Venemaa lennukikandja-võimekus

[Roamless]

F-18 mudeleid A,B,C D ehk "tavalist Hornetit" on toodetud 1480 lennukit, sellest on hunnikusse sõidetud 229, ehk 15,5%
F-14 kõiki mudeleid toodeti USA tarbeks 634, neist on sodiks sõidetud 100, ehk 15,8%.

Võrdlus on ju ainult siis pädev, kui välja tuuakse ka kasutustihedus (lennutunnid), kui ameeriklased annavad näiteks igapäev valu ja venelased ca kaks korda nädalas, siis ega tõesti, seisva lennukiga juhtub vähem õnnetusi.

[Kapten Trumm]

Ma seda ka kirjutasin. Lihtsalt näiteks, et ka tekilennuväe maailmameistril aetakse hunnikusse ehmatavalt suur lennukite arv.
Enne kui viitsisin statistikasse süveneda, arvasin, et küllap neid Horneteid mingi 50 tükki kokku on puruks aetud. Selgus aga, et on 250.
Venelased lahkuvad sealt Kuzjaga sõjaliselt midagi saavutamata, kuid kui nad õppimisvõimelised on, siis kõik see negatiivne kogemus leiab mingi rakenduse.
1 ebaõnnestunud üritus annab palju rohkem mõtteainet kui 3 õnnestunud.

Pokasuhha publikule ja sisemaine PR on tulemuste hulgas siiski teisejärguline.
Oluline on opereerimise kogemus, mida Severomorskis kai ääres seistes ei teki.
Mõtteainet järgmise lennukikandja ehitamiseks on neil piisavalt.
Kasvõi näiteks selle viimase looga - kuna maandumistrajektoor on teine kui stardis, siis ei pruugi laevatekist piisata maandumise katkestamiseks ja uueks kiirenduseks.
Uuel laeval tuleb see asi teistmoodi teha.

Ameeriklaste lennukikandja opereerimise (ja nende kavandamise) kogemuse hulka käib samuti kümneid puruks sõidetud lennukeid ja hukkunud piloote.
Ei pääse sellest ka venelased, eriti kui tegu on esimese taolist tüüpi laevaga (varasemad olid ju jump-jet'ide omad, mis maandusid vertikaalselt).

Ei imestaks, kui otsus tuleb hoopis hakata edasi tegelema Jak-141 teemaga ja loobuda sellest kuivamaalennukite kasutamisest laeval.
https://en.wikipedia.org/wiki/Yakovlev_Yak-141

[taara]

US Navy on puruks sõitnud 139 F-18. Ma eeldan, et mariinide lennukid ei opereeri laevadelt.

[tommy]

Kremlifännid vabandavad/õigustavad Runetis kogu seda Kuzja-jama peamiselt kahel rindel.
Et ameeriklastel "juhtub ju kaa" ning et "saavadki omad õppida"...

Selle "õppimise" kohta on arukamad hääled arvanud näiteks...

В связи с авариями на Кузнецове удивляет количество заявлений на тему типа "зато научатся как надо". С моей точки зрения учится надо не в боевом походе, а перед тем как пойти на боевое задание. Когда авианосец ушел на боевое задание учится уже поздно, в походе надо просто поддерживать уровень наработанный во время подготовки к похо

Ehk õppida tuleb enne lahinguretkele minemist.
Lahingus on ikka väheke hilja õppima asuda.
Kuidas jänkide carrier-group näiteks valmistub lahinguretkeks..
http://vova-modelist.livejournal.com/273643.html

[tommy]

Hornetite "juurutamine" algas ikka enne 1983. a. 1983. said esimesed lahingüksused lennukid (enne seda toimus lendurite ümberõpe treeningüksustes). Esimesed "operational deployment'id" merel olid 1985. a. Ning 1986. a. said esimesed üksused juba lahinguristsed. 1987. a. lõpetati F-18 A/B seeriate tootmine. Sel aastal oli asi ikka juba massides - ning nagu vihjatud - vaadata tuleb maandumiste/startimiste suhet lennuõnnetustesse. Kui sul on sajad seda tüüpi lennukid, mis sooritavad aastas tuhandeid starte-maandumisi lennukikandjatelt, siis 10 write-off õnnetust ei tundugi nii hirmus enam.

