www.militaar.net

Vastan.
Isikkoosseisu pidev vahetumine.
(vt. minu eelmine postitus ja palve teemakohaselt natuke oma hallainele elektriimpulsse jagada)

mis hakkab silma:

Esiteks on meil struktuuri teema:

pataljon slash kompanii slash rühm - ja nende edukas hajutamine või koondamine eesmärkide täitmiseks.

Teiseks teema, mis tekkis kolast.
a) Elik 81 mm MP, mille meeskonna õpe toimub meil 20 aastat ja me suudame teha mõnes kohas üksused, kes oskavad selle kolaga teha 1/5ndikku kola võimalusi ära kasutades pauku. Pluss see 20 a tegevust ka eraldiseisvana - näiteks iga case eraldi teeb maksumuseks XXXXXX eurot.

b) me räägime fjuutšer-kombatist, elik milleks kütta pappi nii palju sisse 81mm või fantaasiates ka 120 mm MP peale (kumbagi täiskomplekt+logistika ja väljaõppega pole) kui võime osta kokkuvõttes sama raha eest änksa õlaltlastava relvastuse, mille opereerimisest kasutakas kaitseliitlane 9/10 selle relva omadustest. Lisaks ei pea süsteemis vahetama välja midagi, kuna pole midagi välja vahetada.

Nii A kui ka B on näiteks sama raha eest, kuid A-st kasutame ära ehk 1/5ndiku ja B-st näiteks 9/10ndikku. Kas see vastab tõele? Elik peene riistapuu selgekstegemine KLis on kiirem, odavam ja tulemuslikum. Kuid see omakorda tähendab hanget X, mida ei tule ja ei tule... ja teiseks, see tehnika läheks enivei VG kätte, kuhu me selle teema juures nagu panustada ei tahaks.

Kolmandaks: "äraarvamatus" - see on see omadus, millele loodame ka vaenlase kuvandit ja tegevust planeerides, et ehk see äraarvamatus on see tõde, mille abil me suudame vastu seista. Samas, kui mõelda millestki "äraarvamatust" siis kindlasti pataljonist alates ettevõtmine on "mitte äraarvamatu" - st kompanii ja pataljon jne on väga selgelt "ära arvatavad" ja seega ei ole seost "vääramatuga" - vastupidi. Kõikidelt eelnenud lehekülgedelt me võime rida realt lugeda välja, miks see ebaõnnestub. Punkt.

Hillart!
Minu kirjutises ei olnud rõhk mitte sõnal "meelitama", vaid "TÄIESTI UUS PÕLVKOND!"
Meelitamise all mõtlen seda, et tuleb luua olukord, kus inimene hakkab tundma sügavat soovi KL-ga liituda ja selle organisatsiooni heaks teguseda.
Taani kodukaitsel (vist Taani) on selline lööklause: "VÕITKEM VABATAHTLIKE SÜDAMED!" Vanem raudvara on kas pileti lauale löönud või lihtsalt passiivseks muutunud, sest need südamed kaotati.

Seljaajust ja ürgsetest refleksidest: Väga palju siin elus toetub nendele. Näiteks oma kodu kaitse ja selleks valmistumise soov tuleneb ürgsest instinktist. Seda eitada ja mitte kasutada oleks viga.
Kuskil selveri parklas, kolmese bemmiga, kummi vilistamine tagab noorele mehele palju tõenäolisemalt "paaritumisõiguse" kui KL-i kuulumine. Praeguse mainega KL-i kuulumine võib isegi võimalusi vähendada, kui need muidu oleks. Aga see on rohkem propaganda teemas vaidlemiseks.

Vääramatu jõu tekitamiseks tuleks, muu hulgas, ka täiesti uue põlvkonna võitmist KL-i silmas pidada. Samas hoolitseda selle eest, et see uus KL generatsioon ei peaks samasugust absurditeatrit läbi tegema nagu seda pidid taluma raudvara põlvkond.

Miinipildujateema sai esile toodud mäletamist mööda seonduvalt üksikkompanii vs pataljon küsimusega. 81 on kompanii, 120 pataljoni tase ja minu seisukoht oli, et 120, samuti kui pataljoni tasegi, on täna ja lähiaegadel KL-ile liig ning sellega peaks süsteemi arendades ka arvestama.
Laiemalt asi jah ikka selles, et kas KL on vääramatum jõud siis pataljonide või kompaniidena (või hoopis rühmadena)...

