www.militaar.net

Tänasest ETV Aktuaalsest Kaamera saatest siis:

1) väike kildkond RÕUGE valla raffast pidurdab jätkuvalt NURSIPALU harjutusvälja väljaarendamist (täpsemini pedereerib juba aastaid selle detailplaneeringu kinnitamist)..

2) NURSIPALU laskevälja väljaarendamine tasemeni "mehh.komp. lahinglaskmine" on elementaarselt hädavajalik 2.JvBr normaalse väljaõppe (loe: arengu ja eksistentsi) tagamiseks..

3) riigikaitsevaenulike RÕUGE kalkarite eestvedajana esineb vallavanem nimega tiittoots - puutin võiks sellistele tegelastele anda medali "teenete eest Vene Föd-ni ründevõime tõstmisel"

4) õnneks on käivitumas uus seadus, mis tõmbab sellistel oma riiki ja riigikaitset vaenavatel kalkaritel vaiba alt ning võib loota, et 2.JvBr eksisteerimiseks hädavajalik NURSIPALU harjutusväli viiakse vajalikule tasemele ka ilma sarnaste rottide nõusolekuta


Elik nagu ma olen korduvalt kirjutanud - ROODINA MATTJ DOLZHNAA ZNATTJ SVOIHH GEROOJEV (-antud juhul siis tiittoots jt rõugekalkaritest puutini teenetemedali kandidaadid)

Tiit Toots ju noor ja terve mees, tuleb võimalikult tihti kordusõppusele ja kriisi korral kohe lahingüksusse värvata. Mis tema isiklik ärihuvi on Nursipalu polügoni pidurdamiseks, on tal seal mingi turismitalu vms äri, mida paugutamine segama hakkaks. Maa saab ju sundvõõrandada, kui riigikaitsele vaja on. Kui meeste käitumise selgitamiseks soovitatakse otsida naist, siis igasugu jupijumalate puhul tuleb otsida raha lõhna, sest reeglina on isiklik või lähedaste otsene majanduslik huvi see, mis inimest motiveerib.

Rõuge rahva hädaldamine ei tundu eriti segavat seda Nursipalu asja, ju siis on mingi lahendus olemas. Tuttavalt kopamehelt sai kuuldud, et varsti pidi minema lahti umbes 50km teede ehitamine sinna soistesse metsadesse. Esialgu siis ala kuivendamine ja korrastamine, aga eks seal on mingi suurem eesmärk ka. Kui õigesti aru sain, siis jääb selle suund rohkem Sõmerpalu kui Rõuge külje alla.

Toon selle teisest teemast siia üle:

Borja kirjutas:"Linnalahingu treeningalast" on too SKRUNDA muidugi kosmilistel kaugustel:
- seal ongi vaid väiksem grupp ühetalisi kortermaju mingi ühe sisseviiva teega
- puudub üldse linnamaastik kui selline oma madaltihe- ja kõrghoonestuse, kitsama-laiema tänavavõrgu, tagahoovide ja ristmikaladega, kaubandus- ja tootmispindadega
- praktiliselt pole ka tänavaid, on vaid rohtunud halajasalad-jalutusteed kortermajade vahel

Sarnase planeeringuga nõukaaegseid lagunenud kaadrisõjaväelaste elamulinnakuid on ka terve Eesti täis.

Sooja auru ei ole vaja teemasse toota - ühesõnaga.

2korda2 kirjutas:Skrunda-1.
Milline siin näidatutest on analoogsete (või antud eesmärgi jaoks paremate) omadustega?


..olgu sulle siis märksõnadeks NURSIPALU ja PIIRSALU TAKTIKAALA - OT lõpp
(by Borja)

Piirsalu kohta on rasvaselt kirjas sedasi:

NB! Alates 2015. a veebruarist ei ole alal enam ühtegi maapealset hoonet.

Maa-ameti aerofotodel Nursipalu väljast midagi Skrundaga võrreldavat ei paista. Saan ma õigesti aru, et lätlastel on "soe aur" aga meil pole sedagi?

"Soe aur" tuligi sinust:
- nimetades SKRUNDA lagunenud NArmee korterlinnakut "korralikuks linnavõitluse treeningalaks" ja eiteamis "kingituseks" Läti armeele..
- pluss jonnakas edasine keissirebimine täiesti vales teemas..

