Ma paluks härrastel vanemohvitseridel vältida väga kõrgelennulist irooniat ja keerulisi lauseid, sest paljud lugejad lihtsalt ei oma võimalust E-R kell 08-16 sarnastelt kõrgustelt asju näha. Süvenemata võivad kergesti tekkida legendid, et Herem väidab, et kõik mereväe vanemohvitserid on lollid ja Palm on öelnud, et ainukesed mõistlikud riistad Eesti kaitseks on miinitraalerid. Kas see ongi eesmärk? Teavituse üks reegel on see, et info peab olema vastuvõtjale samamoodi arusaadav, kui edastaja seda mõtleb, KJs on suured traditsioonid info edastamise ja arusaamise kontrolliga. Lõpliku tõe kuulutaja teeb küll väga tänamatut tööd, ei kadesta, sest tänane olukord on minu teada peamiselt Kamina ja KJPS eri võtmeisikute eri aastatel tehtud otsuste ja valikute tulemus ning nendega tuleb lihtsalt elada, sest muidu tuleks kasvõi mokaotsast tunnistada, et keegi on eksinud. Tegelikult on kõik inimesed ekslikud ja peavad oma valikuid tihtipeale ümber hindama ning vigu tunnistama, kuid Eesti poliitikutel ja ametnikel on selleks harva piisavalt julgust. Näiteks nende samade legendaarsete miinijahtijate ümber on olnud palju kisa ja kära. Alates sellest, et ostuhind oli liiga kallis ja laevade ehitus Eesti kliimasse sobimatu ning lõpetades sellega, et ei ole piisavalt mereväelasi meeskondadeks panna ja laevadel puuduvad kaitserelvad = saavad tegutseda ainult soojal ajal suurema laevastiku kaitse all. Seegi on argument laevade poolt, et kui need on ja töötavad, siis tuleb ka kasutada, sest nii saab liitlaste ees punkte korjata ja lippu lehvitada. Niiväga meenub olukord, kus on ostetud kallis mänguasi, mida siis kasutada ei jaksa, sest elutsükli kulud kasvavad üle pea.
Samuti ei ole keegi suutnud veenvalt ära tõestada, mille poolest ajateenistus EKJs on ikkagi nii palju raskem ja keerulisem kui Soome KJs, et praktiliselt samade parameetritega valimist suudavad soomlased koolitada enamiku ja eestlased vähemuse? Mille tõttu on on erinevus 2x aastakäikude suurusest?
Et asi liiga pikaks ei veniks, loetlen siin oma tuttavate soomlaste peamised mõtted seoses Eesti kaitsevõimega võrreldes Soome olukorda.
1. Eesti kaitsevõime on ehitatud üles ideele, et sõdida ei ole vaja ja kui ongi vaja, siis ikka teised aitavad massiivselt. Riigikaitse on kaadrikaitseväelaste ja vähemuse teema, sest enamik mehi ei käi armees. Soomlaste kaitsevõime on ehitatud ideele, et kõik käivad armees ja kes armees ei käi, on loll või invaliid. Kogu riiki on vaja kaitsta ja see on kogu rahva teema, liitlased on toredad, neilt saab häda korral ehk natuke luuretoetust ja peenemaid relvasüsteeme, mille varud on piiratud. NATOga liituda ei kavatseta, sest see on nii sise- kui välispoliitiliselt kuum teema, küll tehakse meeleldi koostööd lääneriikidega.
2. Eesti ehitab üles väikeriigi armeed suurriiklike ja vananenud standardite alusel. Üksused on massiivsed ja halva liikuvusega ning nii ÕT kui ka kuni Javelinideni TT olid kesised. Kaudtuli on enam-vähem, suuresti tänu sellele, et soomlastelt saadi 105 mm haubitsad. Soomlased kahetsevad, et samas tankikompaniid pealekauba ei andnud.
3. IFVde ostmine sellise hinna eest enne MBT ostmist on rumalus. MBT on soomusüksuse peamine tulejõud, see on teisejärguline teema, millega soomusgrenaderid tankidele järgi loksuvad, kuid vaata esimest punkti.
4. Eraldiseisev merevägi, kes suudab ainult 1 laevaga miine traalida, on prassimine. Laevastikul peab olema enesekaitsevõimekus rakettide ja lennukite vastu. Kui seda ei suudeta, siis on laev 1 suur sihtmärk, mis raskel hetkel kiiresti upub või sadamasse jäetakse. Sama raha eest oleks saanud korraliku rannakaitse või tõhusama ÕT jne valikud, sest laevade peale kulub jätkuvalt palju raha. Mõistlikum oleks riigilaevastik, kus ühendatud rannavalve ja merepääste ning riiklik lennusalk nende mõne radari ja kopteri pööritamiseks, mis Eestil on.
5. Sõja korral Venemaaga tuleb eestlastel juhuslikult Eestisse jäänud soome meeste puhul tuvastada nende väeliik ja väljaõpe ning kiiresti värvata või anda relv ja näidata kus kaares kodu on, nendele soomlastele, kelle väeliike EKJ ei ole. Venelastele igati paha üllatus, kui X soomlast koju minema hakkavad, sest koju nad tahavad ja lasta nad oskavad
