www.militaar.net

Väärtustada (ülevalt) tuleb õigeid asju

Kas meil on mõni KVJ öelnud mõnes kõnes (kasvõi asutusesiseses), et tema prioriteet on võitlusvõime ja lahinguvalmidus?

(küll ei tea ühtegi, aga võibolla vähe tean).

Kas meil on mõni KVJ öelnud mõnes kõnes (kasvõi asutusesiseses), et tema prioriteet on võitlusvõime ja lahinguvalmidus?

(küll ei tea ühtegi, aga võibolla vähe tean).

Kaitseministri sõnul on tähtis tõsta kaitseväe sõjalist võitlusvõimet ning võtta vähemaks administreerimiskohustusi

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=65139106
Rahul..??

Ei tea kust see raha küll võetakse?

Kapten Trumm kirjutas:

Väärtustada (ülevalt) tuleb õigeid asju

Kas meil on mõni KVJ öelnud mõnes kõnes (kasvõi asutusesiseses), et tema prioriteet on võitlusvõime ja lahinguvalmidus?

(küll ei tea ühtegi, aga võibolla vähe tean).

Jah, on.

Lahinguvalmidus on nii laiapõhjaline mõiste, et hõlmab kõiki olulisemaid RA tegevusvaldkondi. Varud, valmisolek, väljaõpe, julgeolek, ettevalmistused, moraal jms. Seega lahinguvalmidusega mitte tegelemine pole vähegi sõjaväelisema strutuuri juhtimisel praktiliselt võimalik.

Mina hindan siiski reservistide õppest olulisemaks ajateenijate õpet, sest maja ehitamist tuleks minumeelest alustada ikka vundamendist. Mõlemat me korraga piisavalt kvaliteetselt praegu teha ei suuda tänu asjaolule, et lihtsalt pole ressursse - ei varandust ega personali. Eriti puudutab see kvaliteetset ja kogenud personali, mis on seoses madala tasu ja ebameeldivate teenistustingimuste tõttu suures osas kaabut kergitanud. Alles jäänud seltskond ei ole minu hinnangul suuteline aga ka olemasolevaid ressursse (puhtalt puudulikust teenistuskogemusest) arukalt planeerima ega juhtima. Võib-olla on süüdi kv teatav segadusperiood 1998-2002, kus praktiliselt kompaniist suuremaid harjutusi ei korraldatudki ja toonaste nooremate ohvitseride-allohvitseride praktiline teenistus- ja juhtimiskogemus jäid ilmselt piiratumaks. Tänaseks on paljud suht juhtivatel positsioonidel.
Kaasa aitab kaitseväe administreerumine (staabistumine) viimasel kümnendil, mis on ellimineerinud konkurentsi juhtivatele ametikohtadele ehk seesama vana probleem, et meil on kapteni ja vanemveebli kohti poole rohkem, kui leitnandi ja veebli omi ning ka veel majori poste on rohkem, kui leitnandi omi. Nagu "Pal tänava poistes".
Kui pagunikandja teab, et tema auastme vanuse täistiksumisel on nagunii saadaval järgmise auastme ametkoht ja auaste, siis vb ta ei pingutagi eriti, et end tõestada. Lihtsalt nokitseb oma igapäevaasju ja lähtub põhimõttest:

Täna on KV-lase edukuse etalon ikka suutlikus teha rahuaja administratiivseid toiminguid ilma skandaalide, distsiplinaarasjade ja sisekontrolli märkusteta.

Aga kogu süsteem ei ole ka päris üheürbaline. 7 a tagasi otsustati tugevamate ja kõrgemate meeste poolt, et erinevalt ohvitseridest peavad vanemallohvitserid hakkama nüüd iga auastme saamiseks mõnekuulisi kursusi läbima, missioonidel või välisteenistuses aega veetma jms. Tagajärjeks vanemallohvitseride süvenev demotiveeritus, järk-järguline teenistusest lahkumine enne v-vbl auastmeni jõudmist. Ega palgataseme ja töökoormuse suhe ka toida. Enam ei saa sageli rääkida isegi kvaliteetsetest ja kogenud rivi-vanemallohvitseridest - hea, kui neid mõnel pool üldse on piisavalt võtta. Eriti operatiiv- ja väljaõppe valdkondades, kus vaja rohkem oma peaga mõelda, mitte lihtsalt statist olla. Umbes 7 a tagasi alanud (samuti vahepeal majandusbuumi võimendatud) kaadriprobleemidest pole siiani üle saadud ja esialgu ei paista ka lahendust, kuna allohvitseri teenistussüsteemi normaliseerimise asemel tegeletakse uuematel andmetel hoopis ajateenija-reservväelase nooremallohvitseri pagunite värvi muutmisega (allohvitserist ajateenija, reservväelane või kaitseliitlane peab ju nägema välja teisejärgulisem, kui scoutsi kuulipildur!).

Iseenesest on tore lugeda ministrihärra sõnavõttu, kus ta lubab kaitseväe reaalset RA/SA võimekust tõsta ja administreerivaid institutsioone vähendada. Nii saaks korrektsemaks ka äraspidi personalipüramiid, juhtivatele kohtadele tekkiks konkurents ja osa kõrgepalgaliste juhtide palgafondi saaks ümber jagada. Saame peagi näha, kas see ka reaalses elus õnnestub.

Kindel siiski see, et praegust tohutut SA struktuuri me ka varustuse ega tehnikaga lähema põlvkonnaga jooksul (ega isegi sõjaohu korral lisavahendeid saades) rahuldavalt tagada ei suuda.
Või siis saaks pilt selline, et meil on küll hulk õblukesi kergejalaväeüksusi "hurraa-kahurilihaks", aga praktiliselt puuduvad õhutõrje, suurtükivägi, soomusvägi ja tagala...

on savijalgadel küll ja rohkem ei kavatse RÕKidest osa võtta, kuna esimene ja viimane päev on kohe mahakantud ja igakord saad uue ameti ja reakoosseisu.

hummel kirjutas:...
Umbes 7 a tagasi alanud (samuti vahepeal majandusbuumi võimendatud) kaadriprobleemidest pole siiani üle saadud ja esialgu ei paista ka lahendust, kuna allohvitseri teenistussüsteemi normaliseerimise asemel tegeletakse uuematel andmetel hoopis ajateenija-reservväelase nooremallohvitseri pagunite värvi muutmisega (allohvitserist ajateenija, reservväelane või kaitseliitlane peab ju nägema välja teisejärgulisem, kui scoutsi kuulipildur!).
...

Ei maksa seda algatust maha teha! See on tegelikult ainult üks väike osa suurest pildist. Lõpptulemina peakski kogu allohvitseride süsteem korrastuma ja selgeks saama mida me üldsegi auastmetelt seersant, veebel jne ootame ning mis pädevusi ja oskusi eeldame.
Vähemalt praegu on uus mees selle teema endale südameasjaks võtnud ja mingid arengud on toimumas.

Tere

Kuna trahv koputab uksele siis uurin igaltpoolt. Sai 2013 oktoobri lõpus käidud õppekogunemisel. Eelnevalt olin juba kaua planeerinud tulekut Austraaliasse 2 aastaks. Sai kõik jonksu aetud ja ka kogunemisel käidud. Päris vägev oli. Ei ole viilija ja militaarne huvi alati olemas olnud. Sai kergemalt hingatud, et nüüd hea minna kuna ilmselt lähiaastatel enam ei kutsuta. Paraku ei lastud sellel mõttel kaua juurduda. Nüüd kui ma olen teiselpool maakera tuli mulle uus kutse. 4 kuud peale viimast kogunemist. Otsisin riigiteatajast aga no ei leia. Kui tihti võib õppekogunemisele kutsuda?