Edasi.
a) NURSIPALU harjutusväljal paikneva brand new linnavõitlusala kohta küsi-uuri ise edasi - mina pole su jooksupoiss
b) kui PIIRSALU baasi hoonestus muutus ohtlikuks ja on nüüdseks maha tõmmatud siis nii ongi ja linnavõitlust seal enam ei peeta (kaitseliitlased võiksid sealtoimunust muljetada). Muuseas, selline "ohtlikuksmuutumine + mahatõmbamine" ootab kindlasti ka SKRUNDA (sinu meelest) "korralikku linnavõitlusala"
c) eraldi linnavõitlusala on pikalt olnud ka Keskpolügooni planeeringus. Hetkel ei tea, kui kaugel sellega ollakse, sest tegelt on kogu see soine keskpolükas ise üks lõputu probleemipundar (ja linnavõitlusala kindlasti ei ole seal praegu esimesi prioriteete)
d) oma spetsiifilise linnavõitluskoha projekt on asutamisest saati ka meie SoF-il

Linnalahingute korraldamine varisemisohtlikes, aastakümneid mahajäetud ja hoolduseta linnakutes toovad varem või hiljem kaasa selle, et ruumides õhitud lõhkepakett või trepil trampimise vibratsioon saab selleks viimaseks piisaks, mis toob mõne paneeli kuskilt kaela. Ja siis lõpeb üritus süüdlaste otsimise ja kogu tegevuse keelamisega - st väljaõppele kahjulikult.

Nursipalusse mõni aeg ehitati nende "Dudajev street" vanade raketiväelaste kasarmute asemele spetsiaalsed ehitused, kuid jah, on käsitletavad pigem rühmataseme üritusena (hoonesse sisenemine ja puhastamise harjutamine).

Ühesõnaga sellised "linnavõitluslinnakud" eeldavad tegelikult vähemalt katuse korrashoidmist, et hoonesse jooksev vesi ei kahjustaks selle konstruktsioone. Eriti käib see stroibati ehituste kohta, mis tükati on hooldusegagi varisemisohtlikud.

Tuleb meelde üks vana viiekordne ohvitseride maja Pahklas, kus igal hommikul saabus "objektile" motorolleriga ja koeraga mees. Mehe tööks oli armatuuri välja lõhkumine paneelseintest Koer oli niisama seltsiks.
Ajateenijad oma väljaõppes antud hoonet muidugi ei kasutanud, just nimelt turvalisuse kaalutlustel
Lisaks mäletan veel Kiltsis tehtud linnalahinguid. Tollal seal kõige suurem mitmekordne maja värises üleni kui seal "siniseid" pakette sai hulgi loobitud. Iga pauguga oli selline tunne, et maa väriseb.

Väike lõik viimasest Kaitse kodust Rõuge vallavalitsuse kohta, mis on jätkuvalt vaenulik

Kahjuks ei lubanud Rõuge vallavalitsus võitlejatel pühapäeval püssist pauku teha. Põhjuseks vist liialt lühike etteteatamisaeg ja vallaelanike väidetav soov puhkepäeval puhata. Teeb sõnatuks. Laskma mindi siis Võru valda, tänud neile mõistliku suhtumise eest!

Meie maalapike jääb nibin-nabin ühe laskevälja 2 km mürakaitse ala sisse.
Seni pole täheldanud, et see natuke laskmist (sh Kusti) oleks elu häirinud.
Käsirelvade laskmist kostab umbes samapalju ka Männikult Mustamäele, kui tuul sealtpool on ja õhtul vaiksem.
Nursipalus pole ju mingit massilist asustust ligidal, millest see pidev hala...?

alari kirjutas:Väike lõik viimasest Kaitse kodust Rõuge vallavalitsuse kohta, mis on jätkuvalt vaenulik

Kahjuks ei lubanud Rõuge vallavalitsus võitlejatel pühapäeval püssist pauku teha. Põhjuseks vist liialt lühike etteteatamisaeg ja vallaelanike väidetav soov puhkepäeval puhata. Teeb sõnatuks. Laskma mindi siis Võru valda, tänud neile mõistliku suhtumise eest!

