

Kes seda siis niiväga räägib?Minul on üks lihtne kuid pikemat vastust ootav küsimus. Nimelt räägitakse,et alates juba M48,Leo1,Challenger 1jne ilmumiset langes kaalukauss just Lääne poolele ja teistal jutustakse lugusid kui vanad/ajast maha jäänud ikka VF tankid on.
Ühesõnaga kui aastal 1950-1990 pidi suvaline Lääne tank,mis tahes NSV Liidu tanki lõdavalt puruks laskma miks siis see tänapäeval võimatu peaks olema ning alla parima lääne tankide(Leo2,M1 Abrams jne) ei lepita?
Täiesti absurdne on panna Leo1 ja M48 ühte patta Chally1-ga. Lääne tankide üleolek hakkas pigem Leo2, Abraham ja Chally1 põlvkonna tankidest. Varemalt oldi venelastest maas.WotS kirjutas:Minul on üks lihtne kuid pikemat vastust ootav küsimus. Nimelt räägitakse,et alates juba M48,Leo1,Challenger 1jne ilmumiset langes kaalukauss just Lääne poolele ja teistal jutustakse lugusid kui vanad/ajast maha jäänud ikka VF tankid on.
Ühesõnaga kui aastal 1950-1990 pidi suvaline Lääne tank,mis tahes NSV Liidu tanki lõdavalt puruks laskma miks siis see tänapäeval võimatu peaks olema ning alla parima lääne tankide(Leo2,M1 Abrams jne) ei lepita?
Oleks meil kasvõi needsamusedki Strv-103c`d, oleks ka juba midagi aga mida pole seda pole ... Miks Strv-103 ei kasutatud aga stabiliseeritud kahurit, jääb küll arusaamatuks.Qtec kirjutas:Tundub väga kahtlasena aga ikkagi....
Huvitav, mida tegid rootslased oma STRV-103 tankidega? Loodud olid nad hakkama saama vene T-72'ede vastu. Kas rootslased saatsid nad ahju peale STRV-122/121 saabudes (1997 aastal) või istuvad kuskil laos ning hoitakse varuna?
Mis arvate STRV-103'st, seda enam, kui ta lasta uuendada Strv-103D tasemele?
Ei saa mainimata jätta, et Norrakad olevat neid testinud ammustel aegadel võrreldes Leo1'ga ning Strv-103 olevat jätnud oluliselt parema mulje... (kuigi, kui ma ei eksi valisid nad lõpuks endale ikkagi Leo1'ed)
Mille pärast Strv-103 on väga kahtlane? Tema soomuskaitse ei vasta arvatavasti tänapäeva nõuetele, liikumise pealt ei suuda tulistada, lahingutes katsetamata ...
Plussid....
Mitte midagi ei arva, sest oma 105mm-se vinttoruga on sel vähe šansse ERA-ga kaunistatud vene tankide vastu. Pealegi suudab see tulistada vaid seistes, mis on tänapäevasel dünaamilisel lahinguväljal tõsine puudus. Eriti olukorras, kus õhuruumi kontrollib vastane. Sihtimine tundub olevat aegalane, mis muudab kiiresti liikuvate märklaudade tabamise keeruliseks. Soomuskaitest sa juba mainisid.Qtec kirjutas:Tundub väga kahtlasena aga ikkagi....
Huvitav, mida tegid rootslased oma STRV-103 tankidega? Loodud olid nad hakkama saama vene T-72'ede vastu. Kas rootslased saatsid nad ahju peale STRV-122/121 saabudes (1997 aastal) või istuvad kuskil laos ning hoitakse varuna?
Mis arvate STRV-103'st, seda enam, kui ta lasta uuendada Strv-103D tasemele?
Ei saa mainimata jätta, et Norrakad olevat neid testinud ammustel aegadel võrreldes Leo1'ga ning Strv-103 olevat jätnud oluliselt parema mulje... (kuigi, kui ma ei eksi valisid nad lõpuks endale ikkagi Leo1'ed)
Mille pärast Strv-103 on väga kahtlane? Tema soomuskaitse ei vasta arvatavasti tänapäeva nõuetele, liikumise pealt ei suuda tulistada, lahingutes katsetamata ...
Plussid....
Ei vasta päris tõele. On natuke sarnast tehtud küll. Mitte küll nii kreisit, kui rotsad. Aga rotsadel on enamus relvi ja varustust natuke imelikud.Rootsi loobus selle edasisest arendamisest, samuti pole muudes maades selliseid asju tehtud.
Justnimelt OLI!Hjalmar Nelk kirjutas:Mehed - millest te räägite??? 103 kahuri stabiliseerimisest! Kuidas see siis võimalik oleks ja milleks see siis vajalik oleks? Kahur on ju tanki küljes ega liigu kuhugi - mida te siis stabiliseerida tahate? Nüüd läks vist liiga ägedalt ...
103 oli hirmus hea relv tankide hävitamiseks varitustest/viivituses. Kordades parem kui järelveetav TT-kahur. Samuti sobis 103 jalaväe tuletoetuseks väga hästi. Just see fikseeritud kahur võimaldas kasutada automaatlaadijat ning viia laskekiirus 15 lasuni minutis.
103 oli väga hea relv!
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist