Taaniel Tina kirjutas:IMHO: Täna või homme (enne kella 22) teatatakse vaherahu pikendamisest (kuna läbirääkimised käivad nii Dommbasstaani kui muu maailmaga vms hea põhjendus), sest bojevikud on saavutanud sellise ülekaalu võitlusvõimeliste ATO üksuste vastu, et viimaste mastaapne pealetung võib lõppeda ATO jõudude hävinguga.
Olemasolevate ATO jõudude vastu võibolla küll, aga regulaararmeed pole Ukraina ju sisuliselt kasutanud. Peale eriolukorra kehtestamist on võimalik kasutada ka regulaararmeed ja see peaks ju suutma olukorra enda kasuks pöörata.
Ja ka see on puhtalt IMHO.
Aga eks homme õhtul oleme kõik targemad.
Ma võin nüüd jube loll välja paista, aga mul endiselt arvamus, et UKR regulaararmee ei ole lihtsalt piisavalt võitlusvõimeline (väljaõppe probleemid, varustuse probleemid, juhtimise probleemid, lojaalsusprobleemid jms) ja just selle pärast ei ole neid suuremas koguses ei kasutatud ega seda sama sõjaseisukorda siiani sisse viidud.
Siiani pole otseselt sõjaseisukorra kehtestamine või mitte kehtestamine takistanud UKR poolel vajadusel kasutamast n.ö. regulaararmee väiksemaid üksusi piiratud ulatuses (piirivalve, dessantnikud, suurtükiväe üksused, tankiüksused, raadiosideüksused, lennuvägi). Neid on üritatud kasutada, saadud mõned korrad valusalt vastu näppe, siis on välja selekteeritud enim võitlusvõimelisemad neist ja siis piiratud ulatuses ainult neid välja selekteeritud üksuseid ka kasutatud.
Varustuse kohapealt.
Abisaadetised (nii väljastpoolt kui siseriiklikult organiseeritud) on peaasjalikult minu arusaamist mööda jõudnud valdavalt ainult Rahvuskaardile (kõik need vabatahtlike üksused). Ülejäänud UKR regulaararmeel on kaasaegse varustuse defitsiit (ArmiaSOS kurdab juba pikemat aega, et kõik laod euroopas on nt. kevlar kiivritest tühjad) ja noori ajateenijaid ei taheta saata piltlikult öeldes "oma plekk-kiivrite ja ilma soomusvestideta" otsesesse lahingutsooni.
Väljaõppe kohapelt.
Mul puuduvad pädevad andmed sellest, kui hästi või halvasti on UKR üksused just lahinguliselt välja õpetatud.
Kuri kahtlus närib hinge, et midagi head ja toredat seal pole. Sellele viitavad ka üksikud infokillud UKR sõjaväelastega lähedalt kokkupuutunud inimestelt (kes muidugi mõista ei ole eksperdid midagi lõpplikku väitma põgusate kohtumiste või ühistel õppustel osalemiste baasil). Mina arvan, et kindlasti on seal selliseid üksuseid, millel on korralik või vähemalt rahuldav lahingväljaõpe, aga samas ma arvan ka, et on terve rida selliseid, kus mingit "polevaja podkotovkat" üldse tehtud ei ole (see minu kiiksuga eelarvamuslik hinnang oma aegunud kogemustest NA-s). Sellest, et UKR armeed on pikalt ja sihipäraselt nõrgestatud ja kohitsetud, on olnud uudiseid ja artikleid samuti väga palju. Kokkuvõttes ei oleks ma sugugi nii sinisilmne UKR armee võitlusvõimekuse ülistamisel terviklikult.
Lojaalsuse kohapealt.
Ma ei näe ühtegi põhjust praegu arvata teistmoodi UKR armee üksuste kohta kui seda näitasid sündmused nt. UKR MVD üksustega, kus oli ja on siiani tõsised lojaalsusprobleemid. Samuti Krimmi ja nüüd juba ka Donbassi sündmuste valguses näeme, et mitte kõik UKR regulaararmee üksused ei ole patriootlikult meelestatud ja UKR riigile lõpuni lojaalsed. Pigem on selliseid "üle minemise" ja/või "allaandmise" fakte rohkem, kui teateid UKR üksuste patriootlikusest. See uuring, kus väideti, et UKR meestest on ainult 1/3 valmis ja nõus minema UKR riigi eest sõtta on samuti tähenduslik. Üle kandes selle tulemuse UKR regulaararmeele saaksime, et UKR armeest samuti ca 1/3 ainult on patrioodid ja lojaalsed riigile.
Milline oht varitseks otsuses kasutada sellist regulaararmeed relvastatud vastase vastu on ilmselge.
Samuti see, millised oleksid tagajärjed.
Juhul muidugi, kui minu oletused tõesed on.
Olen tähele pannud veel seda, et kõik kõrgemad asjapulgad (s.h. Porošenko) on alguses kohe olnud jube actionit täis ja lubanud kohe ja kiirelt kõik need bojevikud UKR pinnalt minema pühkida. Pärast seda, kui on oma ametisse juba sisse elatud natukene, ennast asjade olemusega kurssi jõutud viia ja tutvutud sensitiivsete materjalidega on kõikide jaoks järsku kohale jõudnud see tõe hetk. Siis hakkab manööverdamine ja kummi venitamine ja muude lahenduste paaniline otsimine, sest on aru saadud millises seisu- ja olukorras UKR tegelikult oma rahvastiku, vahendite ja ressurssidega on. Sealt siis ka sellised julged väljaütlemised, nagu Porošenko tegi, et tema ja kõik on saanud aru, et sõjalise jõuga Dommbasstaani UKR jaoks tagasi ei võta.
Ainus asi millest ma aru lõpuni ei saa ja mis kuidagi nagu ei taha sobituda sellesse eelpool kirjeldatud üldpilti on see Rahvuskaardile (ja kõikidele teistele vabatahtlikele) kaigaste kodaratesse loopimine pidevalt. Kes kuulas seda pataljon "Azov" komandöri intervjuud TV kanalil : mees ütles, et vabatahtlikke oleks neil mitte pataljoni vaid diviisi jagu, aga neile ei anta isegi kalaše piisavas koguses (mida UKR riigil on lademetes) rääkimata muust hädapärasest varustusest.
Tähendab kokkuvõttes näen mina kogu selle kummivenitamise taga otsustajate kartust Ukraina riigi jaoks negatiivsete tagajärgede pärast, kui UKR peaks massiliselt kasutama hakkama UKR armee üksuseid relvastatud bojevikkude vastu + sellele järgnevat VF reaktsiooni ja võimalikke tegevusi.