RÕUGE vallavalitsuse igavene kauakestnud jonnakas (ja suht põhjendamatu) vastasseis NURSIPALU harjutusala väljaarendamisele näitab tegelikult KVPS // KMIN "teavitajate" absoluutst nõrkust ja olematut kampaaniavõimet

Selmet lasta sellistel demokraatia pahupoolest ülbeksläinud kohalikel jorssidel lõputult pidurdada (loe: riigi peale s_ttuda), oleks ammu tulnud nende vastu vasturünnakule minna - kaasata parem osa ajakirjandusest, selgitada KV elulisi vajadusi ja olematut mõju kohalike elulaadile, tuua välja vastumölisejate tausta ja erahuvisid, algatada üldse diskussiooni suhtumisest oma riiki jne jne - seda kõike EI OLE.
On vaid lõputa poliitkorrektne püüdlikkandiline hambutu "teavitamine"

NURSIPALU sisuliselt tühise probleemi tänase "lahendamatuse" eest vastutavad eelkõige KV juhataja ja kaitseminister - kahjuks pole kumbki neist (ilmselt) seda vastutust ära tajunud.. nojaa, eks pidev "eduraporteerinine" ja lindilõikamine võtavad ka oma aja..


Lisatud hiljem: ja KV/KM teavitajate põhiaur läheb ka muidugi eduraporteerimise // lindilõikamise reklaamile - ring täis

Ma viskaks ka ühe laiv RGD-5 juristide ja teavitajate kapsaaeda Sakalas. Täiesti faktipõhiselt, ilma igasuguse hurraata.
2015 keskel jõustus uus Ehitusseadustik, nimelt loodi sellega õiguslik alus riigikaitseobjektide ümber tekitada piiranguid ja tekitati kaminale õigus kooskõlastamata jätta ebasobivalt lähedal olevaid ehitusi (nt laskevälja ligidal) või nõuda asjasthuvitatud isikult nn müraservituudi lepingu sõlmimist (notaris). Varem sellist võimalust polnud. Sellega on kaminale loodud võimalus blokkida laskevälja äärde loodavaid elurajoone ja näiteks liiga kõrgeid ehitisi radariväljas, mis segavad radarivaatlust (tuulepargid!!!).

Eriti oluline on paragrahv 120

§ 120. Piirangud seoses riigikaitselise ehitise ümbruses või seda mõjutada võivate ehitiste ehitamisel

(1) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui:
1) kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi;
2) kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis;
3) kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise.

(2) Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest:
1) kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele;
2) kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet;
3) kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet.

(3) Kaitseministeerium võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks.

(4) Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Iseenesest on toimunu positiivne, et sellise asjaga tegeletakse ja on pandud blokk seale sellisele jamale nagu Solarise keskuse sein mõni meeter kamina seinast.

Paraku pole positiivne see, et sellest piirangust ei teadnud isegi notarid midagi. Tegelikult on maa-ameti piirangute kaardikihile tekkinud sõjaväeobjektide ümber üks salapärane punane piiranguala. Vaatasin huvi pärast - Klooga laskevälja ümbruses on täna müüa suurusjärgus mitukümmend elamukrunti selle piiranguala (2 km) sees. Ostjad näiteks ei tea kartagi, et mingid piirangud on. Notari käest hiljuti küsisin - reaktsioon (notaritehingus märgitakse ära kinnisvaraga seotud piirangud ja kitsendused). Ühesõnaga - teavitus on olematu ja seda "piirangut" andis sealt maa-ametist ka mul otsida (töötan sellega igapäevaselt). Veelvähem teavad sellest võhikutest maaostjad (maa ja kinnisvara ostuga petta saamine on levinud teema). Tulemuseks saavad lihtsalt olema järjekordsed kisakoorid, rahvakoosolekud ja Facebooki miitingud, kuidas militaristid põhiseaduslikke õigusi piiravad. Seda eriti ei tea ka omavalitsused (kes peaks).

Mõistagi laiutatakse nüüd korrektselt käsi - AGA eelnõu juhtivministeerium oli MKM, nemad on tegemata jätnud....

