Esmaspäeval puhkesid Iisraelis Beit Lidi sõjaväebaasi juures rahutused, kui sõjaväepolitsei oli pidanud kinni üheksa piinamises ja vägistamises kahtlustatavat armee reservisti. Baasi juurde kogunes umbes 200 inimest, kellest osa olid mundrite järgi otsustades sama vangilaagri töötajad, kus sõdurid kinni peeti. Mõnikümmend rahutustes osalejat tungis lõpuks baasi territooriumile ja alustas seda kaitsnud sõduritega käsikähmlust, süüdistades neid rahvuse reetmises. Kohalviibinud tsiviilpolitsei ei takistanud laamendajaid ega vahistanud kedagi. Juhtum tekitas kriisi Iisraeli jõuametkondade vahel ja valitsuses, kus osa koalitsiooni liikmeid nõuab sõjaväelastele õigust palestiinlasi piinata ja immuniteeti kõikvõimalike muude uurimiste vastu.
Üheksa kinnipeetud sõdurit teenisid Sde Teimani vangilaagris, kus hoitakse Gaza sõja käigus kinni peetud Hamasi võitlejaid ja tsiviilelanikke, enamasti ametlikku süüdistust esitamata. Sõja ajal on seal hoitud umbes 4000 inimest, kellest 1200 on praeguseks süütuks tunnistatud ja vabastatud. Ligi 30 on kinnipidamise käigus surnud. Vabastatud tsiviilelanikud ja nende advokaadid on muu hulgas väitnud CNN-ile, New York Timesile ja Iisraeli meediale, et vangilaagris toimub süstemaatiline piinamine ja vägistamine. Sama on anonüümselt kinnitanud laagri arstid ja valvurid. Ajalehele Haaretz lekkis kevadel laagri välihaigla arsti valitsusele saadetud kiri, mille kohaselt hoitakse vange ahelates ja seetõttu tuleb arstidel alatasa amputeerida kärbunud jäsemeid. Mais väitsid CNN-i laagritöötajatest allikad, et vange hoitakse kinniseotud silmadega, mähkmetes ja käeraudades ning toidetakse läbi kõrre. Samuti väitsid laagritöötajad, et amputeerimisi tehakse tuimastuseta. Tunnistajate loetletud piinamismeetodite seas on valju müraga terroriseerimine, peks, elektrišokid ja vägistamine.
Kahtlusi on nüüd hakanud uurima ka Iisraeli sõjaväepolitsei. Üheksa kinnipeetud reservisti teenisid laagris valvuritena ning neid kõiki kahtlustatakse ühe ja sama vangi piinamises ja vägistamises. Juhtum tuli päevavalgele tänu sellele, et vangi vigastused nõudsid haiglaravi ja keegi meedikutest teavitas sõjaväepolitseid.
Sõdurite vahistamise otsus tekitas aga suurt nördimust peaminister Benjamin Netanyahu osas parteikaaslastes ja väiksemates valitsuspartnerites, kelle saadikud korraldasid parlamendis juhtunu küsimuses debati ja osalesid baasi juures toimunud meeleavalduses, õhutades seal osalema ka teisi. „Meie sõdurid ei ole kurjategijad ja sellist häbiväärset uurimist ei saa aktsepteerida,“ ütles parlamendi väliskomisjoni esimees ja Netanyahu partei Likud liige Yuli Edelstein. Palestiinlasest parlamendisaadiku küsimusele, kas koalitsioonisaadikud peavad seaduslikuks ka inimesele kaika pärakusse lükkamist, vastas Likudi liige Hanoch Milwidsky kindla jaatusega. „Sina ole vait – kui ta on Nukhba [Hamasi eriüksuslane], siis on kõik, mis temaga tehakse, lubatud,“ rõhutas poliitik.
