12. leht 13-st

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 11 Veebr, 2025 21:08
Postitas Kriku
Kas neil tikke oli?

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 11 Veebr, 2025 22:16
Postitas Sander17
Mõni neist on kindlasti suitsetaja ning mõni välgumihkel või tikutops ikka kuivaks jäi. Lihtsalt, olles ise ka mitu aastat kunagi teeninud, siis kujutan seda olukorda umbes ette- teadmatus, mis kohe toimuma hakkab, ning kogu aeg oleks nagu kiire-kiire. Ise ka omal ajal piisavalt külmetanud, lõkke tegemist tuli ette harva.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 11 Veebr, 2025 22:17
Postitas mongol
Igal sõduril peaks olema tuletegemisvahend tikkude, välgumihkli, tulepulga vms näol taskus. Ajateenijatel ei kipu lihtsalt seda initsiatiivi olla, et miskit ette võtta, kui on sitt olla; kuigi osalt tuleb see ka mõnedest ülematest, kes oma peaga mõtlemist jätkuvalt seda kuriteona võtab.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 11 Veebr, 2025 22:26
Postitas nukkel
Peaks hoopis rühma ülemalt küsima: 1. Miks polnud vahetusriideid kaasas? 2. Kui üle jõe saadi riietega või paljalt mis edasine plaan oli? 3. Kas telgid olid kaasas? 4. Kui telke polnud miks ei ehitatud ajutist varjualust ja ei tehtud lõkket? See paar tundi kuivamist poleks ju mööda külgi maha jooksnud. Igatahes minu arust, rühma ülem peaks rohkem oma meeste eest hoolitsema. See et midagi hullu ei juhtunud on lihtsalt vedamine. Kõike saab ju paremini planeerida. Ja see et ajateenijad ei näidanud üles oma tahet........ käsuahel.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 12 Veebr, 2025 0:10
Postitas sammal.habe
ennegi sedasi üle jõgede ja kraavide käidud. nii edasi kui tagasi.
riided saab selleks mõneks minutiks seljast võtta ja teisel kaldal uuesti selga panna, ei juhtu mittekuimidagi.
kui minusugune 55+ kaitseliitlane hakkama saab, miks mitte siis noored ajateenijad?

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 12 Veebr, 2025 1:35
Postitas Martin Herem
nukkel kirjutas: 11 Veebr, 2025 22:26 Peaks hoopis rühma ülemalt küsima: 1. Miks polnud vahetusriideid kaasas? 2. Kui üle jõe saadi riietega või paljalt mis edasine plaan oli? 3. Kas telgid olid kaasas? 4. Kui telke polnud miks ei ehitatud ajutist varjualust ja ei tehtud lõkket? See paar tundi kuivamist poleks ju mööda külgi maha jooksnud. Igatahes minu arust, rühma ülem peaks rohkem oma meeste eest hoolitsema. See et midagi hullu ei juhtunud on lihtsalt vedamine. Kõike saab ju paremini planeerida. Ja see et ajateenijad ei näidanud üles oma tahet........ käsuahel.
Rühmaülem? SA rühmaülem võibki olla ajateenija ... veebruari alguses äkki isegi ...
Kes ütles et polnud? BrÜ ütleb, et vahetati riideid.
Telke üle jõe kindlasti ei veetud.
Lõket ei tehta kui lahing käib ja üle jõe poleks nad nii sumanud kui lahingut poleks olnud.
Õppuse stsenaariumi seisukohalt või RÜ meeste eest hoolitseda ... viies nad "surmaorust" välja.
Vedamisega pole siin aga suurt midagi pistmist. Ma arvan, et kokkuvõttes oli igal tasemel piisavalt mõistust. Muidu oleks keegi ikka haiglas veel. Minu teada (ajakirjandus) ei ole ju.
Ja paremini PLANEERIDA tõenäoliselt saab ainult "tagantjärgi tarkusena". Järsku läks neil midagi viltu ja selg oli vastu jõge? Surm kuulide, kaudtule, droonide või külma jõe läbi?
Valisid jõe.
Pärast jõe ületust läksid asjad veidi kehvasti aga mitte hullusti.
Tegelikult tuleb küsida nende ajateenijate käest mis arvavad. Need on täiskasvanud mehed ja naised. Meie siin targutame, aga nemad BrÜ Kundlale mingit erilist kaebust vist ei esitanud.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 12 Veebr, 2025 2:27
Postitas nukkel
Loodan südamest et KV teeb oma järeldused ja tulevikus teevad paremini.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 12 Veebr, 2025 10:27
Postitas Kriku
Martin Herem kirjutas: 12 Veebr, 2025 1:35Vedamisega pole siin aga suurt midagi pistmist. Ma arvan, et kokkuvõttes oli igal tasemel piisavalt mõistust. Muidu oleks keegi ikka haiglas veel. Minu teada (ajakirjandus) ei ole ju.
Kirjelduse põhjal ikka napilt läks, võib IMHO nimetada ka vedamiseks.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 25 Mär, 2025 17:22
Postitas pwn13
Kaitseväe sõiduk põrkas kokku liinibussiga
https://www.delfi.ee/artikkel/120366088 ... es-inimene

