Ministri lollus

[Manurhin]

Kunagi oli Eestis müügil mingi bensiinilaadne toode nimega E85. Kusagilt foorumist lugesin, et olnud vanadele vene autodele (mis mõeldud töötama A76 peal) tunduvalt parem ja tervislikum kui bensiin 95. Olevat leidnud kasutust nt. ehitusobjektide "iseliikuvate prügikastide" e. ZIL kallurite peal. Oma Žiguli ja Mosse peal ei katsetanud, seega isiklik kogemus puudub.

See peab olema küll veidi linnalegendilaadne informatsioon. E85 on 85%-se etanoolisisaldusega kütus, mis oli mõeldud vaid spetsiaalselt selleks ette nähtud autodele. Tavaautodel oli selle kasutamise tagajärjed kütusesüsteemi kummidetailide hävimine ja kütusesüsteemi ja mootori metalldetailide intensiivne korrosioon. Teine asi mis sellele vastu räägib on see, et E85 tahab saada oluliselt kõrgemat surveastet. Kõrgemat, kui kaasaegsed bensiinimootorid, seega vanad lähkrid ei käi sellega üldse.

Vana Vene auto on võimeline tarbima enam-vähem kõiki põlevvedelikke, mida paaki valatakse. Solkkütuse peale, mida vahel väiksemates tanklates müüakse ja mille peale uus elektroonilise sissepurskega Lääne masin infarkti saab, Mosse või Lada ei köhata ka mitte. Küllalt neid legende kuuldud, kuidas nt. vanal Volgal hakkas kütus lõppema, tankla kaugel ja juba kinni, kuna aeg hiline, aga suvaline maaparanduse Joss tee ääres ja selle paagist siis paar pangetäit diislit "laenatud" ja teise Eesti otsa sihtpunkti sõidetud .

[Lemet]

M-408 kulges diisliga pooleks päris sujuvalt. Personaalne kogemus olemas. Ja õppetund kah- et kanistrist peab ikka ja alati ise tankima. Hea, et uugud veel värnitsat paaki ei valanud, seegi kanister oli seal kõrval.

[Manurhin]

M-408 kulges diisliga pooleks päris sujuvalt. Personaalne kogemus olemas. Ja õppetund kah- et kanistrist peab ikka ja alati ise tankima. Hea, et uugud veel värnitsat paaki ei valanud, seegi kanister oli seal kõrval.

Kuna me juba teemast nii kapitaalselt välja oleme läinud (teen ettepaneku tehniline jutt mõne tehnikateema alla panna), panen siis veel nahaalselt ühe offtopicu. Nimelt, ühel tuttaval oli kunagi samuti Mosse 408. Masin vaja umbes 100m eemal asuvasse garaaži ajada, aga paak nii tühi, et käima enam ei lähe. Aga keldris võrri pagis natuke õliga segatud bensiini on. Muu anuma puudumisel sai võetud pooleliitrine "Slantsew Brjag"-i pudel (oli kunagi selline brändi), see võrri paagist täis lastud ja Mosse paaki valatud. Üks kohalik parm juhtus seda valamist nägema ja küll tegi suured silmad, et kuradi hullud, valavad konjakit bensiinipaaki . Noh, siis üks mees puhus paagiaugust, teine imes eest voolikust, lõpuks sai benss üles, mootor käima ja auto garaaži .

[Lemet]

Ilmaasjata nägite paagiga vaeva, piisanuks pumba küljest vooliku lahtipäästmisest(408 pump on suht all ja voolikul pikkust omajagu) ja purgi õhufiltri kaanele asetamisest, oleks vaba jooksuga karbussi jooksnud. Isegi saba andnud pumbaga sel kombel Lõuna-Eestist Kilulinna tulnud, et 5 L kanku irvakil kapoti all mootorit toitis. Kusjuures kütusekulu oli sedapidi tükkis väiksem. Aga OT neh, võiks kuskile tehnikateemasse panna. Või kustutada.

