Jah, vaske kah.
Süsteem väga lihtne:
Minu väikse praktiseerimis kogemusest
1. Mingi nõu või vann: kui tahad ikka teda korduvalt kasutada siis plastikust või mingi mu voolu mittejuhtivast materjalist. Suurusel pole tähtsust ehk siis selline kuhu asja saab ilusti ära "uputada".
2. Puhast kaevu, kraani või vihma vett, häda korral kõlbab selge kraavi vesi kah.
3. Söögisoodat, 500g pakk poes 4-5kr.
4. Metallplaat elektroodiks, mingi mis ei oleks värvitud mõlemalt poolt, ning ei oleks ka väga roostes, ideaalne mingi arvuti, maki, aknalaua (ja mis kõik veel) plekk (hea ka rest või sõrestik), mis oleks siis nii suur kui võimalik ja ilusti mahuks elektrolüüsi vanni ära.
5. Krokodill juhet mida on väga hea elektrolüüsitavale junnile külge panna, parim on millel on mingi kate veel peal, kui ei ole saab ka suvalt teibiga ära katta, seda siis selleks et kogu vool läheks ikka elektrolüüsitava asja kaudu läbi.
6. Vesi ja sooda vannis ilusti ära segada nii et lahustuks, kogust ei oska öelda, mina panin umbes tunde järgi 25l veele terve pakk. Ei ole küll keemias eriti kodus aga sooda eesmärk peaks olema siis vee elektrijuhtivuse parandamine.
7. Metallplaadi külge ühendada juhe, kruviga või tinutades. Plaat vanni.
8. Krokodill korralikulkt elektrolüüsitava junni külge nii et ta ikka ühendust saab metalliga ning kontakt tugev oleks.
Hea oleks jubin panna vette nii et ta pind võimalikult palju veega kokku puutuks (kivi peale või rippu). Elektrolüüsitava jubina ja metallplaadi vahe peab olema vähemalt selline, et plaat ja jubin lühisesse ei läheks, ka kogemata pihta minnes.
9. Akulaadija. Või mõni mu alalisvoolu allikas, mille juures peab arvestama seda et teda üle ei koormaks.
+ ots ühendatakse metallplaadi külge
- ots läheb siis elektrolüüsitava asja külge (krokodill)
Juhtmete jämmuse kohapealt tuleb arvestada seda, et nad ikka rakendatavat voolu kannataks.
Ampermeetriga ja reguleeritava vooluga akulaadija või võimas labori toiteplokk oleks parim, kus siis
voolutugevus saab reguleeri.
Võib häda korral kasutada ka mingit suvalist adapterit või mobla laadijat aga siis võiks ühele otsale panna vahele mingi sellise võimsusega pirni, et otsi kokku lühistades hakkab pirn põlema ning seejures aparaadile liiga ei teeks, kui on sobilik pirn vahel ei ole ohtu et adapterit üle koormaks ning kaitseb ka lühise eest. (müntide ja mu pisi pudinate korral piisab aga ikka suuremate asjade korral võtab kõvasti aega).
Voolutugevuse valiku kohapealt ei oska nagu midagi öelda peale tunde järgi värgi ja katsetuste tulemusel.
Voolu tugevus peaks siis olema selline, et vesi hakkab ikka vaikselt ringlema + ja - vahel ja natuke/parajalt tuleks jubinalt mulle kah ning väga ülepingutada pole kah mõtet, siis läheb enamus energiat vee lõhustamisele kui protsessile endale. Samas väga väikse vooluga läheb ka aega rohkem.
Näiteks mingi 8-10cm vene miinipilduja miini kesta oleks paras lasta mingi 5-7A vooluga ning padruni kesta umbes 0.5A.
Voolutugevus muutub alguses ja ka protsessi käigus võib muutuda.
Elektrolüüsi käigus eralduvad mullikesed on vesinik ja hapnik!
Ühendused peaks siis olema sellised, et ei tekiks sädemeid, ning ei oleks muid tule ja süüte allikaid ja ruum hästi ventileeritav.
Metallplaat kogub üsna ruttu sodi külge, ning pikapeale hakkab lausa lagunema, Elektrolüüt kipub kah mustuma, mis isenesest ei tohiks väga häiri peale silmailu, kui ei viitsi välja vahetada siis seistes settib hõljuv sodi põhja siis on hea võimalus puhas elektrolüüt pealt ära koori.
Ise võtsin asja vahepeal välja, et lahtitulnud rämps maha pesta.
Lõpptulemusena väljavõttes asi ilusti ära pesta vees, korralikult kuivatada ja kuivama panna sooja kohta siis ei kipu eriti roostet võtma, asja jääb katma mingi tume kiht, mis tuleb siis maha harjata või mida iganes.
Toru või mõne muu sarnase seesmise õõnsusega asja elektrolüüsimisel tasub arvestada seda et protsess toimub välimisel pinnal, selleks et asi seest ka puhtaks saada pead elektrood olema seal sees, miks?, eks nuputage ise
Mingi teema ka siin.
http://royalcrossfarm.com/electrolysis.htm
