Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Lemet]

Nad võivad ju pakkuda igat sorti lepinguid, küll aga on pisut kahtlane, kas terve mõistusega ärimehed nendest huvitatud oleks- on ju Venemaa korduvalt tõestanud enda väärtust lepingupartnerina. Muidugi on lääs korduvalt tõestanud ka oma õpivõimetust ses osas, kuigi valdav enamus geseftiajajaid on sealt lüpsta saanud. Samas tuleb muidugi nõustuda, et tuumarakettidega Ülem-Volta on murettekitav probleem(Raudsel Leedil olid ikka head võrdlused). Muideks, hiljutine EM eetriküsitlus paleepöörde võimalikuse teemal sedastas, et ligi 70% helistajatest pidas seda tõenäoliseks. Muidugi tuleb lähtuda ka raadiojaama vene mõistes "spetsiifilisedt" publikust.

[Yks]

Venemaa puhul ma juba kirjutasin, et lisaks naftahinna suurenemise ootusele (ja selle hinna tõstmisega tegelemisele) tegeletakse ka muude meetmete rakendamisega.

Nõus, käed rüpes Venemaa ei istu. Nüüd aga peaks hindama Venemaa võimekust tema majandust ähvardavate ohtudega toime tulla. Veel pool aastat tagasi olid üsna enesekindlad, et see neid eriti ei loksuta. Nüüd, kui majanduslanguse märgid liiga ilmseks saanud- kas meil on põjust nende poolt mingisugust põhjapanevamat lähenemist oodata? Mis annab lootust, et senised KGB-stid ja sarivargad on järsku majandugeeniusteks muutunud? Tõesti ehk kuulavad nad pisut rohkem majandusmehi, aga kas sellest piisab, etmajanduse struktuurseid muutusi leevendada?

Ilma süsteemsete muutuste tegemist aka reformimist (mis peaks hõlmama kogu sealse p..a, mida nimetatakse suurustlevalt Venamaa majanduseks) ei saavutata muud kui vaid kosmeetiline efekt. Ausaltöeldes ei usu ma et isegi majanduse reformimine nagu ka selle jätkusuutlikumaks ja innovaatilisemaks muumtine ülevalt alla aitaks, sest muud sfäärid tõmbavad vee peale. Ehk siis rahvas on ju ikka sama loid, korruptsioonialdis ja pigem väheefektiivne oma töös.

Mis puutub kosmeetilist osa ehk siis "Venemaa käed rüpes ei istu", seal arvatavasti siiski suudetakse stabiilsus taastada järgneva poole aastaga (või aastaga). Isegi kui naftahind ei tõuse või pisut langeb. Mis aga on järgnev samm? Peale seda kui Putin saab telekraanil öelda "mis ma teile ütlesin!"? Vot see on üks kurjakuulutav võimalus minu arust!

[Siga]

Vaataks seda venemaa võimekust oma majandust ebademokraatlike vahenditega normaliseerida siis pisut lähemalt. Näiteks naftakaubanduse osas.
Lood on nimelt nii, et naftat-gaasi ammutavad vene ettevõtted on suutnud isegi väga kõrgete toormehindade juures kokku krabada ca 700 miljardi jagu laene ja kohustusi, mida lääs enam ei refinantseeri aga tagasi tahab seda summat täies ulatuses ja õigeaegselt.
Venemaa enese kohustused moodustavad ca 70 miljardit ja reserve on erinevatel andmetel 200-400 miljardit.
Inflatsioon ületab 10% ja majanduskasv on juba miinuses.
Hiljuti teatas venemaa naftatoodangu vähendamisest. See oli Putini isiklik korraldus.
Loogiline, sest omahind sellel sogal on venemaal tõusnud just tänu tohutule laenumassile suunaga projektidesse, mis enamuses pooleli ja nüüd ka sanktsioonide all.
Venemaal on vanu maardlaid, kus suudetakse toota 45$ barrel, enamus uusi maardlaid aga alla 90$ välja ei mängi. Isegi kaasaegse tehnoloogiaga mitte. Igikeltsas urgitsemine ja 1000-ndeid kilomeetreid trantsporti lihtsalt on kallis.
Niisiis tootmist vähendatakse eesmärgiga vähendada kahjumit. Kahjumis tootmisel lasub üüratu laenukoormus, nagu õeldud, on see ca 700 miljardit.
Uued projektid jäävad lõpetamata, kuniks sanktsioone maha ei võeta, juba tööle asunud projektid toodavad tänu laenukoormusele kahjumit.
Lahendus on siis selline, et tehnoloogiliselt uut kuid hetkel laenukoormusest tingituna kahjumlikku tootmist vähendada ja tööle jätta vanad maardlad.
Küsimus on siin selles, et investeeringud lähevad täiega tuulde. Ka need, mis pooleli ja ka need, mis alles startisid, et end tasa teenida.
Mis lahendus see nüüd on siis, mingi "vesi peale erakapitalile", eks?
Kui kaua nii saab, enne, kui rikkurid mässu tõstavad?
Ei maksa unustada, et tootmise vähendamine tähendab töötuse kasvu.
Kui kaua kulub, kui töötud mässama hakkavad? Pool aastat?

