Mida Ukrainast õppida?

[mart2]

Droonidele aitaks ilmselt puhtalt GPS-i asendamine GNSS põhiste multianduritega, mis vajadusel saavad kasutada eri süsteeme navigatsiooniks.
Spordi - elektroonikas on see juba tavaliseks muutunud.

Tundub, et ukrainlased on ka selle peale tulnud, sest nende droonid on päris hästi Venemaa sihtmärkidega hakkama saanud.

Profaani isiklik arvamus.

[lennumudelist]

Pakun, et pikamaa droonid võivad edukalt sihtpiirkonda (kuid ainult piirkonda) lennata mobiilvõrgu tugijaamade ID-sid kuulates ja digikompassi ja inertsnavigatsiooni kõrvale kasutades.

Jõudes sihtpiirkonda, tuleks sellisel masinal täpne jälg üles võtta mingi maamärgi järgi, milles aitab maapinna / horisondi tuvastus. Kogu Venemaa pinnavorme ja horisonte oma tiibrakettidesse tampida jaksab vast ainult USA, aga sihtmärgi lähedased maamärgid suudab ehk ka Ukraina.

[olavsu1]

Pakun, et pikamaa droonid võivad edukalt sihtpiirkonda (kuid ainult piirkonda) lennata mobiilvõrgu tugijaamade ID-sid kuulates ja digikompassi ja inertsnavigatsiooni kõrvale kasutades.

Jõudes sihtpiirkonda, tuleks sellisel masinal täpne jälg üles võtta mingi maamärgi järgi, milles aitab maapinna / horisondi tuvastus. Kogu Venemaa pinnavorme ja horisonte oma tiibrakettidesse tampida jaksab vast ainult USA, aga sihtmärgi lähedased maamärgid suudab ehk ka Ukraina.

nikaua kui on olemas loran-c tugijaamad pole alati GPS'i vajagi.

[Marvin]

nikaua kui on olemas loran-c tugijaamad pole alati GPS'i vajagi.

See on kahtlemata tõsi - aga Euroopas ei ole enam töötavat Loran-C võrku.

[lennumudelist]

nikaua kui on olemas loran-c tugijaamad pole alati GPS'i vajagi.

Võib-olla ma pole tegeliku eluga kursis, aga jutud olid, et see süsteem visatakse ära. Wiki räägib vähemalt säärast:

In 2010, the US and Canadian systems were shut down, along with Loran-C/CHAYKA stations that were shared with Russia.[2][3] Several other chains remained active; some were upgraded for continued use. At the end of 2015, navigation chains in most of Europe were turned off.[4] In December 2015 in the United States, there was also renewed discussion of funding an eLoran system,[5] and NIST offered to fund development of a microchip-sized eLoran receiver for distribution of timing signals.[6]

Muide, üks variant on veel: lennata teedevõrgu / raudteeliinide / elektriliinide / muude tehnovõrkude järgi.

Teed on maapinnast eristatavad termokaameraga, raudteed tammi ja kontaktliinide abiga (näiteks lidariga kõrgust katsudes), kõrgepinge liinid kõrguse lisaks UV-emissiooni ja elektromagnetvälja järgi (UV allikaks on koroonalahendused ehk Elmo tuled, samas võib see nähtus räigelt sõltuda ilmastikust). Kaugkütte torustikud kiirgavad soojust, talvel võib naftatoru olla kütte all ja samuti soojem.

Kui kujutleda hüpoteetilise Venemaa tiibraketi teekonda Tallinna lennväljale, siis töötava masinnägemise korral võivad instruktsioonid olla minu jaoks üsna hirmutavalt labased: "leia Peterburi maantee, lenda selle järgi kuni näed Iru SEJ jahutustorni ja korstent, keera X hetkel Väo SEJ korstnapaari suunas, lenda inertsnaviga Y meetrit, keera nina läände, käivita lõppsihtmärgi otsing".

Teise maailmasõja päevil harrastati õhurünnaku korral pimendamist, aga termokaamera jaoks ei pimenda midagi. Ses suhtes, teedevõrku lugeda suutev droon / tiibrakett kulub vist marjaks ära igale sõjaväele.

[lootsik]

Huvitav kas ukrainlased vene CHAYKA süsteemi ei saaks kasutada?
Mul pole aimugi kui suletud või kui täpne see on.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/CHAYKA

[olavsu1]

Muide, üks variant on veel: lennata teedevõrgu / raudteeliinide / elektriliinide / muude tehnovõrkude järgi.

nigu Mathias Rust punasele väljakule.....

