Stsenaarium: sissid invasiooni vastu

[Juhani Putkinen]

Kroonus õppes oli sellise riistapuuga tegemist.

See ei sobi sissidele - absoluutselt mitte. Linnalahingutes aga...

[Unto Pulkkinen]

Stsenaarium: LAHING VAENLASE KOLONNIDE VASTU

Kunas paljud liiged on juba kirjutanud stsenaariumeid Eesti kaitsmisest,
nii minagi kirjutasi tema teade, et see tekitakse veel rohkem arutelud.

Ülekaalukas mekaniseeritud vaenlane püüdab lahendama sõja nii ruttu kui võimalik,
et kaitsja ei jõuda mobiliseerida peajõuduid või abijõudud välismaalt ei jõuda saabuma.
Tõenäoliselt vaenlane suunab jõuliseid tankikiileid otse Tallinna peateide suunas.
See kiirendab liikumist edasi dessantide abil.
Dessandide kohad on tähtseid maastikupunkteid tee kõrval mõne kilomeetri kaugusel kaitsja tagalas.
Selle pärast on Eestile tähtis hakata takistama, viivitama ja nõrkendama vaenlast otseselt vabariigi piirilt.
Dessanteid peab ka piirama, ümberpiirama ja nõrkendama.
Alguses vaenlane ka püüdab õhujõududega hävitama tähtseid kaitsja objekteid.
Vajalik ajavõit Eestile vist on vähemalt 3-4 nädalad, nii et NATO jõuab abile ja EU ning
muud maad jõudavad hakama diplomaatilised surveabinõuded.
Kui maa vallutamine toimub ruttu, nii sõjalise abi tulemine Eestisse on ebatõenäolist.
Sel juhul valge laev ei ehk tuleki.

Vaenlase kolonnid seisatakse punniüksuste abil soodusais maastikupunkteis.
Samas kiile eelväe kulutatakse.
Punniüksuse struktuur, relvastus ja taktika on oma erinev suur asi.
See näiteks õhkib tee katki suure isamaalise laenguga.
Peaosa kohalikuist jõududeist hakkab hävitama vähehaaval tagapoolseide kolonni osade
(staabi- ja hooldusüksused) hajutatuse võitlusviisi metoodidega (sissimetoodit).
Kui vaenlase kolonnid on seisatud ja nõrkendadud, need ümberpiiratakse,
pantakse kotti ja hakatakse hävitama vähehaaval täiesti.
Kui kott on küps, riigikaitse tõrjepataljoonid löövad see puruks vasturünnakul.
Snaipripatrullide tulel on tähtis mõju kõikis lahingu võteis.
Need tekitavad vaenlasele võtiisikukaotuseid ja halvavad vaenlase tegevusvõimed.
Kui riigi piiri tagant tuleb vaenlasele abijõuduid, nii peaks tekema kõik mis võimalik,
et need võitakse seisata niimoodi, et need ei jõuda ühinema eelmiste jõududega ja hooldama neid.

Lahingu edu põhineb järgmiseile põhjuseile:
- Selged sõjaaja ülesanded eri üksuseile andud juba kaua aega tagasi.
- Mobilisatsiooni valmisolek on hea ja harjutatud (alla tunnis esimeseile üksuseile).
- Tegevuse tõetusalad ja tugipunktid on ettevalmistatud juba eelnevalt.
- Materjalipeidikud on teostatud tõetusaladeil ja ligidal objekteid.
- Teede katkestamise kohad ja katkestamised on harjutatud ja materjalid on reserveeritud.
- Üksuste põhjalik koolitus ja harjutus on teostatud objeltide alal.
- Üksuste kohaliku maastiku tundmine on kõrge.
- Metsamaastikud kasutatakse maksimaalselt.
- Väikede võitlusgruppide liikuv sõjapidamine on efektiivist.
- Üksuste tegevus koordineeritakse hästi ülevalt tasemelt.
- Olukorrade ärakasutamine on andekast (halb ilm, pimedus, …)
- Relvastus on kerge aga mõjukas ja seda on piisavalt.
- Suurte otsustavaide lahinguide vältimine enne kui vaenlast on nõrkendadud piisavalt.

Kui lisaks on palju õnne kaasa, nii ehk vaenlane lõpuks tõmbub tagasi (kui jõuab).
Tõmbumine toimuks küll ennekõike NATO-ohu ja rahvusvahelise rõhumise tulemusena.
Kaitselahing alguses esimeste nädalaide jooksul toimuks peamiselt kohalikuide jõudude algatusel.
Otsustavalt tähtis oleks siiski piisavalt pika ajavõite saavutamine.

