Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul nõrgendaks rahandusminister Martin Helme (EKRE) idee vähendada koos kahaneva SKTga Eesti kaitsekulutusi Eesti kaitsevõimet. Vastasseisule valitsuses lisab õli tulle ka see, mida Helme sõnul võiks võimaliku laenurahaga osta.
Helme on välja pakkunud idee hoida kaitseministeeriumi eelarvet automaatselt kahel protsendil SKTst, nagu näeb ette koalitsioonileping, ning lisaks sellele osta laenurahaga õhutõrje- ja rannakaitsesüsteemid. Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et see läheks maksma suurusjärgus 300 miljonit eurot – õhutõrje 250 ja rannakaitse 50 – ning süsteemid saaks hankida juba lähima paari aasta jooksul kas olemasolevate raamlepingute osana või riikidevaheliste tehingutega.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhi Kusti Salmi sõnul pole Helme ettepanek detailselt läbi mõeldud ja keskendutud on vaid ümmargusele summale, millega süsteeme osta. «See ei ole nagu moodsas arvutimängus, kus sa klikivajutusega tellid oma riigile õhutõrje, tankid või lennukid. Tuleb suuta ära defineerida, mismoodi need üksused pärast liikuma hakkavad, kuidas nad teiste üksustega koos opereerima hakkavad ja kuidas me sinna inimesed peale leiame,» ütles Salm. Tema hinnangul pole paari aastaga võimalik midagi teha. «Õhutõrjesüsteemide normaalne tarneaeg [ettevõtetel], kes turul toimetavad, on kõikidel kolm-neli aastat.»
Helme kritiseerib aga kaitseministeeriumit, et viimasel kolmel aastal on kaitse-eelarvest raha kulutamata jäänud. Tema hinnangul võideldakse oma ametkonna võimalikult suure rahastuse eest ilma kohustuseta selle rahaga midagi konkreetselt peale hakata. Salmi sõnul pole aga mingit raha kusagil üle jäänud, vaid tarnete hilinemisega on kulutused edasi lükkunud. «Tõepoolest on mingitel aastatel olnud hilinenud tarneid – kuskil viie-kuue protsendi juures aastas – ja see on täiesti tavapärane. Näiteks eelmine aasta pidime saama LMT-automaadid, aga kuna vaidlused olid väga suured, siis see nihkus edasi. Selle raha, mis üle jäi, me kulutasime ära selle aasta juulis,» ütles Salm.
Herem: poliitiline sekkumine pole vastuvõetav
Herem ütleb, et kui valitsus otsustab kaitsekulutusi kärpida, siis tuleb tal sellega edasi elada. Herem on aga kindel, et see vähendaks Eesti kaitsevõimet, kuna 50 miljonit ei saa kokku hoida igapäevakuludest. «Põhiline suurusjärk, kui selline kärbe tuleb, on hanked, võimekuse arendused/investeeringud ja tõenäoliselt on sellest suur osa laskemoon. See tähendab, et kaitsevõime väheneb, kuna üksus, mis peaks sõtta minema, saab vähem päevi lahingut pidada, ja nii lihtne ongi,» sõnas Herem.
Heremiga on nõus ka Eesti endine kaitseväe peastaabi ülem ja sõjaline esindaja NATOs Neeme Väli, kelle sõnul ei oleks kaitsevõime vähenemine aga väga suur. Väli ei usu, et kui riik tõmbab koomale, siis kaitseministeerium pääseb kaotuseta. «Öelda, et kaitseministri haldusalas üldse mitte mingisugust kokkuhoiuvõimalust pole, on minu arvates ka vale. Kindlasti leiab siin asju ja tegevusi, millesse võib kriitiliselt suhtuda, mida on tore teha võib-olla, aga kui tõesti on kõikidel kitsas, siis kokkuhoiuvõimalust oleks,» sõnas Väli, kelle hinnangul jääb kaitsekulutuste kärpe erandist poliitilist tahet puudu.
Heremi sõnul on kummaline, kuidas ühelt poolt kärbitakse 50 miljoni eest kaitse-eelarvet ja samal ajal öeldakse, et tehke 300 miljoni eest teisi investeeringuid. «See on nagu rätsepa juures, kus püksid jäävad lõpuni õmblemata, aga nüüd hakkame juba pintsakut tegema.»