[Kapten Trumm]

Eks ta võib kulgedagi, küsimus on selles, et etanool on väga agressiivne mootoris leiduvate peegelpindade osas.
Mis tähendab, et kui mootor isegi käib (teatud ulatuses saab ümber häälestada), kulub see tavapärasest kõvasti kiiremini.

[Lemet]

Etanool peaks ka vett kenasti siduma, miska etanooliga segatud kütustel tekivad ka sellega seotud probleemid.

[mx77]

Eks ta võib kulgedagi, küsimus on selles, et etanool on väga agressiivne mootoris leiduvate peegelpindade osas.
Mis tähendab, et kui mootor isegi käib (teatud ulatuses saab ümber häälestada), kulub see tavapärasest kõvasti kiiremini.

Lisaks veel, et vanade vene autode kummidetailid ei kannata üldse etanooli, punsuvad kohe üles ja lähevad pudiks.

[vanahalb]

Siit saab lugeda, et E10 sarnased kütused (90 % bensiin, 10 % etanool) on kõige mõttetumad segud üldse.
http://agrt.emu.ee/pdf/2009_2_olt2.pdf
Parem siis juba enamvähem puhas etanool (E85), aga peab arvestama, et kütusekulu tõuseb siis mehiselt. Sellessamas testis näiteks oli vist + 60%. Idee järgi peaks seda kompenseerima biokütuse väiksem aktsiis. Omahinna poolest on biokütuse tootmine alati naftal põhineva kütuse tootmisest kallim.
Kunagi kui Statoil Eestis E85 müüs oli sellega "komplekti" mõeldud ka E85-ga töötav Saab. Biokütuse Saab oli uuena poes ca 20 000 kallim. Autoleht testis seda ja sai kütusekuluks müstilised 15l sajale, samasuguse bensiini-Saabi 8-9 l vastu. E85 omakorda oli tavabensiinist kas mitta ca 10 % odavam. Kogu seda jura üritati müüa, koputades rohelisele südametunnistusele.
Tasus siis ja tasub praegu meenutada akadeemik Anto Raukase sõnu "üksainus vulkaanipurse paiskab atmosfääri rohkem süsihappegaasi kui kogu maailma tööstus poole aasta vältel"
Asi on ikka puhtalt hinnas kinni: kui plaanitav biosegu hakkab maksma 25 % vähem, võib osta. Muidu jääb kaupmehele. "Roheline" argument on ikka väga nutune.

Ma ei taha eriti uskuda, et biolisandiga kütus automootori loetud kuudega hõredaks kulutab. Me ise kasutasime biodiislit aastat kümme tagasi Lätis kus see tavakütusest kõvasti odavam oli. Biodiislit muidugi ei tohtinud paaki valada, aga peale pannkoogilõhna ei juhtunud midagi ja enne lõppesid ekskavaatorid ise ära kui mootor otsad andis. Etanool on muidugi teine nähtus, huvi pärast võib ju oma auto küljest plastik- ja kummidetaile korjata ja ööseks viinapudelisse panna. Saab näha, mis juhtub. Samasugused vastuväited olid siis kui etüleeritud bensiin ära keelati - tetraetüülplii toimib määrdena ja kui seda enam kütuses pole, ongi mootor ühel pool. Kurat ikka ilmselt nii hirmus pole kui maalitakse - alles eile nägin vanakooli Moskvichi sõitmas, üks bareti ja diktaatoriprillidega papi läks turule.

[Lemet]

Neiu on võtnud taas sõna- Palo pole lastetusemaksuga nõus: täna kehtiv kord on solidaarsem ja sotsiaaldemokraatlikum...solidaarsusest on blondiinil ilmselt küllaltki omapärane ettekujutus.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=69875613

[vanahalb]

Lemet norib tüli, põhjendusega "aga miks ilma kaabuta!"
Solidaarsus ja õiglus pole sünonüümid. Minul on solidaarsusest selline arusaam, et Eesti söögikohtades pole solidaarsust. Igaüks laob kandiku täis ja maksab selle eest mis seal on. Seevastu Soome "söö-palju-jaksad" töölissööklates on solidaarsust. Makstakse 3,5 EUR ja vitsutatakse palju kõhtu mahub. Kes ainult võileivaga piirdub, maksab teise maotäie kinni. See ongi solidaarne.
Sealt edasi tuleb juba arenenud sotsialism kus võib ka süüa palju jaksad aga maksma ei pea. Et Urve Palo kasutas väljendit "solidaarne ja sotsiaaldemokraatlik" siis ilmselt sotsidel ongi sellised põhimõtted.