[planet64]

Võhikuna võiks arvata, et sõja esimesel nädalal ei peaks ju sissid metsa jooksma ja jalgsirännakuid tegema, vaid võiksid autoga ja 120mm miinipilduja ning laptopi ja muu staffiga ringi sõita. Sõjaseisukorra puhul peaks ju transporti lausa jalaga segada olema. Kui ainult kütust jätkuks. GPS on juba telefonides olemas ning rehkendamisega ei tohiks ka probleemi olla. Ka kaitseliidu taatidele oleks autosõit ja rehkendamine igati kontimõõda. Kui AWACS-ilt tulevat infot ei suudeta operatiivselt kohtadele toimetada, siis võiks panustada nendele väiksematele UAV-dele operatiivinfo saamiseks. Kuna ise me suurte lennukitega lennata ei saa, siis peaks väiksemad tõsiselt käsile võtma. Mida rohkem suurema kaliibriga ja täpsemat tuld antakse, seda rohkem on lootust edule. Vast ei maksa see 120mm toru ka nii ulmehinda, äkki saab paarsada toru kohtadele laiali jagada.

[sven]

Carl Gustav on geniaalne jalaväejao relv. Sellega saab heal juhul, lisaks tankitõrjele, ära teha nii kuulipilduja töö, kui ka miinipilduja töö. Kui kildmiin ikka õigel kaugusel plahvatab, siis ei ole sealt pehmetel sihtmärkidel pääsu. Terashaavlid tabavad väga tihedalt ja löövad isegi betooni paar cm sisse. Üsna suurt ala tabaks hetkega justkui kaks kasti KSP valanguid. Võimalik lasta ka varje tagant, peaasi, et suund ja kaugus õige oleks. Mürsku saab ka varje taha lasta, pannes selle õigel kaugusel selle kohal plahvatama. Tulejuhti ei vaja, täpsus on piisav.
Teoreetiliselt saaks sellega ka kaartuld anda, pannes kildmürsu sütiku puute peale. Sel juhul oleks vaja mingit loodsihikut relva lisana. Kaliibergi on vähe suurem kui 81 mm miinipildujal.
Väga kahju, et relvale ei ole toodetud kartetšmoona.
Tegemist on tõsise vaesemehe kahuriga. Sissidel tasub seda kaasas kanda, kasutusvõimalused on väga laialdased.

Kogu sel asjal on üks väga suur puudus: lahingkomplekti suurus(väiksus). Kummulatiive 1tk päevas ja kildu 0,5tk päevas. Selliste kulunormidega saaks pauku teha mõnel tähtpäeval ja taktikas sellise armetusega relva kasutada ei saaks. Liiga suur tassimine selle paari paugu pärast.
Nii lihtne ongi see geniaalne asi nulliks muuta.

[devean]

Nõustun sveniga CG on sissiüksusele asendamatu nagu taskunuga. Tegemist on väga täpse relvaga, eestis kasutusel olev mk2-e 15kg võib küll väiksematele meestele raske olla, aga on ka mk3 mis on ca 10kg EKV võiks neid juurde sebida.

[Juhani Putkinen]

See näiteks õhkib tee katki suure isamaalise laenguga.

Jah.

On vaja suures koguses lõhkeainet ja elektridetonaatoreid.

Sillad ja teetruupid on vaja õhku lasta - meelsasti koos vaenlasega.

[Qtec]

Kui suurt kahju suudab teha 81mm miin otsetabamusega soomustehnikale (APC, IFV, MBT)?

[Juhani Putkinen]

Kui suurt kahju suudab teha 81mm miin otsetabamusega soomustehnikale (APC, IFV, MBT)?

APC soomus on õhuke - tõenäolisus, et hävitab on suur.

IFV sõltub kuhu tabamus tuleb - võib ka juhtuda, et pole hullu.

MBT üldiselt väikseid vigastusi, aga heal juhul vigastab midagi seadmeid.

Otsetabamus on aga juhus - nagu loteriis.

[Qtec]

Ega tavalise moonaga seda otsetabamust saada ongi vist rohkem selline pigem loteriivõit, kui tegemist ei ole just suurema arvu miinipildujatega mis välja sihitud teatud objektile a'la mingi osa maanteest.