Aitäh

arumik1943 kirjutas:Tere

Kuna trahv koputab uksele siis uurin igaltpoolt. Sai 2013 oktoobri lõpus käidud õppekogunemisel. Eelnevalt olin juba kaua planeerinud tulekut Austraaliasse 2 aastaks. Sai kõik jonksu aetud ja ka kogunemisel käidud. Päris vägev oli. Ei ole viilija ja militaarne huvi alati olemas olnud. Sai kergemalt hingatud, et nüüd hea minna kuna ilmselt lähiaastatel enam ei kutsuta. Paraku ei lastud sellel mõttel kaua juurduda. Nüüd kui ma olen teiselpool maakera tuli mulle uus kutse. 4 kuud peale viimast kogunemist. Otsisin riigiteatajast aga no ei leia. Kui tihti võib õppekogunemisele kutsuda?

Aitäh

Riigiteataja:

(3) Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu õppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi. Kaitseringkonna ülemal on õigus nõuda lisateavet.

Ei tohiks olla raske tõendada, et puudub hetkel majanduslik võimekus hankida tagasilennu piletid Austraaliast Eestisse ning selleks peab 2 aastat seal töötama.

Päris 2 ei pea piletinimel töötama. Aga tõesti üsna kallis lend oleks. Lihtsalt üllatuseks on see lühike ajavahe. Võtan selle võimaluse kindlasti arvesse. Tänan

2004/2005 sai samamoodi käidud. Esmalt sügisel reservõppekogunemine 2 nädalat ja siis Kevadtormil nädalane kontrollõppus.

No selge. Võibolla siis võib nii teha.

http://www.mil.ee/et/reserv/korduma-kippuvad-kysimused
Aga "pääsemiseks" võta ühendust üksusega kuhu kutsutakse.

Mis arvamusi on sellel teemal.


Kindlasti ei ole väga raske leid a 2 nädalaks asendajat kui teed ehitusel tööd või koristad/müüd - aga kuidas on töökohtadega kus on tähtajaline ülesanne ja teenistusse kutsutav omab olulist rolli selle valmimisel? Mis põhjustaks probleeme kliendile ja rahalist kahju tööandjale.

Või kui nt kontrollid ehitustöid - ja ei saa lihtsalt kedagi teist võtta, kes pole üldse asjaga kursis.


Samuti probleem ka selle rahalise kompensatsiooni osas - reamehele on see ca 230€ poole kuu eest, mis nii mõnelegi võib põhjustada pikaajalise rahaprobleemi.
Ütleme nt et kui saad ca 800€ kuus palka, 350€ üür, 200€ kommunaal/side teenused + ülejäänud kuu ja pool toitu/transporti(kuna järgmine täis palk on kuu pooleteise kuu pärast).
saad 230€ toetust ( ca 1 kuu pärast).
Niiet töö eest (kui on töökoht alles ja firmale põhjustatud jama tõttu sind välja ei nügita) saad 400€ või vähem kuu lõpus.
550€ kuu kuludeks. Ehk kui 2 nädala jooksul toetus üle ei tule, oled juba miinuses. Ka toetusega tuleb vaevalt välja.
Rääkimatta võimalikest laenudest. Või isegi pere suurusest.


Kellegil tekkinud probleeme seoses kogunemistega? Kuuled küll siit-sealt, et kes jäi tööst ilma või pidi laenu võtma et üüri maksta.

Mina olen võtnud selle kutsetega makstava RÕKi ajaks puhkust. Nii on kõige kasulikum, saad nii töötasu kui saad ka korraliku kopika riigilt.
See, et kohe kuidagi ei saa, on üldiselt abituse õigustamine, olen ise alati saanud ja mul ka alluvaid, kes on väikeettevõtjad jms, pole ka suuremat probleemi tekkinud.

Olen kuulnud, et kunagi oli nii, et maksti kutsutu keskmise palga järgi ja lõppes see sellega, et kutsutud asusid labaselt varastama, võttes enne RÕKi välja puhkuserahasid jne, st tehes manipulatsioone, mis ajasid nende keskmist kunstlikult kõrgeks, et saada rohkem raha riigilt. Kellel 20 või 30 eurot päevas vähe on, pole ju keegi keelanud end täiendada, omandada ohvitseri pagunid ja kasseerida nt 10 päeva eest 400 eurot (mis polegi enam nii väike).