Su-33d toodeti aastatel 1987-97.

[toomas tyrk]

Kui õppimisest rääkida, siis venelaste achilleuse kand on olnud juba aastakümneid elektroonika ja automaatika nõrk areng. Mis antud juhul maksab kätte korraga kahel rindel. Lennukite kehv avioonika (automaatse lähenemise jms vigurite jaoks) ning täielike lennusimulaatorite puudumine.

Läänes valmib lennusimu (tõsine riistapuu, mide telefoniäpp) samal ajal esimeste seerialennukitega. Lendur teeb simulaatoril enne sajad lennud, kui teda üldse päris lennuki rooli lubatakse. Lennusimul harjutatakse läbi ka igasugu ekstreemsed situatsioonid, läbistartimised ja asjad, kuni need operatsioonid käes on. Ja alles siis minnakse tekimaandumist harjutama algul maismaale ehitatud lennutekil, pärast juba tõelisel lennukikandjal.

Kui sul sellist simulaatorit pole - loomulikult kulub rohkem lennukeid väljaõppe peale. Ja öine maandumine lennukikandjale on trikk, mis jõukohane vaid katselenduritele. Sest selle realendurile ilma simulaatorita selgeksõpetamine läheks maksma veel rohkem lennukeid...

[Gideonic]

US Navy on puruks sõitnud 139 F-18. Ma eeldan, et mariinide lennukid ei opereeri laevadelt.

Mariinide Hornet'i eskadrillid opereerivad justnimelt lennukikandjatelt. See näiteks on ka põhjus miks nad hangivad 80 F-35C mudelit lisaks B mudetlitele.

Läänes valmib lennusimu (tõsine riistapuu, mide telefoniäpp) samal ajal esimeste seerialennukitega. Lendur teeb simulaatoril enne sajad lennud, kui teda üldse päris lennuki rooli lubatakse. Lennusimul harjutatakse läbi ka igasugu ekstreemsed situatsioonid, läbistartimised ja asjad, kuni need operatsioonid käes on. Ja alles siis minnakse tekimaandumist harjutama algul maismaale ehitatud lennutekil, pärast juba tõelisel lennukikandjal.

Jah, lihtsalt silmaringi avardamiseks, kuidas sellist "õppimist" läbi viiakse läänes:
Siin väljavõte AirForces Monthly artiklist augustis läbiviidud F-35C Carrier Qualification'i kohta, kus tosinkond pilooti said esmakordse ristsed lennukiandjal. Igasugune avioonika areng (otsingusõnad "Magic Carpet ja Delta Flight Path") on teinud selle omajagu lihtsamaks. Kõik piloodid pidid sooritama 10 maandumist ning 2 touch-and-go harjutust selle jaoks. 80% juhtudest tabati kolmandat kaablit (3-wire, ehk hindele 5 maandumine). Selle järgi tehti kokku üldse 121 õhkutõusu ja maandumist, 70 touch-and-go'd (maandumine ning kohene õhkutõus) ning 125 waveoff'i (maandumise katkestamine viimasel hetkel). Nendest lennati kaablist mööda ühel korral ja seda testlennu mitte kvalifiaktsioonilennu ajal (sellest järgnevas lõigus).

See kvalifikatsioonitest viidi läbi paralleelselt DT-III testimisega (viimane süsteemitestimine lennukikandjal), neis numbrites on sees ka selle raames tehtud maandumised. DT-III raames testiti igasugu asümeetrilisi väliseid relvalaadungeid ning operatiiv-tingimuste (kaalu)piiril olevaid relvalaadungeid ning õhkutõusmistingimusi, seega ei olnud kindlasti tegu ainult "rutiinsete" ja "lihtsate" lendudega. Näiteks:

"During recent developmental testing on the USS George Washington in the Atlantic Ocean, the F-35C took off with one GBU-31, two AIM-120s and four GBU-12s along with its 25mm gun mounted in a pod beneath the aircraft...."
http://hrana.org/news/2016/08/navy-f-35 ... pons-load/

Ehk üks selline testprogrammi raames tehtud õhkutõus ja ka maandumine viidi läbi kahe keskmaa õhk-õhk raketiga, 4 paveway (250kg) pommiga, keskele kinnitatud välise pardakahuriga ning lisakse sellele rippus ühel küljel asümeetriliselt tonnise kaaluga pomm (JDAM).