Mina väidan jätkuvalt, et KL ei ole KV, tuleb arvestada organisatsiooni vabatahtlikku+territoriaalseltskondlikku eripära ja seda ei saa seada nii rangetesse regulaararmeelistesse raamidesse, kui alates 2000-ndate algusest on järjepanu üritatud.

Tagajärjena on suudetud maha suruda suur osa vabatahtlike initsiatiivist ja aktiivsusest ning tänu sellele pole hoolimata sisse maetud tohututest summadest ja inimtöötundidest suudetud saavutada lahingulis-väljaõppelises mõistes erilist edasiminekut. Kompanii tasemega oli raskusi siis ja on nüüd.
Jah - korrastatud on personaliarvestust ja logistilist arvepidamist. Pisut ka skandaalide saatel.
http://lost.postimees.ee/010305/esileht ... 158964.php
http://www.epl.ee/artikkel/286814
http://www.tarbija24.ee/080405/esileht/ ... 162291.php

Saadud on ka paremat tehnikat, relvastust jne, aga taktikaline tase on ikka sama ja pole enam palju võtta kogenud või hakkajaid kaitseliitlasi, kes sedasama vara kasutaks. Eks siis on hakatud auke lambireservistidega lappima.
Õnneks on viimastel aastatel sellest RÕK raamistikust hakatud välja saama ja jälle malevkondadele-kompaniidele väljaõppevõimalusi tagasi jagama. Maleva staabi poolt nuumatakse vist vahetult ainult rühmasuurusi-per malev VG-sid, mis saavad tõesti teistest paremini ja rohkem.

Minu nägemus on, et nende VG-de asemel tuleks malevate staapidel panustada vahetult hoopis erinevatesse lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetusallüksustesse, sest nende ettevalmistus on keerukas, peab hõlmama kogu malevat ja käib ka malevkondadele üldiselt üle jõu. Kui lt ja ltt allüksused ei saa jalgu alla, ei saa KL ka jalaväerühma tasemelt kaugemale.

VG-d jaotaks ma tagasi laiali maleva territoriaalrühmadesse, mis võiksid kõik olla jalaväerühmad. Hea personaliga saaks ehk tõsta territoriaalallüksuste lahingulist võimekust ja aegamisi peaksid nad püüdlema ka samade võimekuste poole, kui tänased VG-d.

hillart kirjutas: Kas on keegi kunagi ka iseendalt küsinud, et miks väga paljud (ja tõesti VÄGA paljud!) neist nn. vanadest olijatest (eelkõige 90-ndate esimese poole tegijatest, kelledesse ma suure lugupidamisega suhtun) on pileti lauale pannud, või siis valdavalt tegevusest kõrvale tõmbunud? On keegi üldse sellele mõelnud? Võib-olla on selles ka võti muudele KL igikestvatele probleemidele? Mõelge!

Üks vastus: 1990. aastate algul ca 40 mees on nüüd juba ca 60.
Teine vastus: ca 1990. aastate keskpaigast KV "imes ära" paremad mehed, sest oli neilgi ju vaja (nt hillart )
Kolmas vastus: kusagil 1990 paiku idealism, mõni aeg hiljem sisenemine uude majandusruumi (kellel suure raha tegemine, kellel pere elatamine), mis võttis põhiaja
Esimese ja kolmanda vastuse kombinatsioon: algusaegade noore mehe innukus suundus mõnede aastate pärast perekonna, lapse-laste ja nende elatamisele.
Lisaks sellele ei taha siin üldse meenutamagi hakata neid, kellel Kerti ajal sunniti piletit lauale panema. Aga muidugi, eks neid põhjuseid oli igasuguseid muidki.

metssiga rääkis täpselt sellest miks ka KL muutus organisatsioonina 40-ndaks aastaks tühikargajate klubiks. Ka praegu on see juba (UUESTI) midagi ekstreemspordi harrastajate spordi laadset. See organisatsioon ei lisa kaitsevõimele lisaväärtust, iga isik seal on kui üksik hunt.

