www.militaar.net

Mootori ja jõuülekande kokkuehitamine on kindlasti tehnoloogilisem lahendus, lihtsustades nii tanki montaaži kui ka hilisemat hooldust-remonti. Mis tähendab, et sama aja ja tööjõu kuluga saab toota ja käigus hoida rohkem tanke. See võiks ju olla päris oluline argument, mille nimel võiks isegi leppida kitsama meeskonnaruumiga. Keskpärane, aga reaalne tank on ikka parem, kui tootmata jäänud või remondis seisev supermasin.
Küllap sakslased ka sellest aru said, sest pärast trofee T34-dega tutvumist oli ju üheks ideeks neid 1:1 kopeerima hakata. Ideest loobumise üheks põhjuseks oli see, et säärase masina profiil (torn suht eesotsas) oleks venelasega liialt sarnanenud ja lahinguväljal pole vist väga soovitav, kui oma ja vastase masinad segi lähevad. Nõnda libises tulevase Pantri jõuülekande skeem ikkagi saksmannide traditsioonilisse rööpasse.
Aga jah, nendel teemadel võib jäädagi vaidlema, eriti kui üks räägib tankist kui asjast iseeneses, teine kui ühest soomusväe ühikust ja kolmas hoopis soomusväest kui väeliigist.

IRW IRW IRW.

Kas sa näiteks oled vaadanud kasvõi netist mõnda sõjajärgse tanki mootoriruumi pilti?

Oleks küll eelistand mõnda lääne tanki oma kuid mul juhtus üks hea T-62 raamat käepärast olema ning joonis ka suht ideaalne.

http://bp3.blogger.com/_6Izc_vUn3co/R6s ... h/tank.jpg

Märkad alguses võimatuna tundunud asju nagu õhufiltri ümbertõstmine ja radiaatorite uus paigutus,tänu millele on võimalik vähendada kere kõrgust?!

Muidugi ei maksa unustada,et alates T-44 keerati juba mootor ka risti,kuid see kõrgust ei muuda.

-------


Võtame suvalise tankikorpuse ning paneme tema siseruumi protsendiks 100%. Nii mootor võtab ütleme,et 15% käigukast 5% ja pööramiseks mõeldud lahendus 10% ning kardaan 5%.Kõik on suhteline ja oletades.
Kokku siis 35% oletades. Nii tehes tank tagaveoline jääb 5% ilusti alles ning pannes kogu mehhaanika nö ühte kasti säästame jälle paar %.
Ühesõnaga võidame siseruumi arvelt ja samas ei kaota me mitte midagi. Muidugi "nö vene tüüpi" lahendust on ka lihtsam hooldada ning vajadusel erinevad juppe vahetada.

Aga iga % tanki sees tähendab,et selle peab raske soomusega ümbritsema.

Diisel mootoril on suurem kasutegur kui bensiinimootoril ja järelikult tekitab ka bensiinimootor rohkem soojust,mida vaja jahutada kogukamate radiaatoritega!

--

Mõtle korraks peaga kuidas saab olla käigukasti paigutamine ette ning mootori jätmine taha otstarbekas?!

Selle miinused:

*Tangi tootmine ja hooldus keerulisem.Näiteks käigukasti maha võtmiseks peab torni pealt tõstma.

*Esisoomusplaati nurka ei saa tervana teha kuna muidu pole võimalik jõuülekannet koos lõppülekandega ära mahutada.

*kardaan võtab kenasti ise kenasti ruumi ja kardaani pole tehniliselt võimalik ehitada nii,et see jookseb põranda ligi kuna mootorile siis vaja ju redukotrit mis jällegi võtab ruumi ja teeb asja keerulisemaks.Lisaks oli vaja nii pikale ja suurt võimsust taluvale kardaanile vahe laagripukki(ok sealt oli ka väljavõte torni liigutamiseks).
Pmts oleks saanud panter võtta kardaani asemel kaasa umbes 20 mürsku,mis oh oh hoooo on ilus kogus.

*Hiljem kirjutan veel,lippan arvuti tagant minema nüüd.

Esisoomusplaati nurka ei saa tervana teha kuna muidu pole võimalik jõuülekannet koos lõppülekandega ära mahutada.

Pantheri esisoomus oli 55.kraadise nurgaall vertikaalist (T-34 45mm 60.kraadise ja Shermanil 56. kraadise nurgaall 51-64mm).Nurgavahed olid suhteliselt väikesed.Mis tähendab, et summaarselt oli Pantheri esiosa kõige paremini soomustatud, seejärel Sherman ja siis T-34 (Panther ca 105-110mm, Sherman ca 80 ja T-34 ca 65-75mm).