Iisraeli seadused siiski keelavad vangide piinamise ja sama kehtib ka teiste selgete sõjakuritegude kohta. Samuti esmaspäeval teatas sõjaväepolitsei uurimisest 401. soomusbrigaadi sõdurite kohta, kes filmisid end Rafahi linnas veetaristut õhku laskmas ja põhjendasid seda sabati tähistamisega. Praeguse sõja jooksul on tegu taas esimese samalaadse kriminaalasjaga, kuigi videoid palestiinlaste majade ja tsiviiltaristu samalaadsest hävitamisest on sõdurid avaldanud regulaarselt. Armee allikate sõnul said sõdurid korralduse brigaadikomandörilt ja kõrgemad sõjaväelased ei olnud juhtunust teadlikud.
Armeebaasi tungimist ja kaitseväe peaprokuröri Yifat Tomer-Yerushalmi aadressil tehtud isiklikke rünnakuid taunisid Likudi kaitseminister Yoav Gallant ja armee juht Herzl Halevi, kelle sõnul on Iisraeli seadused ja sõjaväe määrustik kõigile täitmiseks kohustuslikud. Muu hulgas märgivad pragmaatilisemad hääled, et vangide piinamise õigustamine seab veelgi suuremasse ohtu enam kui sada pantvangi, kes on endiselt Hamasi käes. „Just sellised uurimised kaitsevad meie sõdureid ja aitavad säilitada kaitseväe väärtusi,“ ütles Halevi, väljendades Tomer-Yerushalmile ja sõjaväepolitseile täielikku toetust. Iisraeli meedia teatel on peagi oodata uusi süüdistusi.
Gallant kritiseeris toimunu pärast järjekordselt julgeolekuministrit ja väikepartei Otzma Yehudit juhti Itamar Ben-Gviri, kes tema väitel andis politseile käsu baasi ründajaid mitte takistada. Praeguseks on baasi turvama saadetud kaks armee lisapataljoni, kes tuli paremäärmuslaste tekitatud kriisi tõttu ära tuua Gaza rindelt. Gallant lisas avalduses, et ootab peaminister Netanyahult koalitsioonipartnerite suhtes karmimat kätt, ning vihjas, et soovib Ben-Gviri vallandamist. Baasi ründamise mõistsid hukka ka Netanyahu ja Iisraeli president Isaac Herzog. Julgeolekuminister eitas politsei mõjutamist ja süüdistas Gallanti omakorda Hamasi 7. oktoobri rünnaku mahamagamises. Juuli alguses kinnitas Ben-Gvir meediale, et vastavad tõele väited, et tema haldusalas tegutsevates vanglates on Palestiina kinnipeetavate elutingimused halvenenud. „Olen selle üle uhke,“ lisas minister.
Vasakpoolse opositsiooni ja liberaalse meedia sõnul osutab armeed tabanud süüdistus ja paremparteide reaktsioon laiemale probleemile, mis seab ohtu Iisraeli tuleviku demokraatliku ja ilmaliku riigina. Suurima opositsioonierakonna Yesh Atid juht Yair Lapid ütles avalduses, et parlamendisaadikute ja ministrite julgustusel baasi tunginud „fašistlik rühmitus“ seab ohtu Iisraeli eksistentsi.
Amos Harel, militaarkolumnist kirjutas:
„Need [uurimised] ei ole isoleeritud juhtumid, isegi kui poliitikud ja sõjaväejuhid niimoodi väidavad,“ kirjutab Haaretzi militaarkolumnist Amos Harel. „Tõsiseid juhtumeid on olnud ka rindel: tsiviilelanike mahalaskmine, palestiinlaste süstemaatiline kasutamine inimkilbina ja kodude süstemaatiline hävitamine, millel puudub sageli operatiivne õigustus.“ Ajakirjaniku väitel kardab enamik välikomandöre ja kõrgemaid ohvitsere probleemiga tegeleda. „Nad teavad, mis neid siis ootab: sõdurid hakkavad kaebama enda hülgamise üle ja sotsiaalmeedias pannakse käima mürgimasin,“ kritiseerib Harel.
