Oeh, mõtlesin kas vastata aga ikkagi sai mingi näriv hääl mu peas võitu.
Sellel hetkel päevakorda tõusnud asjade puhul me räägimegi ju nende sakslaste poolt kõige kõrgemasse lahingvalmidusse minevatest üksustest. Nendes on asi mäda, mis siin hakkata mingist meie reservpataljoni ekvivalendist rääkima. Mitte, et meie reservväelased ei saaks asjadega hakkama aga arvestades, et Bundeswehri on lõigatud nagu latti suitsuvorsti kahtlen et neil eriti sellise eeldatava tasemega üksuseid alles ongi. See, et reaalsuses paljud üksused peavad alla oma taseme varustusega ja/või peavad teistelt üksustelt juurde laenama, midagi millega meil vast vanemadki olijad tuttavad on, kuulub omaette ooperisse.
Prantslane ei kulutagi tegelikult eriti vähe. Sama kehtib sakslase kohta. Prantslane muidugi kulutab rohkem, aga jätame selle hetkel kõrvale. Need rahad, mis mõlemad riigid magama panevad on tegelikult päris märkimisväärsed. Maailmas on nad kohtadel kuus ja seitse. Mõlemad kui majanduslikud suurriigid saaksid ilmselt rohkemgi, aga ma ei ütleks et kumbki neist ajab asja kuidagi "odavalt". Pigem on põhjust vaadata, kuidas sakslased oma raha kulutavad ning ehk on viimased 30 aastat ajanud sakslaste standardid sellisteks, mis hetkel muutub ka tegelikult kasutatav tank, helikopter jne kasutuskõlbamatuks liiga varakult. Kahtlustan, et kahjuks kui KLi masinapark lasta läbi saksa inspektorite vaatliku silma alt siis kuulutataksid nad meid koheselt võitlusvõimetuteks.
Isiklikult usun, et kui prantslased või itaallased samasuguseid käkke kokku keeraksid siis pasundaks sellest ka nende meedia ning aegapikku jõuaks see ka meieni. See viimane kehtib just eriti prantslaste kohta, kes suurvõimu mängida nii et ninast verd voolab. Kui keegi teine seda ei teeks siis britid paneks ikka prantslastele ära. Naabrist parem jne. Tsiviilisikute arvamustest seal riikides hetkel laiemalt pajatama ei hakka, kuid olen puutunud kokku paljudega mitmetest nendest riikidest. Miks ma ei hakka on see, et tsiviilil on lõppeks ikkagi tsiviili pilk, pidas ju tavaline venelane oma armeed võitmatuks aga välja kukkus nii nagu alati. Samas rõhutaks, et isegi natukene militaarsema kallakuga sakslased vaatavad Bundeswehri kui mingit ühaenam endal marki täistegevat bardakki. Sellist arvamust pole isegi kõige nördinumalt prantslaselt, britilt või itaallaselt kuulnud. Kuigi viimased pole just asja eriti tõsiselt võtnud.
Eks ilmselt huvi tõesti pole prantslaste ning muu kamba suunas kui sakslaste suhtes. Siiski ei ela me mingis Ladina-Euroopa suunalises infoblokaadis, jõuavad ju ka meieni kõiksugused huvitavad lood Le Monde-st, El Pais-ist ja kust iganes veel. Vahepeal eksib nendesse artiklitesse isegi militaariat puudutavaid artikleid. Enamik nende maade suurtest meediamajadest vorbivad, sarnaselt ka meie meediamajadele, ka materjali inglise keeles.
"Hankeprotsessi ülebürokratiseeritus" on minu jaoks natuke liiga lihtne seletus, et seda ostma tormata.
Asi pole otseselt ülebürokratiseerituses, kuigi see on osa probleemist. Siiski on suunatud kese teisele murekohale. Nimelt, sakslased ei oska enam hankida ning nende vägagi varieeruv eelarve ei võimalda seda normaalselt teha. Teavad ju kõik, et Saksamaa sai külma sõja lõpus enda märkimisväärsetele varudele lisaks ka Ida-Saksa varud. Paljud mõlemast äriti järgmistel kümnenditel maha, aga palju jäi ka alles. Väljaspoolt statistikat vaadates ning uurides mis platvormidel sakslased ringi ajavad kujuneb üks päris kole pilt, nimelt et viimased 30 aastat ongi tegelikult sakslased ainult selle vana rasva pealt elanud. Sinna on koer maetud.
Ühesõnaga lõpetame selle vasikavaimustuse sakslaste suunal. See, et prantslased, kreeklased või kes iganes näivadki paremini hakkama saavat ei tähenda, et nad kindlasti mingeid hullemaid kobarkäkke peidavad kui sakslased. Ei ole nad mingid übermenschid ning väga kahjuks jätabki Bundeswehr kümnendeid kestnud organisatoorsete, suunapuudumise ning muude olude sunnil väga saamatu mulje.