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 25 Mär, 2025 20:06
Postitas KategorieC
pwn13 kirjutas: 25 Mär, 2025 17:22 Kaitseväe sõiduk põrkas kokku liinibussiga
https://www.delfi.ee/artikkel/120366088 ... es-inimene
Kaitseväe maasturist pole ikka mitte midagi alles, kere täiesti kõver ja istmed vastu armatuuri. Vanad autod on selles mõttes ikka ohtlikud.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 25 Mär, 2025 21:24
Postitas Exitus
Gd-tundub olema avatud turvapadi. Ehk siis on see uuema otsa GD siiski.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 25 Mär, 2025 21:39
Postitas isakene
KategorieC kirjutas: 25 Mär, 2025 20:06 Kaitseväe maasturist pole ikka mitte midagi alles, kere täiesti kõver ja istmed vastu armatuuri. Vanad autod on selles mõttes ikka ohtlikud.
Jamajutt. Redelraamil sõiduautod keelati EU-s seepärast ära, et on teistele ohtlikud, kuna raam ei deformeeru ja sama suure kandevkerel sõiduautoga kokku põrgates saab viimane ebaproportsionaalselt rohkem vigastada. Kui kaitseväe G-mersu asemel oleks miski kaasaegne parketimaastur, oleks mootor koos käigukastiga kusagil tagaistme all olnud, näha et kokkupõrge on täiel maanteekiirusel toimunud. Ma olen täisraamil avariilisi maastureid piisavalt näinud, suht terveks jäävad. Lihtsalt praegusel juhul oli kiirus ellujäämiseks liiga suur ja vastane hoopis teisest kaalukategooriast.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 25 Mär, 2025 21:54
Postitas Sturm
KategorieC kirjutas: 25 Mär, 2025 20:06 Vanad autod on selles mõttes ikka ohtlikud.
See MB GD Greenline G280 CDI on 2008 aasta masin. Kuna ka pääste on sealt üle käinud, et oma tööd teha, siis on ta "avatum" kui algselt peale avariid. Oma automaatkasti ja V6 turbodiisel mootoriga on ta jõuline ja kiire masin, kuid samas võib jätta kohati liigturvalise mulje. Eks PPA menetlus selgitab juhtunu tagamaad.
Kaastunne omastele.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 25 Mär, 2025 22:43
Postitas KategorieC
Sturm kirjutas: 25 Mär, 2025 21:54 Kuna ka pääste on sealt üle käinud, et oma tööd teha, siis on ta "avatum" kui algselt peale avariid.
Jah, aga piltidelt on ilusti näha et raam on kõver, silmaga hinnates ca 30°. Ja bussi jaoks oli tegu 70-alaga (mis muidugi ei tähenda et buss oleks ka selle kiirusega liikunud). Sõiduauto jaoks oli 70-piirang just lõppenud ja võis tõesti juba 90'ga sõita kui see uuem mudel vanast särtsakam on.
isakene kirjutas: 25 Mär, 2025 21:39
KategorieC kirjutas: 25 Mär, 2025 20:06 Kaitseväe maasturist pole ikka mitte midagi alles, kere täiesti kõver ja istmed vastu armatuuri. Vanad autod on selles mõttes ikka ohtlikud.
Jamajutt.
Saan sellest redelraami märkusest aru, aga mille kohta sa nüüd ütled et jamajutt? Kere on ju kõver ja uuemad autod on ohutumad kui vanemad autod. Mingi hetk hakkab see raami jäikus ka vastu mängima kui auto ise üldse energiat ei neela ja inimene saab kõik selle oma kehasse. Selle järgi kuidas raam on kõverdunud ning bussi parempoole nurk terve (ja maasturi parem tiib samuti puutumata), võib ka öelda et tegu ei olnud päris laupkokkupõrkega vaid pigem moderate ovarlap, kus vähe modernsem ja rohkem energiat neelavam konstruktsioon võib abiks olla.

Re: Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

Postitatud: 25 Mär, 2025 23:37
Postitas isakene
KategorieC kirjutas: 25 Mär, 2025 22:43
Saan sellest redelraami märkusest aru, aga mille kohta sa nüüd ütled et jamajutt? Kere on ju kõver ja uuemad autod on ohutumad kui vanemad autod. Mingi hetk hakkab see raami jäikus ka vastu mängima kui auto ise üldse energiat ei neela ja inimene saab kõik selle oma kehasse. Selle järgi kuidas raam on kõverdunud ning bussi parempoole nurk terve (ja maasturi parem tiib samuti puutumata), võib ka öelda et tegu ei olnud päris laupkokkupõrkega vaid pigem moderate ovarlap, kus vähe modernsem ja rohkem energiat neelavam konstruktsioon võib abiks olla.
Uuemad autod on kindlasti ohutumad kui vanad, aga ohutus saavutatakse pigem selle arvelt, et kaasaegne kere on ette nähtud kokkupõrkel deformeerudes kineetilist energiat neelama. Pluss see, et deformatsioonid on arvutatud suuremaid autodetaile reisijatest eemale suunama, mootor auto alla ja roolivarras mitmest erinevast kohast painduma ja padjad-kardinad ja mis kõik veel. Aga suurtel kiirustel see enam ei mängi, energia neelduvuse varu ammendub ja kere deformeerub juhi jaoks fataalselt. Kui siin eelnevalt arutati, et 90 kmh auto ja 70 kmh buss, siis masside kümnekordse erinevuse puhul oli see autojuhi jaoks sisuliselt 150 kmh seinasõit. Auto võib isegi suht sirgeks jääda, aga ülekoormus ja löök ja muud traumad saavad tõenäoliselt saatuslikuks. Kes viitsib, võib arvutada, mitu g-d sellisel kokkupõrkel inimkeha saab... Vaata tuubi, seal on crash teste erinevatel kiirustel nõrkemiseni.