Heremi sõnul ei ole õhutõrje väljaehitamine tema jaoks kõige tähtsam. «Minu jaoks keskmaa-õhutõrje ei ole praegu Eestis number üks võimelünk, seda enam, et igasugune õhukaitse on meie liitlaste poolt kõige lihtsamini kompenseeritav. Siia on aga palju raskem saata laevu või maaväge. Teiseks, meil on poolikuid asju, mis tuleks lõpuni viia. Ma ei tahaks niimoodi, et meil on pataljonid, kes ei suuda sõdida, ja meil on samal ajal pooleli valmis ehitatud õhutõrjepataljon. Seda ei ole võimalik teha kahe aastaga, isegi kui panna sinna 300 miljonit,» ütles Herem.
Kaitseväe juhataja on osaliselt nõus plaaniga soetada 30-kilomeetrise laskekaugusega rannakaitsesüsteemid. Lisaks toetaks Herem tankitõrjet ja veel väiksemaid oste, mille ülalpidamise kulud on väiksed. «Minu prioriteet oleks arendada kaitsevõimet regionaalselt, seda juhul, kui naaberriigid lõuna pool jõuavad kokkuleppele, millised oleksid need võimed, mida võiksime koos rakendada, mis tõesti heidutaksid ka päriselt Venemaad,» ütles Herem.
Praegu Kaitseliidu vanematekogu esimehe ülesandeid täitev Neeme Väli laenu eest tehtavaid kaitseinvesteeringuid ei toeta. «Kui me investeerime 300 miljonit Eesti prioriteetsetesse kaitsevõimetesse iseseisva riigikaitse kontekstis, see kindlasti suurendab Eesti kaitseväe toodetavat heidutust ja mõjutab jõudude tasakaalu regioonis. Kas see nüüd Venemaa tegutsemist ja plaane täiesti heidutab, selles ma kahtlen. Kuna Venemaa võime sõjalisi jõude kiiresti ümber paigutada, mida on ka õppustega tõestatud, on suur,» ütles Väli.
Salmi jaoks on põhiprobleem aga see, et investeeringute ideed tulevad võimukoridoridest. «Kui me võtame ette selle tee, et Eesti kaitse prioriteete ei defineeri enam Eesti kaitseväe juhataja, siis juba ainuüksi sellest ideest kaotab Eesti nominaalselt mitukümmend protsenti kaitsevõimest,» ütles Salm.
Herem ei ole samuti poliitilise sekkumisega rahul. «Ma ei saa nõus olla sellega, kui ükskõik millise kaitseväevälise ekspertiisiga survestatakse meid hankima asju, mis ei ole meie poolt määratud prioriteedid. Minu jaoks ei ole see vastuvõetav, arusaadav ja minu meelest nii Eesti riiki hästi kaitsta ei saa,» põhjendas Herem.
Laaneots: käib kemplemine ja vastasseis
Eilsele riigikogu riigikaitsekomisjoni istungile tulid kohale nii kaitseminister Luik, rahandusminister Helme kui ka Herem. Päevakorras olid praegu kõige aktuaalsemad küsimused ehk kaitsekulude kärped ja 300 miljoni euro suurune kaitselaen. Komisjoni liikmed koostasid ühisavalduse, milles kinnitati toetust kaitse-eelarve püsimisele vähemalt senisel tasemel. «Kaitsekulu kärpimine toob kaasa probleeme täna ja tulevikus ning nõrgestab riigikaitset. Vajadusel tuleb kaitsevõime edasiarendamiseks teha struktuurseid muutusi ja olemasolevaid võimelünki vähendada ka laenu abil,» teatas komisjon avalduses.
Koosolekul arutati ka Helme etteheiteid kaitseministeeriumile raha kasutamata jätmise kohta. «See oli nende omavaheline piketeerimine – viisakalt muidugi, midagi erilist ei olnud,» meenutas komisjoni liige Ants Laaneots (Reformierakond). Laaneotsa sõnul on seesugune hangete venimine tänapäeva maailmas paratamatu. «Kuna asi ilmselt Euroopas ja maailmas liigub tervikuna sõja poole, siis nüüd selliseid hankeid teha ei saa nagu pärast külma sõda 1990ndatel, kui relvi nii palju vaja polnud ja Lääne-Euroopa desarmeerus. Siis võis osta väga odavalt igasugust sõjalist kraami. Nüüd on aga igal pool kaitsetööstustes klientidest järjekorrad. Täpselt sama on ka meie jaoks: kui me tellime midagi, mis käib Eestis võib-olla ka pressist läbi, siis ega ta kohe tegelikult kohal ole,» sõnas endine kaitseväe juhataja.