[ruger]

Maskirovka
https://twitter.com/Maks_NAFO_FELLA/sta ... 2831659071

[NGolf]

Suure drooniga annab järelvedu häirida vibratsiooni peale aktiveeruvaid lõhkekehi puistates:
VF allikas:

Ukr hakkas kasutama uut tüüpi laskemoona. Seda visatakse Baba Yagast peamiselt mööda teid ja radu. See näeb välja nagu ketas ja seda on väga lihtne segi ajada kiviga ja mitte märgata rohu sees. Erilist tähelepanu pööratakse neile, kes käivad kalal, toiduainete veoga, moonaveo ja evakueerimisega. Mitte ainult autojuht, kõik hoidke silmad lahti. Kuradi hirmutav, nagu selgitasid eksperdid, detonatsioon toimub siis, kui rõhk lõhkekehas endas muutub, st. kui läheneda sellele 5-10 meetri raadiuses metallesemete või mobiilside vallandab plahvatuse koos löögielementide detonatsiooniga. Lülitusraadius sõltub vastase poolt reguleeritud resonantsi suurusest.
Nähti Saga ja Oleshka piirkonnas.

https://t.me/svoherson24/567

[kalvis]

Teed on maapinnast eristatavad termokaameraga, raudteed tammi ja kontaktliinide abiga (näiteks lidariga kõrgust katsudes), kõrgepinge liinid kõrguse lisaks UV-emissiooni ja elektromagnetvälja järgi (UV allikaks on koroonalahendused ehk Elmo tuled, samas võib see nähtus räigelt sõltuda ilmastikust). Kaugkütte torustikud kiirgavad soojust, talvel võib naftatoru olla kütte all ja samuti soojem.

Kui kujutleda hüpoteetilise Venemaa tiibraketi teekonda Tallinna lennväljale, siis töötava masinnägemise korral võivad instruktsioonid olla minu jaoks üsna hirmutavalt labased: "leia Peterburi maantee, lenda selle järgi kuni näed Iru SEJ jahutustorni ja korstent, keera X hetkel Väo SEJ korstnapaari suunas, lenda inertsnaviga Y meetrit, keera nina läände, käivita lõppsihtmärgi otsing".

Teise maailmasõja päevil harrastati õhurünnaku korral pimendamist, aga termokaamera jaoks ei pimenda midagi. Ses suhtes, teedevõrku lugeda suutev droon / tiibrakett kulub vist marjaks ära igale sõjaväele.

Kõige lihtsam on vana hea kiirus x aeg navigeerimiseks. Ei vaja mitte mingeeid eriseadmeid. Puudus - ebatäpne.
GPS, Glonass saab segada ja seal tuleks chipis see ära lahendada. Võimalik, et ei saa (valmis chipis sa midagi muuta ei saa)
Tänapäeval kõik moblaside mastid omavad just seda mida vaja - koordinaatasukohta ja seda saab kasutada positsioneerimiseks. See on just see - a la Iru torn jne. Ka sealt tulevat signaali saab kasutada trianguleerimiseks ja ammu kasutusel. Täpsus ca 100 meetrit, paremal juhul 1 meeter. Enamus juhtudel on kõik mastid töös va. üksikud erandjuhtumid.

Tehniliselt väga kerulist positsioneerimist vaja polekski. Hädaga saab kenasti kiirus x aeg + magnetkompass meetodil lennata sihtmärgini ca 1-5 km täpsusega ja kui seal on mingi korsten, mast siis eelpoolkirjeldatud meetodil nende asukohtadega positsioneerida. Võimalik sihtmärk võib ju ise kah olla äratuntava kujuga. Moblamastid on 99% juhtudel tööl ja nende asukohainfot saab kah lugeda. Ööseks saab kasutada infrapuna kaamerat.