Ja ega ta midagi valesti ei öelnud. Laias laastus (kui dividendid jms välja jätta) maksab igaüks suurde patta 33 % sotsmaksu. Kellel on lapsed, saab sealt rohkem (tasuta kooliharidus, lastetoetused jne) Kellel lapsi pole, saab enda makstud raha eest vähem - ega ta laste puudumise tõttu siis rohkem tervishoiuteenust või pensioni ei saa.

Küll aga lähtub selle teise neiu sõnavõtt igipõlisest hädast - andis jumal ministeeriumi, aga raha selle ülalpidamiseks ei andnud. Siis tekivadki unetutel öödel mõtted, et saaks 0,5 % tööinimese palgast. Ega ta ju seda tähele ei pane. Ja kui veel meie eelarvesse, siis oleksime kõik toidetud ja kaetud, lisaks saab iga kompanjon pärast EUR 1.40 pensionilisa. Põhimõtteliselt sama skeem kui teise pensionisamba ja muude selliste asjadega. Või loodab keegi tõsimeeli, et ta pensionisamba väljamaksete eest Floridasse villa ostab?

[Lemet]

Oot-oot...solidaarsus peaks olema ühtsus, mis põhineb ühistel huvidel, eesmärkidel, normidel ja sümpaatiatel. Võtame, et minul on kolm last koos kõige sellest tulenevaga. Ja kui ma saan seepeale hiljem naabrimehega, kel pole ühtegi last, võrdsetel tingimustel pensionit (mida, muideks, peavad talle minu kolm last maksma), siis millistest ühistest huvidest me räägime? Mina olen ju selles äris siis majanduslikus seisukohast sügavalt lüpsta saanud. Elik solidaarne oleks selline süsteem, et need, kel lapsi pole, investeeriks siiski mingi lasteliste kulutustega võrreldava summa riigi eelarvesse. Või siis oleks toimitud teistpidi- kaotatud pensionid ja jäetud kõik isevoolu teed- kel on lapsed, võivad loota vanuigi nendele, ülejäänud aga vaatavad ise, kuidas saavad.

Ja ega ta midagi valesti ei öelnud. Laias laastus (kui dividendid jms välja jätta) maksab igaüks suurde patta 33 % sotsmaksu. Kellel on lapsed, saab sealt rohkem (tasuta kooliharidus, lastetoetused jne)

Lugupeetav suvatseb nalja visata? Esiteks maksavad ka mitme lapse vanemad riigile makse ja tihti absoluutnumbrites rohkemgi, kui iibepuudelised. Lihtsalt ei saa endale mitme lapse olemasolul lubada väikseid palku- s.t. on suured ka makstavad maksud. Mitte ainult tulu-, vaid ka käibe ja aktsiisi makstakse sellisel puhul enam. Tasuta kooliharidus...eks me kõik ole lugenud neid jutte, mis viimasel ajal nii mõneski koolis avalikuks on tõusnud. Kuidas vanemad kooli toetama peavad. Tasuta ringe/treeninguid lastele pole kah suurt kohanud. Lastetoetus- see pole enam nali, see on mõnitamine. 19 eurikut on kahtlemata summa, mille eest saab lapse kaelakandjaks kasvatada(minul pole õnneks seda enam vaja, noorim teenib hetkel aega). Aga veeretada juttu toetustest on selle numbri puhul ikka üpris küüniline.

[vanahalb]

Elik solidaarne oleks selline süsteem, et need, kel lapsi pole, investeeriks siiski mingi lasteliste kulutustega võrreldava summa riigi eelarvesse.

