Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Karuke]

Tuttav loba. Sedasi õigustavad usu"teadlased" oma pühendumist pühakirjale ning üritavad ennast tähtsa ja vajalikuna näidata.

Umbes sama enesekindlusega nottisid kommunistid vene intelligentsi.
Mis krt teadlased, patrioodid, petitsioonid ja disertatsioonid ?
Trotski ütles, et on kontra ja vsjo, ära mölise, seina äärde rsk...

[OnuEnn]

"No minu mälestused samast ajast (86 oli keskkooli viimane koolikell) ühtivad pigem Kapten Trummi omadega"

ka aastal 2012 on aktuaalsed kadunud lennart meri sõnad, et eestlased on kirjaoskuse ammu omandanud, lugemisoskust veel paraku mitte.

minuviidatud 1980-1982 olid venestamise kõrgaeg, 1986 aga gorbatšovi liberaliseerimise aeg. kui 1980 noortemäss suruti toorelt miilitsatega maha, siis 1986 alanud fosforiidisõda lubati lahkelt pidada ja inimestel oma meelsust avaldada.

aga muidu tuli mul seda sõnavõttu lugedes meelde seesama 1986, kui ma olin just sõjaväest tulnud. istusime sõpradega sünnipäevalauas ja muljetasin siis muude juttude hulgas ma oma teenistusest. kuidas meil olid fajanssnõud, noad-kahvlid ja klaasid. selle peale teatas üks ennast targemaks pidav tegelane, et "missa valetad, sa pole sõjaväes käinudki!". no tegelikult olid need asjad meil siiski olemas, me olime eliitväeosa.

samamoodi siin, ma räägin asjadest mida ma olen ise läbi elanud ja sellepeale ilmuvad välja targemad, kes väidavad et seda pole olnud. hea veel, et ei väida et mind pole olemas ja minu postitusi teeb robot.

[kromanjoonlane]

Viiendaks, N Liidus läks lihtinimese palgast vaid näpuotsaga makse maha. Praegused lastetud pensionärid armastavad küll igal võimalusel rõhutada, et meie ju maksime makse, aga eks iga l..s ju kiidab oma v...u. Huvitav märkida, et lastetusmaksu maksid nõukaajal ainult mehed.
Praegu peab lihtinimene arvestama ka töölkäimiskuludega, mis väljaspool Tallinnat võivad olla kole suured. Teine Eesti on objektiivselt olemas, see algab sealt, kus töölkäimine enam alati ära ei tasu.
Teisest Eestist rääkides tuleb arvestada teatava sunnismaisusega. Miks tegelikult Soomes töötav Kükametsa perearst oma perearstipraksisest kümne küünega kinni hoiab? Sest omal ajal praksist alustades ostis ta korteri ja võibolla ka tööruumid, nüüd ei saa ta neid vastuvõetava hinnaga maha müüdud.
Teine Eesti eksisteerib tänu kahe vajaliku asja mittetoimimisele. Üht neist pole praegu ega olnud ka N Liidus- nimelt üürikorterite vabaturgu. 90-ndate algul erastatud korterid kuuluvad praegu ju pensionäridele, kel ninaesine niigi külluslik. Üldjuhul ei üüri võõrale inimesele keegi midagi. Aga teine vajalik asi oli N Liidus just tänu süsteemile olemas. Kuna kommunistlikku utoopiasse eraauto ei kuulunud, siis arendati selle asemel ühistransporti.
Kas toimiv ühistransport vääris kõike muud jama, selle üle ma ei spekuleeri. Ega ka selle üle, kui kaua oleks ühistransport toiminud 1980-ndate üldise allakäigu jätkudes.

[OnuEnn]

"N Liidus läks lihtinimese palgast vaid näpuotsaga makse maha"

ma ütleks pigem, et nõukogude inimene sai näpuotsaga palka ja ka selle vähesega polnud suurt midagi peale hakata. seetõttu jõid nii suure- kui väikesepalgalised enamus rahast lihtsalt maha. viina ikka saada oli.

[Kapten Trumm]

Kas toimiv ühistransport vääris kõike muud jama, selle üle ma ei spekuleeri.

Ühistranspordi osas oli teispool eesriiet tegelikult 2 eri lähenemist
Esiteks Euroopa oma, kus ehitustegevust üritati mingitesse raamidesse panna (et asi oleks muuhulgas ühistranspordiga kaetav) ja USA oma, kus asi läks isevoolu (loe kindlate keskusteta valglinnastumise teed). USA näitel on siis ühistransport meie mõistes peamiselt linnadevaheline ja ja linnasisene, kogu see valglinnastumise mass käib autodega.