[Yks]

Nad võivad ju pakkuda igat sorti lepinguid, küll aga on pisut kahtlane, kas terve mõistusega ärimehed nendest huvitatud oleks- on ju Venemaa korduvalt tõestanud enda väärtust lepingupartnerina. Muidugi on lääs korduvalt tõestanud ka oma õpivõimetust ses osas, kuigi valdav enamus geseftiajajaid on sealt lüpsta saanud. Samas tuleb muidugi nõustuda, et tuumarakettidega Ülem-Volta on murettekitav probleem(Raudsel Leedil olid ikka head võrdlused). Muideks, hiljutine EM eetriküsitlus paleepöörde võimalikuse teemal sedastas, et ligi 70% helistajatest pidas seda tõenäoliseks. Muidugi tuleb lähtuda ka raadiojaama vene mõistes "spetsiifilisedt" publikust.

Kui küsimus on sinu enda raha kättesaamises, siis teed ja usud enamasti kõike (isegi sellist, mida hiljem peadvangutades meenutad), mida võlglane sulle räägib või lubab. See on ju täiesti klassikaline inimloomuse osa. "Kuule järgmine nädal saan raha, siis maksan sulle kindlasti ära!" jne.
Kui aga see inimene pakub sulle väärtusliku lepingut Iraagis nafta pumpamiseks (täna muidugi mitte just seksikas pakkumine aga siiski) - Lukoilil on sealkandis üks suuremaid kontsessioonilepingute omajaid nagu ka vist Gazprom - siis ilmselgelt võtad sa selle kui olematu võimaluse saada "järgmiel nädalal" laekuvast summast oma osa.

[Yks]

Mis lahendus see nüüd on siis, mingi "vesi peale erakapitalile", eks?
Kui kaua nii saab, enne, kui rikkurid mässu tõstavad?
Ei maksa unustada, et tootmise vähendamine tähendab töötuse kasvu.
Kui kaua kulub, kui töötud mässama hakkavad? Pool aastat?

Millal majanduslikud põhjused viimasel korral revolutsiooni tekitasid? Venemaal 20.sajandi alguses kui mu mälu ei peta. 90'ndate alguses vahetus seal võim siiski muudel kui vaid majanduslikel põhjustel a la "rahvas ei saa enam edasi nii elada".
Mina eriti ei panustaks "mässudele" Venemaal täna. Saati siis ülevenemaalistele, mis suudaksid võimu vahetada.

Tagatoamängud, mis asendavad ühe kuli teisega, on palju reaalsemad.

PS! Siga, ei tasu taaskord rõhutada, et AINULT ÜKS vahend on see, mida Venemaa eelistab või mis peaks justkui tagama majanduse stabiliseerumise kui nafta hind ei tõuse. Kordan, et Venemaa kasutab eeldatavasti KÕIKI võimalusi, sealhulgas ka neid mida tema ebademokraatlik elukorraldus võimaldab. No ei pea Venemaa arvestama, et kui ta kuskil tahab kümneid tuhandeid töötajaid koondada, et siis ametiühingud juba selle info teadasaamisel korraldavad ülevenemaalised hoiatusstreigid või, et valimistel peaks võimupartei arvestama kaotusega.

Kuivõrd kogu kompleks meetmeid on edukas, ei oska mina ennustada. Vaevalt, et keegi.

[Lemet]

Mina pakuks siiski, et möödunud sajandi eelviimase kümnendi lõpuaastatel NL lagunemine(omamoodi revolutsioon seegi) põhjuste hulgas polnud majanduslikud põhjused teps mitte viimasel kohal.