Ühe näitena tõi Laaneots tankitõrjekompleksi Javelin. «See ost kuulutati ka varakult välja, aga selgus, et alles mitu kuud hiljem saime need raketid kätte. Puhas jama,» ütles Laaneots. Nii eelarvesse kui ka laenurahasse puutuv jääb Laaneotsa sõnul praegu veel lahtiseks. «Olime koosolekul üle pooleteise tunni ja lõpuni ikka aru ei saanud, mida kaks ministrit sellest järeldavad. Arusaadav, et rahandusministril on selleks õigus, tema ju ei hangi midagi. Luige vastused olid ka ebamäärased,» tõdes Laaneots, kelle sõnul on riigikaitse eriti päevakajaline üldist julgeolekukeskkonda vaadates.
«Agressiivsus ja vaenulikkus Venemaa poolelt on tõusnud. Kui lugeda Venemaa pressi, siis järsult on tekkinud sagedased kriitilised artiklid Eesti suhtes, justkui me ahistaksime siin kedagi. Seal midagi toimub. Praegu on muidugi raskuspunkt Valgevenes ja Putin vaatab kõrvalt ja hõõrub käsi, et Lukašenkast lahti saada,» märkis Laaneots.
Ka Helme väljapakutud 300 miljoni euro suuruse laenu idee on Laaneotsa sõnul lahtine. «Käib kemplemine. Mingil määral on vastasseis ka Isamaa ja EKRE vahel – me vaatame seda kõrvalt, kuna oleme opositsioonis,» tõdes Laaneots. Laaneotsa sõnul leidis osa riigikogulasi, et laenuraha abil ei tohi selliseid hankeid teha. «Kui ma õigesti mäletan, siis 1992. aastal, kui tegime Iisraelis esimese [relva]hanke, oli ka nii, et laen pandi isegi riigieelarvesse,» meenutas Laaneots. «Kõik töötas, aga nüüd on küll nii, et ma ei tea, kas ei taheta, et Eesti riigikaitse areneks, või mis probleem on.»
Metsoja: kaitsevaldkonna eest vastutab Herem
Lahtine on seegi, kas 300 miljoni laenuraha eraldamine sõltub puhtalt rahandusministri eelistustest, millele seda kulutada. «Meie seda ei oska öelda, mis sealt valitsusest lõpuks tuleb ja milliseks kujuneb valitsuse eelarve seletuskiri,» sõnas riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja (Isamaa). «Meie püüdsime diskussioonis jõuda sinnamaani, et teada, kuidas parlament mõtleb ja riigikaitsekomisjoni liikmed neid suundumusi näevad,» ütles Metsoja ja heitis seejärel Helmele ette tema soovi investeeringusuundasid ette kirjutada. «Mulle tundus, et arusaam investeeringute suhtes peab olema kantud nende isikute poolt, kes on seatud kaitsevaldkonna eest vastutama ja kellel on selleks mandaat,» lisas Metsoja.
«Kaitseväe juhataja loomulikult võttis sellist käsitlust paratamatult üsna isiklikult, mitte küll oma tähtsust üle rõhutades. Aga tema on see, kes peab tagama selle kokkutoime, suhtluse toimimise liitlastega, kogu väljaõppe poole ja järjepidevuse,» leidis Metsoja. «Selle saime üsna selgelt lahti räägitud, et Eesti riigikaitse ei saa juhinduda lihtsalt sildiga rahast, ehk kui täiendav investeering tuleb, siis sinna on sisse kirjutatud relvasüsteemi toote nimi. Tõsi, poliitiliselt annab määratleda neid suundumisi, millised võimelüngad tuleb päriselt likvideerida või kus kaitsetaset tõsta.»
Postimehel ei õnnestunud vaatamata korduvatele püüdlustele rahandusminister Helmet kommentaarideks tabada.