ENSV-s läks asi tegelikult sama teed pidi mis Euroopas - uusasustus suunati infraga tagatud kindlapiirilistesse, ühistranspordiga asulatesse (tavaliselt olemasolevale asulale "juurde kasvatades").

EV esimesed 10-15a läks asi suuresti USA teed "money talks", kus lajatati maha täiesti sobimatuid planeeringuid, kus polnud õieti miski tagatud. Arendaja sai oma rahakätte ja ülejäänud jama langes pahaaimamatu omavalitsuse ja elanike kraesse. Egas masuga kah taevane valgus saabunud, lihtsalt planeeringute kehtestamise surve leevenes ja see võimaldas protsesse vähegi suunata ja andis näiteks aega üldplaneeringuga tegeleda. Ja tegelikult on täna Tallinna ümbruse üldplaneeringudki suuresti juba välja kujunenud olukorra tsementeerimine.

Parimaid näiteid, kuidas raha räägib, on Viimsi vald, kus ajuvaba uuselanike vastuvõtmine on katkemise ääreni viinud valla infra (ei jätkunud enam puhast joogivett) ja toonud kaasa kõrvuni omavalitsuse võlad (samas pretensioonikas uuselanikkond nõuab järjest uuemaid ja paremaid hüvesid KOV raha eest).

Sellel alal ka väljendub selgesti ENSV aja paremus, kuna üksikute indiviidide huvid "ei rääkinud". Kui vaadata Viimsi kanti nõuka-ajal, siis seal taolisi probleeme polnud nagu täna, infrast jagus ning piirkonnas olid asustus ja töökohad omavahel selges tasakaalus (puudus vajadus suurtel massidel tolgendada Tallinna kesklinna vahet). Kõik need tagamata infraga põllukülad, naftarongid elurajoonide vahel, Muuga söetolm jne on ju EV perioodi leiutised.

[Kapten Trumm]

ma ütleks pigem, et nõukogude inimene sai näpuotsaga palka ja ka selle vähesega polnud suurt midagi peale hakata. seetõttu jõid nii suure- kui väikesepalgalised enamus rahast lihtsalt maha. viina ikka saada oli.

Eks sarnased vist tõmbuvad, tuleb resümeerida.
Mäletan, et meie tutvusringkonnas eelistati joomise asemel sukasäärde koguda - kes koperatiivkorteri tarbeks, kes autoostuloa saamise puhuks, kes Musta mere äärde sõitmiseks (jah, Enn - seljakott seljas või oma autoga polnud sinna mingit tuusikut tarvis) kui sa just sanatooriumis või puhkekodus viibida ei plaaninud. Meie sedasi käisime, mossega ja telgiga.

Ärme siiski unusta, et nt auto ostmiseks tollaste palkadega tuli ikka pikki aastaid sukasäärde koguda.

[Tegelane5]

Kas see siis polnud töölise nörritamine kui raha on, aga puhkusele minekuks mingit tuusikut vaja? Poe mingile pealikule või jumal teab kellele. Mosse ja telgiga võib praegu ka reisule minna, ei pea aastaid rahagi auto jaoks koguma. Tuusikuga on tuuga aint, ei teagi kust saab.

[OnuEnn]

"Ärme siiski unusta, et nt auto ostmiseks tollaste palkadega tuli ikka pikki aastaid sukasäärde koguda."

ahaa...

siis ikka oli elu n-liidus parem. siis pidi kolhoosist ostuluba taotlema ja varastatud vahenditega raha sukasäärde kogumiseks teenima, nüüd läheb iga keskmise palgaga unts-antsakas poodi ja võtab auto liisingusse. ei mingit õiglust enam.

[mx77]

Lemet, ma käisin kooli ajal suvevehaeaegadel Tallinna EPT-s maaparanduses tööl ma tean väga hästi kui kena palka tollel ajal maaparandaja said . See ületas keskmist ikka kordades.
Ja sitaauto juht oli vene ajal väga hinnatud inimene, sest suuremas osas eramajadest kanalisatsioon puudus. Ja vene ajal ei olnd mitte nii, et helistasid ja järgmine päev oli mees kohal. Sa pidid oma pasapaagi tühjakssaamiseks ikka vähe pihku ka libistma, nii 25 ruublit umbes.