[Yks]

Mina pakuks siiski, et möödunud sajandi eelviimase kümnendi lõpuaastatel NL lagunemine(omamoodi revolutsioon seegi) põhjuste hulgas polnud majanduslikud põhjused teps mitte viimasel kohal.

Kindlasti. Kuid räägime esialgu vaid Venemaast, mis juhtis neid protsesse tollal. Ilmselgelt olid sel ajal võimu võtmiseks seal esikohal muud faktorid. Mida rahvaga manipuleerimiseks kasutati on omaette teema. Põhimõtteliselt oleks võidud minna ka niiöelda Hiina teed, selliselt et võimukorraldus poleks sisuliselt muutunud.

Rahvas terves reas liiduvabariikides oleks saanud kenasti ka "nii edasi eldada" ehk siis liitriigis. Sealhulgas muideks ka Venemaal, kui vaid poleks neid "teisi ideid" hakatud genereerima teadlikult.

[kana tagumik]

Mis lahendus see nüüd on siis, mingi "vesi peale erakapitalile", eks?
Kui kaua nii saab, enne, kui rikkurid mässu tõstavad?
Ei maksa unustada, et tootmise vähendamine tähendab töötuse kasvu.
Kui kaua kulub, kui töötud mässama hakkavad? Pool aastat?

Millal majanduslikud põhjused viimasel korral revolutsiooni tekitasid? Venemaal 20.sajandi alguses kui mu mälu ei peta. 90'ndate alguses vahetus seal võim siiski muudel kui vaid majanduslikel põhjustel a la "rahvas ei saa enam edasi nii elada".
Mina eriti ei panustaks "mässudele" Venemaal täna. Saati siis ülevenemaalistele, mis suudaksid võimu vahetada.

Tagatoamängud, mis asendavad ühe kuli teisega, on palju reaalsemad.

Kindlasti EI tõsta rikkurid mässu - Putinil läbi mõningate organisatsioonide on ilmselt teada, mida mõtlevad rikkurid ka eraviisiliselt ja ka rikkurid teavad seda, küsimus ongi selles, et kas rikkurid hakks riskima vandenõuga, kus tuleb arvestada suure lekkevõimalusega.

Reaalne asendus, Medvedjev - jällegi ei sobi teatud organistatsioonile.

Iseasi, kui selle teatud organisatsiooni ühes otsas tekivad mõtted, "mida ei ole vaja mõelda", aga samas puuduks igasugune garantii, et õnnestuks võimuvahetus legaliseerida.

[Yks]

Revolutsiooni eelduseks on, et keskvõim kaotaks pinna jalge alt ning võimalikult lai osa elanikkonnast ühel hetkel toetaks uusi võimu haarajaid.
Hetkel liiguvad asjad küll sinna suunda, kuid sel juhul (kui saabub see kriisi kõrghetk) on oluline, et kas keskvõimu esindab Nikolai II või Kerenski või Gorbatšovi taoline tegelane või hoopis Putini taoline ilmeslgelt teistsuguse natuuriga tegelane kui eelpool loetletud kolm.
Meenutan, et mitte kõik revolutsioonid või mässud pole alati lõppenud algatajatele soodsalt.

[mumuu]

Naftahinna tõusu väitmine selleks ainsaks päästerõngaks, mida Venemaa justkui ootab ei ole korrektne. Venemaal on piisavalt muid võimalusi, mida ta ka rakendab.

Aga on korrektne. Ei aita ei ussi, ega püssirohi. Sisulist majandust ju venemaal ei ole. Tooraineekspordist kõik algab ja lõppeb. Muud meetmed? Millised? Käsukorras hakata sisemaist tootmist ja eksporti arendama. Välja tuleb nagu alati. Vene värk on Vene värk. Korruptsioon, hiunjaa ja poohui. Vabandage sõnavalikut.