Mis aga mind ajendas küsima, on STRIX'i taoline moon 120mm miinipildujale. See muidugi teeb 1:0 ära ka MBT'le, kuid kui saadaval oleks samalaadne moon ka 81mm peale, siis palju see suudaks kahju teha? Kui autot käruga pole, siis 120mm miinipildujat ei tari kuidagi kaasas. 81mm on suhteliselt siiski kasutatav. Kui tema kaalu saaks kuhugi 30kg kanti ning moona hulgas ka Strix'ile analoogse võimekusega pauke, siis oleks tegemist vististi juba päris tõsiselt võetava relvaga. Uuemad Lääne 81mm torud suudavad toimetada laadungi juba 6km taha (see küll erinevatel andmetel max kaugus) olles ohtlikud ida poolsetele 120mm torudele väiksematest rääkimata.

[Kilo Tango]

Ega tavalise moonaga seda otsetabamust saada ongi vist rohkem selline pigem loteriivõit, kui tegemist ei ole just suurema arvu miinipildujatega mis välja sihitud teatud objektile a'la mingi osa maanteest.

Mis aga mind ajendas küsima, on STRIX'i taoline moon 120mm miinipildujale. See muidugi teeb 1:0 ära ka MBT'le, kuid kui saadaval oleks samalaadne moon ka 81mm peale, siis palju see suudaks kahju teha? Kui autot käruga pole, siis 120mm miinipildujat ei tari kuidagi kaasas. 81mm on suhteliselt siiski kasutatav. Kui tema kaalu saaks kuhugi 30kg kanti ning moona hulgas ka Strix'ile analoogse võimekusega pauke, siis oleks tegemist vististi juba päris tõsiselt võetava relvaga. Uuemad Lääne 81mm torud suudavad toimetada laadungi juba 6km taha (see küll erinevatel andmetel max kaugus) olles ohtlikud ida poolsetele 120mm torudele väiksematest rääkimata.

Mina ei ole täpselt aru saanud, mis on miinipiltuja + STRIX komplekti eelis Eurospike ees.

[Qtec]

Hind

[Kilo Tango]

Hind

Oled sa kindel?

81mm miinipilduja ex works hind peaks olema kanti 700 000. Pluss moon (mis kuuldavasti on väga kallis) ja selle seadistamise seadmed.

[kaur3]

Tunnistan ausalt, et ma ei ole MP küsimustes eriti tugev, kuid kas mitte miine ei saa teele saata ka primitiivsemate torudega, kui sõjatehases valmistatud ülikallid torud, mis peavad vastu pidama x lasku? Kui tellida torud, mis peavad vastu 1 lasu ja millega saaks tulistada mitte 120mm MP maksimumkauguselt vaid u 1 km kauguselt, siis peaks hind palju odavam olema. See viiks STRIX'i teele saatmise hinna alla. Kas Eurospike häda ei ole see, et sensor ja shooter on ühendatud, mis muudab avastasmise kergemaks? STRIX'i puhul saaks need eraldada. Säästutorudest läheb miin teele ja tarkmoon laseb korrigeerida vea. Soomuskolonne saaks jahtida üsna edukalt. Üksiku sihtmärgiga läheks võib-olla summimiseks.

Oma mõtte illustreerimiseks juba kunagi foorumis olnud link -

So, in a sense, what we're looking at is a remote controlled, improvised multiple-mortar system. Kinda like an insurgent version of the Non-line of sight Launch System, or NLOS-LS...

ehk Netfires.

http://www.defensetech.org/archives/004229.html

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=16564

[Qtec]

Ma olen kindel, et see 700 000 on mingi sulest välja imetud number. Üldteada on ikkagi see, et miinipilduja on odav ja lihtne relv. Kui ta seda aga pole, siis tõepoolest, miks joostakse ning arendatakse isegi USA, UK's veel selliseid Eurospike'iga võrreldes suht kiviaegseid relvi nagu miinipildujaid?
Kaalueeliseid pole, laskekauguse eeliseid põhimõtteliselt pole, täpsuse eeliseid pole jne jne jne.
Kõige parem oleks muidugi leida siisa Eurospike'i enda hind kõrvale, meie oma Milan'ite hinnad jne. Arvan, et miinipilduja tegelik hind peaks neist olema suurusjärgu võrra väiksem. Siis saaks ka hinnangu anda sellele numbrile 700 000 krooni.

[Juhani Putkinen]

Üldteada on ikkagi see, et miinipilduja on odav ja lihtne relv.

Miinipilduja valmistamine pole tõesti mingi raketiteadus.

Georgia pole eriti hiilganud tööstusriigina (on väga vaene riik) - ikka nende oma kaitsetööstus on valmistanud erinevaid miinipildujaid ja nendele laskemoona.