No nüüd juba said mingid maaparandajad nõukogude ajal kena palka? Süsteemi kiuste? Kuidas praegu maaparandamisega lood on, võsa kasvatamise jms...? Ja ka lgp! mx77 sai ehk mingit "kena palka" suvevaheajal töötades? Üldse enamus karme kritiseerijaid on mõista andnud, et kõik oli s..t, aga mina sain ikka, minul polnud erit häda, aga ... Samad vennad, kes siis said "üle keskmise" tahtsid saada veel rohkem, süsteem aga ei võimaldanud seda "tavatahtjale". Need "üle keskmise..." saavad ka praegu rohkem kui harju keskmine, kas töö, sebimise või muidu nutikusega, süsteem aga lubab muidugi palju enamat saada kui tollal. Ka praegu on selliseid küll, keda kalli isamaa võimalused ei rahulda, kuigi kõik on justkui kena ja nii kena pole kunagi olnudki. Nad panevad hõlmad vöövahele ja lähevad sinna, kus on "veel parem", kus on tai liha rohkem ja riided odavamad. Laisad ja lollid ning muidu imelikud jäägugi siia si..tta kliimaga peasele pinnale sinimustvalget lehvitama, et oleks vahel koht, kuhu Laulupidu pidama ja muidu külla tulla oma euroopa perega...

Ise ikka said aru mida öelda tahtsid?

[Sho]

Ohoo!
Terve punt on kogunenud, kes oma elu ainult kompartei pleenumite materjalide valguses ette kujutavad ning kõiki, kes seda makulatuuri ei loe, s*tapritsimises süüdistavad ja millegipärast just sellesama kompartei rünnakrühmlastega võrdlevad.
Huvitav vastuolu - kui sa meie sõnu ei loe ja nende järgi ei talita, siis oled sa üks meie seast.

[Kapten Trumm]

siis ikka oli elu n-liidus parem. siis pidi kolhoosist ostuluba taotlema ja varastatud vahenditega raha sukasäärde kogumiseks teenima, nüüd läheb iga keskmise palgaga unts-antsakas poodi ja võtab auto liisingusse. ei mingit õiglust enam.

Autoliising tänasel kujul heaoluriikides pole ka just aastakümnete pikkune nähtus, üsna hiljutine ikka.
Näiteks 10 a tagasi ütlesid norrakad, et neil võeti pangast mingit autolaenu.
60ndatel-70ndatel koguti ka seal raha.
Ei näita just laia silmaringi, kui vene ajaga võrdlemiseks arvestatakse sisse ka vahepeal toimunud areng, mis ka läänes oli.
Elatustasemes, autode kättesaadavuses, meditsiinis, panganduses ja veel sajas kohas. Ka meil on see 20 aastaga märkimisväärne olnud, 1993 iga ikka keskmise palgaga soovija liisingut ei saanud - mul oli koolivend firmajuht ja tema siis liisis uue Ford Escorti. Näiteks hiljutised vägivaldsed võrdlused põllumajandusest (tõsi, ega sellest sotsialistlik PM säästlikuks muutunud, aga siiski). Muidug19i on igagi tore võrrelda Belarussi ja tänast John Deere-t, sujuvalt unustades mis traktoritega käis töö Soomes nt 80ndatel alguses.

Muide kõike edumeelset, mis meil saavutatud on, ei maksa tolle perioodi kohta heaoluilmas nii enesestmõistetavaks lugeda. 90ndate keskel, kui meil juba 486 ja Windows mainstream oli, trükiti USAs ja Euroopas veel faksiteateid elektrilise kirjutusmasinaga ning nt Skandinaavias on autod tänaseni meist enamvähem poole kallimad (mis näiteks tingib Soomes tööl käijate hulgas massiline vusserdamise ja Soome seaduste rikkumise Eestis registreeritud autode kasutamisel (koos vahelejäämise ja autode konfiskeerimisega)).