Pilootide enda hinnang (kes esmakordselt maandusid selle lennukikandjal) oli, et "business as usual", ja et kaunis igav ja sündmustevaene, kui simul läbi harjutatud (hetkel ei leia kohe täpselt millises artiklis seda mainiti). Aviation'isti järgi igatahes on maandumine kõvasti lihtsam kui Hornet'iga:

As VX-23 F-35C pilot Ted “Dutch” Dyckman explained, everybody completed their CQs faster than with the Hornet or Super Hornet. The additional fuel on the F-35C, the ease of landing due to Delta Flight Path mode, along with aircraft reliability all played a part in the accelerated CQs.

The innovative “Delta Flight Path” mode that is engaged on approach alters the F-35C control laws, setting auto throttles and maintaining the optimal 3 degree glide slope to landing. This approach makes landing on the carrier much easier, and pilots were hitting the desired 3 wire virtually 100% of the time.

Wrapup video DT-III'est (mitte sassi ajada Mariinide omaga): https://www.youtube.com/watch?v=ORFHYAALEvc

ja üks ilus pilt ka ilmastikuoludest vahepeal:

[Kapten Trumm]

Ehk õppida tuleb enne lahinguretkele minemist.
Lahingus on ikka väheke hilja õppima asuda.

Seda Süüria polügooniharjutust muidugi tõsiseks lahinguks saab nimetada üksnes arenenud fantaasiaga inimene.
Erinevalt Barentsi merest, kus on praegu polaaröö ja tormide hooaeg, on talvine Vahemeri just mõnus paik - piisavalt soe ja piisavalt mugav.
Seal on valge aeg suhteliselt pikk ja piltidelt on näha, et meri ka väga ei mässa.
Palju teist on sealkandis üldse käinud talvel, kus Kuzja muidu baseerub?

Eriti kõva sõna on taas tommy, kes leiab, et tema lauaülema staatus annab ühtlasi staatuse siin solvavaid nimetusi pilduda.

[taara]

US Navy on puruks sõitnud 139 F-18. Ma eeldan, et mariinide lennukid ei opereeri laevadelt.

Mariinide Hornet'i eskadrillid opereerivad justnimelt lennukikandjatelt. See näiteks on ka põhjus miks nad hangivad 80 F-35C mudelit lisaks B mudetlitele.

Et siis Navy ja martiinid mõlemad lasevad laevadelt?

[Kapten Trumm]

Kui õppimisest rääkida, siis venelaste achilleuse kand on olnud juba aastakümneid elektroonika ja automaatika nõrk areng. Mis antud juhul maksab kätte korraga kahel rindel. Lennukite kehv avioonika (automaatse lähenemise jms vigurite jaoks) ning täielike lennusimulaatorite puudumine.
Läänes valmib lennusimu (tõsine riistapuu, mide telefoniäpp) samal ajal esimeste seerialennukitega. Lendur teeb simulaatoril enne sajad lennud, kui teda üldse päris lennuki rooli lubatakse. Lennusimul harjutatakse läbi ka igasugu ekstreemsed situatsioonid, läbistartimised ja asjad, kuni need operatsioonid käes on. Ja alles siis minnakse tekimaandumist harjutama algul maismaale ehitatud lennutekil, pärast juba tõelisel lennukikandjal.
Kui sul sellist simulaatorit pole - loomulikult kulub rohkem lennukeid väljaõppe peale. Ja öine maandumine lennukikandjale on trikk, mis jõukohane vaid katselenduritele. Sest selle realendurile ilma simulaatorita selgeksõpetamine läheks maksma veel rohkem lennukeid...

