainult 6000 AstraZeneca doosi. See on ju puhas narrimine. Rääkimata sellest, et samahästi oleks saanud need doosid juba nädala jooksul perearstidele anda ja vabastada hoopis nemad nimekirjadega sehkendamisest. Rääkimata sellest, et loosirattasse pääsemise eeldus on see, et sinu perearst on ühendatud digiregistratuuri liidesega ja annab märku soovist oma nimistu inimesi sinna suunata. Selleks jäeti neile kolmapäeval haigekassa teavitusega aega täpselt kolm tundi*.


*Perearstide möirge peale palus haigekassa vabandust ja pikendas osavõtmise kohta märku andmise aega kolmelt tunnilt suisa kuuele tunnile.

aht0 kirjutas:Poe oma on parem. Õuest imetakse õhk sisse, katuselt läheb välja. Pidev aktiivne õhuvahetus.

Kriku kirjutas:Jah, on eri väljad juhitaval hingamisel ja intensiivravis olevate patsientide jaoks. III tase peaks olema "juhitaval hingamisel" väli?