[Seto haidamakk]

Iga sõduri varustuses peaks olema selline droonidetektor.
https://www.youtube.com/watch?v=VVD17iU96ds

[Kapten Trumm]

Hiljutine UKR kaotuste teemas avaldatud video, kuidas venelaste Lancet tabab Abramsit....
1. kõrbevärvi kollane masin, eriti nii hinnaline nagu tank, oleks arukas värvida kohaliku maastiku värvi, ei paista siis kilomeetri taha
2. võiks maskeerimisega ka tõsisemalt tegeleda, mitte nii, et 1/3 kollasest tankist katavad mingid puuoksad, ülejäänu paistab kaugelt-kaugelt.
3. masinate varjepositsioonid peaks olema pealt ja külgedelt kaetud (kamo)võrguga, kas pauk käib vastu soomust või 3 m kaugusel, on soomusmasina puhul väga suur vahe (viimasel puhul on ohus ainult väljas viibivad inimesed). Ka tavaline kamovõrk, mis on vähegi kinnitatud, peatab päris suure kamikaze drooni. Samal põhjusel oleks arukas ka laskepesade ja majutuspunkrite kohale tõmmata kamovõrgud, kui neid pole, siis kasvõi peenemad kalavõrgud.

[wolfgang]

Kas see Lancet lendab nn. nähtava spektri peale või IP(IR inglise keeles)? Kui IP siis erilist vahet pole vist, kas sa katad seda võrgukesega või ei kata. Abramsi gaasiturbiin pidavat iseäranis korraliku IP jälje tekitama.
Aga näiteks USA tankistid oskavad oma kolakaid päris peenelt positsioneerida. Mingil Kevadtormil, sain teada, et nad peaks kõrvalkülas olema ja läksime vataama muidugi . Kell oli mingi 18 paiku, päike paistis. Ja kurat, tuttavas piirkonnas, 70 tonnine tank suudab ennast, otsenähtavuses, nii nähtamatuks teha, et ma nägin seda alles mingi 10 meetri pealt mööda sõites. Tüübid olid ennast ühe hoone varju sättinud ja valguse varju kontrast kaotas masina ära pm.. Tähelepanelikult ringi vahtides oli neid samamoodi veel seal passimas. Nagu rästikud -näed alles siis, kui liigutama hakkab. Keset päikeselist platsi seisis nende tankur ainult. Ilmselt need on kulumaterjal . Fliri ei taibanud kaasa võtta, tollal.

[lennumudelist]

Ei tea küll, kas lisan viite õigesse teemasse, aga tundub, et Ukrainast õppimine käib parasjagu. Õhuvägi reklaamib ERR-i vahendusel tsiviilkaitse rakenduse uut toimingut "Õhuobjekti teavitus". Toiming põhineb ukrainlaste kogemusel droonide avastamisega, aga kood on Eestis kirjutatud. Andmed antakse tehisintellektile, mis üritab mustrid leida ja inimeste jaoks tähendusliku info mürast välja filtreerida:

Õhuvägi kutsub üles õhukaitse tarbeks lendavaid objekte pildistama

Katse kestab kogu mai, oodatud on Kevadtormi ajal nähtud lennuvahendite fotod. Kasutaja ei pea mõtlema, kas objekt on hea või halb, tsiviilotstarbeline või sõjaline, tuvi ja kulli tohib kah pildistada, kuna tehisaru tuleb treenida tuviraporteid tiibraketi raportitest eristama.

"Meie inseneridel on vaja algandmeid. Me mõnes mõttes tahamegi masina stressi lasta - näha, kui palju ta suudab hekseldada, mis on ajaline viide ja siis optimeerima hakata. Optimeerimiseks, algoritmide ja tehisharu testimiseks ongi vaja hästi palju erinevaid andmeid," selgitas Valge.

Loodan, et nad koguvad salvestamise hetkel ka paar sekundit objekti helijälge, kuna tiibraketi, drooni ja tuvi helijäljed on üsnagi erinevad.

[Kapten Trumm]

Ukrainlased pole seni leidnud tõhusat rohtu kaugelt tulevate strateegiliste pommitajate vastu, mis saadavad tiibrakette. Peale selle üheainsa, ilmselt S-200 ohvriks langenud Tu-22 pole pahategija karistada saanud.

NSVL spetsnazi relvastuses oli kantaval ÕT raketil Strela-2 põhinev õhukaitsemiin, mida Viktor Suvorov nimetab Strela-Blok. See oli mõeldud vastase lennuväljade häirimiseks. Rakett käivitus lennukimüra peale ja sellel oli kellamehhanism, et üles pannud üksus saaks jalga lasta.

Sellised asjad tuleb valmis ehitada ja sokutada sinna Olenya baasi stardiraja otsa. Punakotkastele muutub iga start ja maandumine põnevaks.

Antud vidin paistab olevat piisavalt salajane siiani, et isegi venekeelse otsinguta nt fotot ma leida ei suutnud. Eks ta Strela "toru" ole, koos mingite lisaseadmetega.