Üldiselt on siin taga peamiselt valla väljapressimishuvi. Tõsi, probleeme võib olla ühel majapidamisel, mis on tõesti üsna lähedal ja kellel väidetavalt oli Kamin lubanud aknad välja vahetada, aga ei olevat seda teinud (kuulujutt). Sellest ka igasugu järgmised tegelased, kes sooviks uuemaid aknaid ka Rõuge asulas, mille alusel võiks tõesti kogu Männiku ja Nõmme Tallinnas hakata riigikaitse vahenditest aknavahetust nõudma. Tegelikult loodab vald saada ka KV sõjaväelaste maksutulu ja oli Rõuge järve juurde pakkunud isegi maad sõjaväelastele ametpinna ehitamiseks. Aga loomulikult peaks Kamin hoolitsema seaduste vastu võtmise eest, mis igasugu kommunaalpoliitikutel riigi julgeolekut ei laseks ohustada. Kui riik saab inimestel kaitseväekohustusega isegi vabaduse võtta, siis nende isikute põhiõiguste riive on ikka kordades väiksem.
See Rõuge vald õnneks peab kellegagi liituma haldusreformi käigus ja sel kujul ilmselgelt ei jätka, kuid võib osutuda liitumisel ikkagi "suuremaks vennaks".

Paraku pole positiivne see, et sellest piirangust ei teadnud isegi notarid midagi. Tegelikult on maa-ameti piirangute kaardikihile tekkinud sõjaväeobjektide ümber üks salapärane punane piiranguala. Vaatasin huvi pärast - Klooga laskevälja ümbruses on täna müüa suurusjärgus mitukümmend elamukrunti selle piiranguala (2 km) sees. Ostjad näiteks ei tea kartagi, et mingid piirangud on. Notari käest hiljuti küsisin - reaktsioon (notaritehingus märgitakse ära kinnisvaraga seotud piirangud ja kitsendused). Ühesõnaga - teavitus on olematu ja seda "piirangut" andis sealt maa-ametist ka mul otsida (töötan sellega igapäevaselt). Veelvähem teavad sellest võhikutest maaostjad (maa ja kinnisvara ostuga petta saamine on levinud teema). Tulemuseks saavad lihtsalt olema järjekordsed kisakoorid, rahvakoosolekud ja Facebooki miitingud, kuidas militaristid põhiseaduslikke õigusi piiravad. Seda eriti ei tea ka omavalitsused (kes peaks).

Mõistagi laiutatakse nüüd korrektselt käsi - AGA eelnõu juhtivministeerium oli MKM, nemad on tegemata jätnud....

Sellega on järgmised lood.
Igasuguste "elamukruntide" moodustamist reguleerib KOV üldplaneering.
Üldplaneering peab olema vastavuses EV seadusandlusega (kõikide muude seaduste ja määrustega).
Üldplaneering sätestab tingimused nii ehitiste püstitamise võimalustele, tingimustele kui ka aladele.
Samuti detailplaneeringutele (DP), ning määratakse ära ka detailplaneeringu kohustusega alad.

Elamukruntideks jagamine detailplaneeringu järgi eeldab seda, et see detailplaneering on läbinud KÕIK kooskõlastuste ringid ja saanud dabroo kõikidelt asjaomastelt instantsidelt. Asjaomased instantsid esitavad oma nõuded ja tingimused, millele peab DP vastama. Kui kõik nõuded ja tingimused täidetud ning kooskõlastused saadud, siis võtab KOV selle DP vastu ja kehtestab (selle käigus määrab kruntidele ära ka maasihtotstarbed..."elamumaa" nt. ehituskruntide puhul). DP-s näidatakse ära ka nt. ehitusalad kruntide lõikes (kuhu krundil tohib ja kuhu ei tohi ehitada), ehitiste max gabariidid (s.h. kõrgus), krundi täisehitatuse % jms. Ostes omale sellise "ehituskrundi" saab ostja omale KÕIK kooskõlastused ja saanud kinnisasja ja tohib seal teha täpselt niipalju ja täpselt kõike seda, mis kehtestatud planeering lubab ja suurt vahet pole, mida mõni notar kuskil lepingus selle kohta kirjutab või ei kirjuta (kuigi jah peaks notar välja selgitama KÕIK piirangud ja kitsendused, aga kui ei selgita, siis teeb oma tööd viletsalt notar, mitte KMIN vms). Notar ei surfa mööda maaameti kaarte, et neid kitsendusi leida, vaid kasutab oma kanaleid ja teisi andmebaase. Seda enam, et maaameti kitsenduste kaardil ei kuvata l ja II kategooria kitsendusi (I Kat. ja II kat. kitsenduste kohta teavitatakse MAAOMANIKKU personaalselt ja see teave ei ole avalik).