*Tangi tootmine ja hooldus keerulisem.Näiteks käigukasti maha võtmiseks peab torni pealt tõstma.

Hooldus on tõesti aeganõudvam. Ehitamine aga mitte väga, oleneb kuidas ehitada. Teadupärast oli Shermani perekond samuti tagamootoriga esiveoline, aga toodeti neid pea samapalju kui T-34-si.

*kardaan võtab kenasti ise kenasti ruumi ja kardaani pole tehniliselt võimalik ehitada nii,et see jookseb põranda ligi kuna mootorile siis vaja ju redukotrit mis jällegi võtab ruumi ja teeb asja keerulisemaks.Lisaks oli vaja nii pikale ja suurt võimsust taluvale kardaanile vahe laagripukki(ok sealt oli ka väljavõte torni liigutamiseks).
Pmts oleks saanud panter võtta kardaani asemel kaasa umbes 20 mürsku,mis oh oh hoooo on ilus kogus.

Mootori poolne kardaani ots oli kinnitatud hoorattale, ei mingit reduktorit.

Võtame suvalise tankikorpuse ning paneme tema siseruumi protsendiks 100%. Nii mootor võtab ütleme,et 15% käigukast 5% ja pööramiseks mõeldud lahendus 10% ning kardaan 5%.Kõik on suhteline ja oletades.
Kokku siis 35% oletades. Nii tehes tank tagaveoline jääb 5% ilusti alles ning pannes kogu mehhaanika nö ühte kasti säästame jälle paar %.
Ühesõnaga võidame siseruumi arvelt ja samas ei kaota me mitte midagi. Muidugi "nö vene tüüpi" lahendust on ka lihtsam hooldada ning vajadusel erinevad juppe vahetada.Aga iga % tanki sees tähendab,et selle peab raske soomusega ümbritsema.

T-34 võttis mootorisektsioon 50% kerest, Tiigril 30-35% + 5% kardaanist (käigukast millegi arvelt ruumi nagu ei võtnud).Tänapäevastel masinatel protsendid oluliselt erinevad.Süsteemi oli aga tõesti lihtsam hooldada.Soomusega peab tõesti ümbritsema, põhimõtteliselt mida suurem meeskonnaruum seda raskem tank.Samas ei ole lahinguliselt otstarbekas meeskkonnaruumi väga väiksena ehitada (kuigi kaalus võidaks), sest kitsukeses ruumis ei suuda meeskond efektiivselt tegutseda.

Märkad alguses võimatuna tundunud asju nagu õhufiltri ümbertõstmine ja radiaatorite uus paigutus,tänu millele on võimalik vähendada kere kõrgust?!

Tiiger ei ole mitte T-62, et sellest pildist mingeid järeldusi teha.

1. See pilt T-62 pidi sulle näitama natukene võimalusi mida annab teha mootoriruumis,oled ju nõus?

2.http://armor.kiev.ua/Tanks/WWII/PzV/PzV_1.gif

Estieks:Pantri korpust pikendati võrreldes T-34 üle 1 meetri,et saaks jõuülekande ette asetada ning soomusplaatide nurk oleks terav! Vaata kui palju nö tühja ruumi jääb ette ning palju üldiselt kardaan koos oma vahe pukiga võtab ruumi!


3. Eino raske on selle järgi tankide tootmis lihtsust hinnata kui palju mingi riik neid toota jõudis kuna riikidel ju erinevad tootmisvõimalused.

Saksa tankide ühine joon peitus veel äärmiselt heas viimistluses ning mõeldi ka igasuguse pisiasjade peale. Venelased tegid hästi elementaarseid kuid heade ideedega efektiivseid relvi. Paraku aga sõda vajas siiski "rohkem" kui "paremat" ning sakslased jäid oma tehinikaga mida lihviti mõtetult peensusteni välja jänni.

T-34 hind oli umbes 135 000 rubla ja Pantri hind 130 000saksa marka . Aasta 1943 seisuga. Muuseas T34 tootmis protsessi arendadi nii palju,et lõpuks maksis t-34/85 pea poole vähem kui 1941 aasta t-34/76!

Kui palju oli rubla ja marga suhe ma ei tea.

4.Minu viga jätsin enda jutu nati segaseks. Ma tahtsin öelda,et Pantril oligi kardaan ühendatud otse hoorattale ning seetõttu jäid ta maapinnast kuigi palju õhku,et ruumi mitte ilma asjata raista oleks pidanud reduktori panema ning siis oleks saanud kardaan pmts vedada otse põranda pealt.