Reserve on, jah. Üsna tõenäoliselt ka nendest piisab, et käimasolev kriis viisil või teisel üle elada. Aga "muud meetmed"? Mis imevits see nüüd peaks olema, mis korraga kõik muudab? Kui viimase 20 aastaga pole mitte midagi suudetud, siis miks nüüd peaks? Araabia poolsaare riigid tegid põhimõtteliselt sama ajaga tõusu mitte kusagilt globaalse eliidi hulka. Samuti nafta toel. Anna andeks Yks - aga ma ei näe venelastel mitte mingit võimalust. Või siis näen ühte ilmõimatut. Loobuda soovist olla maailmavõim ja käituda nagu normaalne riik. Mida sa plõksid, kui su majandus on sama suur kui Portugalil või Itaalial. Ja sellest majandusest pool (erinevalt eelmainitud riikidest) tuleb maa seest välismaise tehnoloogia abil. Siin ei ole millestki rääkida. Turumajandus kas on, või seda ei ole, seda ei saa mängida. Nagu venemaal praegu, see et mittedemokraatlik riigiaparaat annab jõulisemad võimalused sekkumiseks on tõsi - paraku sekkutakse valesti ja tulemus sitt. Õigemini, eesmärk on vigane. Ainuke eesmärk on igal juhul mängida maailmavõimu. No ja nii ei saagi tulemus olla midagi muud, kui see on.

[Rügaja]

Kui ma eelnevast arutelust õigesti välja lugesin, siis peale naftahinna tõusule mängimise olla Venel veel muid võimalusi oma majanduse edendamiseks või vähemasti käiguspidamiseks, kusjuures need võimalused olla suuremad just Vene mittedemokraatlikkuse ja käsumajanduslike hoobade kasutamise tõttu. Äkki keegi siis selgitaks, milliste meetmete ja võimalustega võiks tegu olla ja eriti seda, kuhu see kõik välja viib?
Talupojaloogika ütleb, et narrid põldu üks kord, narrib põld sind üheksa korda vastu. Seega siis: kui Kreml peaks hakkama käsumajanduse äkkega maad ära äestama, siis ei idane tükil ajal sääl enam ükski kasulik taim
Või said talupojad asjast valesti aru ja Venel ongi seniolematud majandusseadused käikulaskmiseks valmis?

[mx77]

Siseriiklikult võib Venemaa korrutada dollarit, mis kursiga tahab.
Kreeditorid tahavad võlgu ikkagi kätte saada dollarites. Nii lihtne see ongi.

Sellegi kohta kirjutasin varem, et teatvatel hetkedel muutub raha kättesaamine juba krediitori mureks ning minnakse dealidele, mida laenu andes isegi unes ei nähtud.

Lemet: Korrutame....aga isand Yks võiks omakorda vaadata, milliseid summasid see riik igapäevaselt kulutab.

Selline tegevus oleks kohane, kui Venememaa absof..luutselt igapäevaselt midagi ei teeniks. Ainult kulutaks reserve. Kahjuks või õnneks, teenib ta isegi tänase nadi nafta või gaasi hinna pealt summasid, mida meie nimetame hoomamatuteks. Lisaks muudest valdkondadest. Sealt tõsi, natukene aga siiski ka sissetulek.

Sinu majandusteooriad on pehmelt öeldes huvitavad.
Esiteks nendest laenudest. Kuna Venemaa ekspordist 50% moodustavad nafa ja gaas, ja põhitarbijaks on L-Euroopa, kust on ka laenud võetud, siis kas ekspordivad venelased edaspidi oma manti tasuta, tasudes laenude eest natuuras või maksavad oma laene nagu kukupaid või ei ekspordi enam midagi, mis on ilmselt väga kiire krahhi eelmäng.
Teiseks sellest teenimisest. Oluline ei ole mitte käive vaid kasum, seda ka sellise majandusgeeniuse nagu VV juhitaval venemaal. Kui isegi midagi teenitakse nafta nadi hinna puhul, aga omahind on kõrgem, siis makstakse iga eksporditud naftabarrelile omast taskust peale. Naftatehnoloogite osas on venelased juba ammu sõltuvad lääne know-how'st ja see tuleb kõvas valuutas sisse osta.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Läheb kuidagi teema läbustamiseks jälle.. peab hakkama sisutühje megakopimisi kustutama.. ja ilmselt lõpeb jälle bänniga..

[Yks]

Kui ma eelnevast arutelust õigesti välja lugesin, siis peale naftahinna tõusule mängimise olla Venel veel muid võimalusi oma majanduse edendamiseks või vähemasti käiguspidamiseks, kusjuures need võimalused olla suuremad just Vene mittedemokraatlikkuse ja käsumajanduslike hoobade kasutamise tõttu. Äkki keegi siis selgitaks, milliste meetmete ja võimalustega võiks tegu olla ja eriti seda, kuhu see kõik välja viib?
Talupojaloogika ütleb, et narrid põldu üks kord, narrib põld sind üheksa korda vastu. Seega siis: kui Kreml peaks hakkama käsumajanduse äkkega maad ära äestama, siis ei idane tükil ajal sääl enam ükski kasulik taim
Või said talupojad asjast valesti aru ja Venel ongi seniolematud majandusseadused käikulaskmiseks valmis?