Investeerivadki. Needsamad tühised 19 EUR lastetoetust ja muud pudipadi, sest neil lapsi pole ja sedagi piskut nende peresse ei tule. Kuigi raha selle jaoks on ühiskassasse pandud.
Samasugune asi on tervishoid. Kõik maksavad haigekassasse võrdselt oma protsendi, aga mõni käib perearsti juures korra kahe aasta tagant, mõni on seal igal hommikul nagu Statoili kohvisabas. Seda nimetatakse ka solidaarseks süsteemiks ja põdurake ei pea sellepärast rohkem maksma, et ta haige on. Mina terve inimesena olen seevastu räiges hävingus. Analoog - lastetu ei maksa rohkem nii nagu ka terve ei maksa vähem ja ma saan samuti solidaarsusest sootuks teistmoodi aru.

Aga nujah, enamvähem jõudis kohale, et lapsi peaksid kõik ühiselt kasvatama. Sellisel juhul peaksid lasteomanikud vastavalt maksuvabastuse saama. Ei ole kuulnud, et keegi ministeeriumis rahast loobuda tahaks. Tahetakse vaid lisamaksu kehtestada. On ta lastetusmaksu või lastetoetusmaksu nime all - polegi oluline, see on samaasugune juriidika, et nimetame parkimistrahvi viivistasuks ja JOKK.
Lisaks sain ma sellest delfi artiklist aru (võib-olla valesti) et lastetoetusmaksu peaks maksma ka siis kui laps on välismaale läinud ja ei maksa oma makse Eestisse. (siis ei lähe need ka pensionikassasse.)
Üksikisiku maksukoormus on Eestis niigi üle mõistuse kõrge, koos igasuguste aktsiisidega tuleb iga teine euro riigile anda. Selle raha eest peavad inimesed ministeeriumis jalad kõhu alt välja tõmbama ja leidma lahendused, et välismaale ei mindaks. Ega nad seal ilusate silmade eest palka ei saa. Sellised lahendused, et raha pole - äsame maksukirvega panevad teise poole makse optimeerima. Ja täiesti õigustatult.

[Lemet]

Kus nad's investeerivad? Maksudesse investeerivad kõik solidaarselt, nii lastega pered kui lastetud, aga sellel lisaks investeerivad lastega pered veel üpris kopsaka summa vahetult lastesse, lastetutel aga seda koormust pole. Samas ollakse aga pensionieas varmad solidaarselt pensioni nõudma, mida siis needsamad lapsed, milliste maksumaksjateks kasvatamisse pole lastetud teps mitte solidaarselt panustanud, neile peavad välja teenima.

[Hydrazine]

See lastetusmaks on üldse üks kummaline asi. Nõuka ajal oli ju selline maks. Aga mida teha siis kui inimene lihtsalt ei sigi, neidki on üsna palju. Proovivad aastaid ööd ja päevad ja ei viljastu. Muidu toredad inimesed aga see värk ei klapi kokku neil ja ei potsata sealt august uut elu välja neil. Mis nad peavad siis arstitõendiga kuskil järjekordades seisma hakkama, et "karistusest" pääseda?

[Lemet]

Miks nad peaksid maksust pääsema? Kas neil vanuigi pensionimaksjaid vaja ei lähegi? Lihtsalt panustavad laste asemel raha. Lisaks on meil ju ka lastekodud. Kui soov tõepoolest endale vanaduspõlve lastega kindlustada ja sedavõrra ka emotsionaalsest poolest osa saada. Tuleks endale lihtsalt selgeks teha, et pikas perspektiivis on meil kaks (tegelikult küll kolm) võimalust- kas ise järeltulijaid muretseda, hakata sisse vedama tööjõudu arengumaadest(ja omades selle kohta näiteid nii Prantsusmaalt kui Rootsist ei usu ma, et see paljudele meeltmööda oleks) või lihtsalt rahvusena hääbuda. Lihtne. Lähtuda tuleks lihtsalt sellest, et tegu pole mitte lastetusmaksu, vaid endale muretuma (niivõrd-kuivõrd) pensionipõlve kindlustamisega.