KL võikski siis nimetada ausalt, muude asjadega paralleelselt: "kaitsevõimet omava asja LAADSEKS tooteks", sarnaselt "juustulaadsetega".

KL = Kaitse-Laadne tegevus.

Vaatan, siis värsked täisliikmed on õhinat täis, jahutaks seda pisut.

Ka 5 või 10 a tagasi oli õpperühm täis pealehakkamist ning ajateenija stiilis viilimust polnud. Selles mõttes pole tänased õpperühmad midagi uut.

Aga tänaseks on sellest järgi mis:
-KV kohuslasi kuskile üksusse panna ei saa, tiksuvad oma reservi liigi vahetuse tähtaega või 27. aastaseks saamist täis (ja kaotavad vähehaaval initsiatiivi - kui sa oled nt 18- aastane, ja miskipärast sind KV-sse ei kutsuta, ei tähenda kohuslasest mahavõtmist ja ootadki 10 aastat...)
-rühma liikmed pillutatakse laiali eri üksuste vahel, mis need kiirelt absorbeerivad (kaua sa ikka aktiivne oled, kui mujal ei olda).
-mingi osa on ka aktiivsed
-mingi osa lööb käega, kuna põrkab vastu tüüpilise armee bürokraatiat, P**** järgi vedamist, ülemate tühja juttu ja karjuvat viletsust.

20 aastaga on meil tõeliselt hästi hakkama saadud üheainsa asjaga - loodud bürokraatlik-tagurlik kultuur, kus igaüks hoolitseb peamiselt oma karjääri eest (on ka erandeid) ja kus üksikindiviidi initsiatiiv tallutakse julmalt mutta kasvõi põhjendusel, et miks mina, ltn see ja too peaks üldse pingutama või riskima, järsku juhtub veel midagi ja tuleb vastutada.

See, kuidas meil piiratakse paari Männiku küla elaniku kisa pärast järjest igasugu tegevust Männiku piirkonnas, on nagu hale nali. Näiteks Männiku linnakus on 2300-0700 tuli seis - sest järsku elanikud kaebavad....

-KV kohuslasi kuskile üksusse panna ei saa, tiksuvad oma reservi liigi vahetuse tähtaega või 27. aastaseks saamist täis (ja kaotavad vähehaaval initsiatiivi - kui sa oled nt 18- aastane, ja miskipärast sind KV-sse ei kutsuta, ei tähenda kohuslasest mahavõtmist ja ootadki 10 aastat...)

- aga miks ei saa? Ma saan aru, et probleem on kutsealustega. Tal kas puudub väljaõpe või ei ole KV kohuslane ehk siis polegi enam kutsealune. Need kes ajateenistuse läbinud on, neid võib ju vabalt KLi määrata. Ma saan aru, et kui ajateenistuses õpetatakse talle mingi selline oskus, mis on väga eriline ja KLs pole vaja ka. See on siis KLi ja MaV vaheline viga. KL liige tuleks kohe määrata ametikohale, mis tema KL malevas vajalik on. Ja kindlasti ei ole probleem ajateenistuse läbinud laskuri või GH abi määramine oma maleva koosseisu, ükskõik millise teise SA üksuse arvelt. Või on see probleem täna?[/quote]

Ma tean, et Tallinnas on määratud ajateenistuse mitteläbinuid, kuid Kv kohuslasi SA rühma miskile sõduriametikohale küll. Kui läheb aega teenima, jääb ka esialgu sellele ametikohale. Kui on aja ära teeninud, eks siis vaatab, mis saab. Kas jääb edasi KV või KL ametikohale ja mis (eriala, auaste) ametikohale. Ajateenistuse ajal peaks ülemad ikkagi kohapeal otsustatama, et mis ametikohale keegi üldse sobib, sest kohapealne igapäevane teenistus ja väljaõpe peavad toimima.

Probleem on, et kui venda pole mingi x tervisevea (mis KL-is välitegevus pole kunagi takistanud) tõttu aega teenima lubatud, siis ei ole tahetud ka ametikohale määrata. Sattusin sel teemal kord juhuslikult vaidlema ühe endise KRK ülemaga, kes ka väitis südamest, et EI saa, EI tohi jne.