[OnuEnn]

kui siin juba ilukirjanduse nagu NSVL konstitutsioon jne tsiteerimiseks läks, siis ei tee ka hullu, kui ma toon viiteid ilukirjandusest.

minu esmased teadmise kapitalistike heaoluriikide kohta pärinevad nikolai nossovi raamatust "totu kuul" (1969). see kirjeldab õnnelikus sotsialismis elavate maalaste seiklusest kuu sees asuval kapitalistlikul planeedil. tutvustatakse nõukogude parteilisele lastekirjandusele omases kõverpeeglis parlamentaarset demorkaatiat, pangandust ja sealhulgas autoliisingut, konkurentsi tööturul ja sealhulgal töötust ja töötute varjupaiku jne.

norra kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel oli arengumaa, see ei päde kapitalistliku korra näitena. tegelikult ei päde sotsmaana ka praegu, leitud nafta tõttu oluliselt rikkamana.

[ppp]

Lemet, ma käisin kooli ajal suvevehaeaegadel Tallinna EPT-s maaparanduses tööl ma tean väga hästi kui kena palka tollel ajal maaparandaja said . See ületas keskmist ikka kordades.
Ja sitaauto juht oli vene ajal väga hinnatud inimene, sest suuremas osas eramajadest kanalisatsioon puudus. Ja vene ajal ei olnd mitte nii, et helistasid ja järgmine päev oli mees kohal. Sa pidid oma pasapaagi tühjakssaamiseks ikka vähe pihku ka libistma, nii 25 ruublit umbes.

No nüüd juba said mingid maaparandajad nõukogude ajal kena palka? Süsteemi kiuste? Kuidas praegu maaparandamisega lood on, võsa kasvatamise jms...? Ja ka lgp! mx77 sai ehk mingit "kena palka" suvevaheajal töötades? Üldse enamus karme kritiseerijaid on mõista andnud, et kõik oli s..t, aga mina sain ikka, minul polnud erit häda, aga ... Samad vennad, kes siis said "üle keskmise" tahtsid saada veel rohkem, süsteem aga ei võimaldanud seda "tavatahtjale". Need "üle keskmise..." saavad ka praegu rohkem kui harju keskmine, kas töö, sebimise või muidu nutikusega, süsteem aga lubab muidugi palju enamat saada kui tollal. Ka praegu on selliseid küll, keda kalli isamaa võimalused ei rahulda, kuigi kõik on justkui kena ja nii kena pole kunagi olnudki. Nad panevad hõlmad vöövahele ja lähevad sinna, kus on "veel parem", kus on tai liha rohkem ja riided odavamad. Laisad ja lollid ning muidu imelikud jäägugi siia si..tta kliimaga peasele pinnale sinimustvalget lehvitama, et oleks vahel koht, kuhu Laulupidu pidama ja muidu külla tulla oma euroopa perega...

Ise ikka said aru mida öelda tahtsid?

Enda arvates saan aru küll! Kuigi pole eriti tark ja terane. Aga ei ole viitsimist siin lihtsamalt, punkthaaval, aeglaselt ning mitu korda lahti seletada!

[Sho]

Käisin linnas, lipud väljas
ei nosimist saa kusagilt
õnneks toidutare lahti
tasane ja hubane
pakuti seal ahjust pitsat
SOOJA pitsat, mõtelge
istun seal ja puhkan jalga
vaba mees ja vabal maal
komissarid ei käi pinda
ning ei ähvarda nagaan
rahulikud õnnehetked
see ongi elu-eluke..

[vanahalb]

OnuEnn, lihtne matemaatikatehe : 1986-11= 1975. Millest võib järeldada, et mina käisin ka 1980-1982 koolis ja 8 tundi vene keelt küll nädalas ühelgi klassil polnud. Lõpus tuli veel venekeelne sõjaline aga kuidagi ei venita 8 välja.
Inglise keelt hakati nagu 5 klassis õpetama ja sugugi mitte tunnikaupa nädala kestel.

Koguteoseid ja pleenumimaterjale tsiteerida polegi vajadust. Hirmus mahukad ja ega seal midagi uut pole. Kesse ikka oma peaga mõelda julges. Hoiti partei pealiini, mõned konkreetsed ettepanekud, ehitame BAM-i valmis või toitlusprogramm ja üldise häma teemal, et tugevdame ridu, seisame töövalvel jne.
Küll aga oli üks alustala millest kogu ideoloogia juhindus
http://digikogu.ekm.ee/no_category/oid-10538
"Kommunismiehitaja moraalikoodeks". Vaat siinkohal, Sho, on aeg sisekaemuseks. Kas sa ÜLDSE tahad niisugune inimene olla või ihkad süüa tailiha ilma selle hüvanguks tööd tegemata