Katsume uuesti. Naftahind on eelistatud versioon, mis oleks Kremli arvates parim vahend tulla toime kriisiga. Kindlasti toimub selles suuna vägagi oluline sebimine kulisside taga.
Kuna aga Venemaal ei istu siiski Kremlis debiilikud ja soovmõtlejad (mida nad kaudselt siiski on, sest pole 15 aastaga suutnud luua midagi mõistlikku), siis ilmselgelt üritatakse võtta malli nii 1998.aasta tegevusmustritest, asendades mõned faktorid (näiteks lääne abi) teiste muutujatega (Aasia suunalise abiga näiteks). Samuti üritatakse rakendada meetmeid ja toiminguid, mis on iseloomulikud ka normaalse turumajandusega riikidel säärastes olukordades. Nagu seda tehti 2008-2009.aasta kriisiprogrammis. Üritatakse elavdada sisemaist tarbimist, rekapitaliseerida pangandust, teostatakse eelarveliste kulutuste kärpimisi jne.jne. Kordan, et kuna Venemaa ei ole normaalse turumajandusega riik, siis ei ole päris selge kui efektiivsed on kasutatavad muud meetmed. Aga need muud meetmed Kremli arvates eksisteerivad ja neid üritatakse rakendada!
http://www.newsru.com/finance/15dec2014 ... udget.html
http://www.newsru.com/finance/27dec2014/signs1trln.html
Ma usun, et üsnapea kuuleme taaskord mingist антикризисная программа'st nagu seda on tehtud ka varem. Sealt siis saamegi lugeda välja, mida seekord plaanitakse rakendada.

Lisaks tasub arvestada (L I S A K S), et olles mitte päristurumajanduse ja -demokraatiaga riik, eksisteerivad tal veel võimalused, kasutada meetmeid, mida paljudes(kui mitte kõigis) lääneriikides ei saaks kaaluda. Eelkõige pean silmas meetmeid, mis lähtuvad töövõtjate täiesti kaitsetust olukorrast Venemaal.

[Siga]

PS! Siga, ei tasu taaskord rõhutada, et AINULT ÜKS vahend on see, mida Venemaa eelistab või mis peaks justkui tagama majanduse stabiliseerumise kui nafta hind ei tõuse. Kordan, et Venemaa kasutab eeldatavasti KÕIKI võimalusi, sealhulgas ka neid mida tema ebademokraatlik elukorraldus võimaldab. No ei pea Venemaa arvestama, et kui ta kuskil tahab kümneid tuhandeid töötajaid koondada, et siis ametiühingud juba selle info teadasaamisel korraldavad ülevenemaalised hoiatusstreigid või, et valimistel peaks võimupartei arvestama kaotusega.

Kuivõrd kogu kompleks meetmeid on edukas, ei oska mina ennustada. Vaevalt, et keegi.

Palun väga vabandust.
Tõin välja vaid ühe olulisema sektori, mis minu hinnangul võimaldab "ebademokraatliku elukorralduse tingimustes" ainult kolinal põhja minna.
Ei hakanud puudutama põhimist: Venemaa majanduslangus on sanktsioonide tulem. Sellest möödavaatamine ja tegelemine tagajärgede meelepäraseks kujundamisega, mitte aga otseste põhjuslike seoste objektiivse tunnistamise- ja vigade parandamisega ei vii ka kõige "ebademokraatlikumaid elukorralduse võimalusi" kasutades meelepärase tulemini.
Meenutan: Valuuta tekkib riigikassasse eksportartiklitelt. Nii need kui ka eksporttööstust turgutav importtehnoloogia, finantsid, materjalid ning know-how on sanktsioneeritud.
Lähima kümnendi jooksul venemaa neid artikleid asendada ei suuda.
Jah, on õige, et ta suudab rakendada mingit kummalist "ebademokraatlikku elukorraldust", küll aga ei näe ma selles rakenduses mingitki majanduslikku hüve.