Planeeringute üle teostab kontrolli (nende vastavuse üle kõikidele seadusaktidele) maavanem (kõikide planeeringute juurde kuulub maavanema korraldus ja/või otsus). KOV-ile saab ettekirjutusi teha maavanem. DP koostajale ja maaomanikule KOV.

Võtame nt. selle koha:
Seal on selgelt teostatud kruntideks jagamine DP alusel.
Kõikidel kruntidel on kitsendusena olemas "Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd", kuid see ei takista sinna ehitamist, kui seda tehakse vastavalt DP-s kehtestatud tingimustele ja nõuetele. Isegi kui mingitel müstilistel põhjustel ei saa uus maaomanik teada (seda, et vana maaomanik seda ei tea, pole lihtsalt võimalik), et tema ostetud ehituskrundil on "Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd", siis selle teadmine või mitteteadmine ei anna mingit erilist lisandväärtust, sest kõik nõuded ja tingimused on DP-s kirjas (KOV korraldustes DP kehtestamise kohta ja kruntideks jagamise kohta, koos maasihtotstarbe ja kitsenduste ära märkimisega selles korralduses), ning KOV esitab need lisaks veel eraldi pärast, kui maaomanik läheb võtma ehitusluba ja projekteerimistingimusi (lähteülesannet). Kõik kitsendused on märgitud ka katastriüksuse plaanile (oleneb mis ajal plaan on koostatud ja millised kitsendused plaani koostamise ajal kehtisid).

Eriteema on nn "elamukruntide" müük mis ei ole tekkinud DP alusel.
Seal on paar olulist aspekti:
Et mingi maatükk üldse oleks "elamukrunt" (annaks nagu lootust võimalusele sinna miskit ehitada), selleks peab ta olema kas sihtotstarbega "elamumaa" (puudutab nii olemasolevate ehitiste kui seni ehitisteta maatükke), või "maatulundusmaa" kus on peal olemasolevad ehitised. Maasihtotstarbeid määrab KOV ja nende määramise õigsust kontrollib olenevalt üldplaneeringust (millisesse ÜP vööndisse krunt jääb) kas maavanem, või maakataster, või mõlemad koostöös. Kui hooneteta kinnistule on määratud sihtotstarbeks "elamumaa", siis see tähendab, et sinna on lubatud teatud tingimustel ka ehitada eluhooneid (tingimused määrab KOV vastavalt ÜP). Kui juba hoonetega kinnistule on määratud sihtotstarve "elamumaa" (üldjuhul 0 kuni 2,0ha hoonestatud kinnistud), siis seal võib teatud tingimustel hoonestust laiendada (KOV määrab tingimused vastavalt ÜP). Kui maa on suurem kui 2,0ha ja seal on ka eluhooned, siis üldjuhul on selle maa sihtotstarbeks "maatulundusmaa" ja sinna ehitamise tingimused käivad samuti labi KOV vastavalt ÜP. Kahel viimasel juhul aga me ei saa rääkida siin "elamukrundi" ostust vaid juba hoonestatud kinnistu ostust.

Kui mõni ostab omale maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu, tahab siis sinna hakata miskit ehitama, see jääb nt. "Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse", siis
a) ei pruugi ta jääda ilma ehitusloast seepärast, et seal on Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd, sest viimane ei keela default igasuguste ehitiste püstitamist. KOV määrab, kas lubab või ei luba ja peab lähtuma seadusaktidest.
b) ta võib jääda ehitusloast ilma nii Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi pärast, teiste võimalike kitsenduste pärast (maardla, kaitsmata põhjaveega ala, miljööväärtuslik ala, looduskaitseline ala jne jne), või ÜP-ga vastuollu minemise pärast.