Hea oleks, kui ikkagi ka need, keda ei saa määrata peale ajateenistust KL SA ametkohale, saaksid tahtmise korral KL väljaõppetegevuses normaalselt osaleda. Näiteks kui mees on õppinud ajateenistuses 155mm/122mm laskeandmeid arvutama ja on kindlalt KV reservis veel pikka aega, siis ta saaks vajadusel vabalt asendada (või kontrollida) KL õppusel ja isegi RÕK-il KL SA 81mm arvutajat vms. KL saaks õppusel rohkem ameteid täidetud ja KV reservväelane saaks samuti teatud praktikat.

hummel kirjutas:Ma tean, et Tallinnas on määratud ajateenistuse mitteläbinuid, kuid Kv kohuslasi SA rühma miskile sõduriametikohale küll.

On isegi neid, kes KV reservis ja vahepeal käivad KV RÕKis ka. Nii sõdureid kui ülemaid, sest kogemata on nad seltskonna hulgas kõige pädevamad, käivad kohal ja ilma nendega oleks veel valida (väljaõpetatute mõttes) keskealiste hulgast, kes ei jõua joosta ega viitsi/saa kohal käia.

KL BÕK (nüüd nimetatakse SBK) vaatamata kõikidele pingutustele on siiski sõdurioskuste mõttes ikka väga algeline asi, probleemiks lihtsalt see, et 3 kuud teenistust kasarmureziimis ei tee mõne nädalavahetusega tasa. Nähtud ka selliseid mehi, kes ei oska oma rakmeidki pakkida.

Sattusin sel teemal kord juhuslikult vaidlema ühe endise KRK ülemaga, kes ka väitis südamest, et EI saa, EI tohi jne.

Tundub, et asi on ka selles, kuidas mingi KRK asja tõlgendab ja kes kui palju viitsib nimekirja kokku ahmida.

Täpsustuseks, et SBKkl on hetkel 7 x 3 päeva. Selge see, et selle ajaga ei ole võimalik kõigil osalejatel saavutada päris samat taset mis 3 kuuga EKV-s, kuid julgen väita, et 70%omandavad oskused heal või rahuldaval määral, 20% sõltuvalt pühendumusest väga heal tasemel ja 10% osas jääb arusaamatuks, miks nad KL-i tulid või miks nad vastu võeti.

Mina ei saagi sellest KL SBKst või BÕKst aru.
Kui kutsealune on kutsealune ja läheb varsti aega teenima, miks peaks tema lapsepõlve pikkust siis lühendama. Nautigu lapsepõlve nädalavahetuse metsas "mängides" . BÕKi asemel peaks ta kiirelt ajateenistusse saama, kus ta selle nii kui nii läbib. Teades, et mees (naine ) on KLst, määratakse ta vajalikule ametikohale. Õigus hummel - arvestada tuleb sobivust. Kuid selle sobivuse võiks KL malevas juba määrata! Ja veel kord õigus hummelil - arvestama peab VO elukorraldusega. Kuskil vahepeal see lahendus ongi.
BÕK on vajalik siiski neile, kes ajateenistusse ei lähe või pole läbinud. Peamiselt naised, haiged ja mingil moel vanusepiiri ületanud.
Aga kui sel suvel kohtasin kolme tervet kutsealust, kes oma jooksva BÕKi saavutustest rääkisid, siis ei osanud midagi arvata.

Ehee, lisaks haigetele ja lollidele oli Eestis 10 a periood, kus näiteks minusuguseid tegelasi, kes käisid ülikoolis lihtsalt ei võetud ajateenistusse. See generatsioon on täna u 30-35 a vana.

illl kirjutas: KLPS taset näitab ka see, et SBK algupoole oli meil ka üks KLPS töötaja kursusel, kes üsna pea loobus ja jättis pooleli. KUidas saab töötada KLPS-s tegelane, kes pole läbinud isegi SBK-d?

So what - ma olen Lahingukoolis olnud ka KJ PS ohvitseridega (kellega, pehmelt öeldes, luurele ei läheks). Vinguda ei tule, vaid tegutseda tingimustest hoolimata.

illl - teeme uue katse.
Mina ütlesin:

BÕK on vajalik siiski neile, kes ajateenistusse ei lähe või pole läbinud. Peamiselt naised, haiged ja mingil moel vanusepiiri ületanud.

Millisesse jaotusse kolmest sa siis kuulud?