Selline post tegelikult näitab, et sa pole asjadega kursis.
Üldine puusalt panek militaarzargoonis. Lennusimulaatorid on venelastel kogu aeg olemas olnud ja on ka täna. Kui head, ei oska öelda.
Vene süsteemis pääsevad tekilennukile end juba maismaapiloodina õigustanud lendurid, kellel masina valdamine käes.
Selleks läbitakse spetsiaalses õppekompleksis, mis asus juba NSVL lõpuajal Krimmis (täna asub Jeiskis Aasovi mere ääres, kas juba töötab, ei tea) vastav õppeprogramm.
Alustades simulaatorist kuni praktiliste maandumisteni lennukikandja tekki imiteerival lennuväljal.
Ettekujutus, kuidas venes alustatakse lennuõpet katse ja eksitusega lahingulennukil või tekimaandumist õpitakse Vahemerel - on väga ekslikud.
http://www.janes.com/article/34228/russ ... completion

Kui sul sellist simulaatorit pole - loomulikult kulub rohkem lennukeid väljaõppe peale

Selles mängivad peamist rolli sootuks muud põhjused, kui orkestrimehed pole 10 aastat pasunat puhunud, siis kulubki tükk aega, enne kui kakofooniast kaugemale pääsetakse.
Vene õppesüsteem on umbes analoogne nagu igal pool mujal (analoogsete taseme astmetega), lennukite suurem avariilisus oli juba NSVL ajal ja neid põhjuseid tasub otsida pigem tehnilisest kvaliteedist, rahvuslikest omapäradest jne.

[toomas tyrk]

Ma ei ole kuskil väitnud, et tekimaandumist õpitakse Vahemerel. Tundub, et Sul puudub funktsionaalne lugemisoskus...

Kui õppimisest rääkida, siis venelaste achilleuse kand on olnud juba aastakümneid elektroonika ja automaatika nõrk areng. Mis antud juhul maksab kätte korraga kahel rindel. Lennukite kehv avioonika (automaatse lähenemise jms vigurite jaoks) ning täielike lennusimulaatorite puudumine.

Räägi nüüd natukene lähemalt meile vene merelennukite maandumisautomaatikast ning lennusimulaatoritest...

[Lemet]

Seitsmekümnendate keskel oli DDRi trükiste hulgas ka sihandne teos nagu lennunduse aastaraamat. Ühes neist oli mitu artiklit Nõukogude Liidus kasutatavatest simulaatoritest. Olid need nii L-29, MiG-21 kui ka muudetava noolsusega Su jaoks. Kursante õpetati ja ka starleisid- kapteneid oli pildil. Ees ja külgedel olid ekraanid, kuhu pilt projetseeriti, kabiiniosa vist isegi mingites piirides liikus...nii et olid algelised simulaatorid täiesti olemas.

[toomas tyrk]

Just nimelt, et algelisi. Antud juhul rääkisin siiski asjandustest, mida tsiviillennunduses nimetatakse Full Flight Simulator - FFS, milledel tegelikult on ka veel oma alamkategooriad.
https://en.wikipedia.org/wiki/Flight_si ... categories

[Kapten Trumm]

Kuzjal on kasutusel analoogselt töötav poolautomaatne maandumissüsteem nagu oli USA lennukikandjatel 20 aastat tagasi. Visuaalmaandumine valgusfoori meenutava suunajaga, mis asub laeva ahtris lennutekist natuke madalamal ning instrumentmaandumine halva nähtavuse/pimeduse puhuks, kus esiklaasidispleile kuvatakse maandumiskoha leidmiseks ja õigeks väljajoondamiseks vajalikud jooned. Start toimub käsitsi (Hornetil kasutatavat automaatsüsteemi pole).

[Lemet]

Noh, algeliseks nimetaksin ma siiski sellist, millisel juba Gagarin harjutas...
http://epizodsspace.no-ip.org/bibl/n_i_ ... d-pol.html

minu kirjeldatu oli üpris samasse auku riistapuuga, millisel praktiseerivad ka rootsude õhujõud tänasel päeval(vähemalt kinnitasid seda rootsi lennukooli kursandid, kes soovijaid simul abistasid). Pilt oli ilmselt vaid tunduvalt staatilisem ja uimasem.