Et leida konkreetse kinnisasja piiranguid ja kitsendusi maaameti kaardirakenduse kitsenduste rakendusest ei ole vaja muud, kui klikkida katastriüksusel ja valida paremal avanenud aknas "Leia KÜ kitsendused"

seda "piirangut" andis sealt maa-ametist ka mul otsida (töötan sellega igapäevaselt)

Seega siin eraldi välja tuua just "Riigikaitselise ehitise piiranguvööndeid" ja pidada neid millegi poolest erilisemaks, kui igasuguseid teisi piiranguid ja kitsendusi (et peaks eraldi teavituskampaania korraldama), pole mingit pointi. Kitsendused on olemas (välja toodud ja ära nimetatud) nii maaameti kaardil, ÜP-des, DP-des, kui KOV korraldustes, mis on välja antud igale kinnisasjale selle moodustamisel. Erisus on, et maaameti kitsenduste register on ajas muutuv (lisatakse uusi ja kustutatakse vanu), ÜP-d hoitakse ajakohasena ja seadustele vastavana jooksvalt muudatusi sisse viies, kuid DP-de dokumentatsioon ja KOV korraldused on muutumatud ja just sellise sisuga, mis oli aktuaalne nende korralduste väljaandmise hetkel.

Seega esimene aste igasuguste kitsenduste ja piirangute kohta info saamiseks kohapeal on KOV.
Notarite tööd ja pädevust ei oska kommenteerida.
KM või MKM ma ei süüdistaks küll milleski antud teemas.

*****

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd.

Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta.
http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?i ... 8&lineid=3
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015014.pdf
Piirangute ruumiline ulatus.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... _lisa1.pdf

Fucs, ma seda kõike tean, käidud tehtud, edukalt.
Omaenda läbielatu peal kirjutangi.
Üllatusena tuli lihsalt asjaomaste inimeste äärmiselt vähene informeeritus.
Kui hakkasin internetist otsima, et misvärk on, siis polnud ka just lihtne leida.
Rohkem teavitust, vähem kisa, ongi kogu lugu.

Kui ma TTÜ-s kunagi õppisin normitehnika kursusel, siis seal rõhutati, et tänapäeval on väga tähtis iga olulise õigusakti teavitus ja see peab olema lausa seletuskirja osa (teavitusplaan).

Ma ei oska kommenteerida notarite tegemisi.
Kui notar ei tea, et kusagil on nt. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd, siis miks ta peaks teadma, et seal on näiteks maardla, looduskaitseobjekt või ala, maaparandushoiuala, kinnismälestis, gaasitrass, elektriliinid jne jne?
Ta saab oma info konkreetse kinnistu kohta andmebaasist, kus need kõik koos kirjas on.
Et selles valguses oleks Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd midagi erilist või eriskummalist, seda ju ei ole.
Ja siin on tegemist siis juba notari pädevuse või ebapädevusega, mitte KM või MKM või.... vigadega.

Eraldi teema (mille kohta ma oskaks ka kommentaare anda, aga ei taha ) on aga KOV-ide pädevus.... KOV ametnike pädevus.
See on niivõrd erinev igas erinevas KOV-is, et vahel tundub, nagu need oleks eraldi riigid ja asuksid erinevates dimensioonides.

On olnud olukordi, kus KOV ISE on võtnud vastu mingi määruse, või kehtestanud omale mingid alused ja reeglid, aga väljatöötamisprotsessis osalenud (no vat ma ei teagi, kas osalenud, või peaks ütlema osalema pidanud) ametnik ei tea sellest midagi ja koostab KOV enda poolt kehtestatud normidele mittevastava, või lausa risti vastupidise dokumendi/akti/korralduse/eelnõu võimisiganes.... ja selle kinnitab takkapihta ära ka Linna/valla-valitsus ja/või volikogu.... Märksõnadeks oleks siin kohal "poliitiliste mängude tulemusel kitsa eriala spetsialistide kangutamine ja pidev vahetamine KOV-ides intervalliga, nagu mõni mees vahetab oma sokke".

Selles suhtes on kohati vahel meil tume maa jah. Kohati isegi väga tume.
Aga jällegi, see puudutab siis juba KOV pädevaust või ebapädevust, mitte enam KM või MKM vms ministeeriumi/riigiasutuse ebapädevust ja tegemata jäänud tööd.