www.militaar.net

diesel kirjutas:müüdimurdjate ülikiired kaamerad ja "triibuline" taust.

Sellele olen mõtelnud aga kiired kaamerad on rõvedalt kallid ja ei mahu nõuete hulka.

Dr.Sci kirjutas:Trasseeriva kuuli valguse spektrinihe mineval ja tuleval kuulil (Doppleri efekt)

Doppler on geniaalne idee aga ei ole kahjuks kergesti teostatav ega ilmselt ka mitte odav.

Dr.Sci kirjutas:Tõenäoliselt annaks midagi tuletada välja ka läbi rikošetinurga määramise veepinnalt

Rikošeti nurk ei tohiks sõltuda kuuli kiirusest vaid üksnes tabamisnurgast. Võibolla vähesemal määral ka kuuli kujust. Veepinna kasutamise mõte jääb arusaamatuks. Kas on vahet, mis pinnaga tegu? Jään ootama idee autori poolt täpsustust seal kasutatava füüsika ja valemite kohta.

Dr.Sci kirjutas:Manomeetriga, mõõtes rõhu muutumist torus milles kuul lendab...

Tõenäoliselt võimalik aga jääb teostuselt liiga keeruliseks. Vajab ülitäpset rõhuandurit ja sama täpset selgitust selles tehnoloogias kasutatava füüsika kohta.

Dr.Sci kirjutas:Mõõtes elekrivälja muutust läbi pooli lendava kuuli puhul...

See on täitsa teostatav ja sel põhimõttel töötavad kronograafid on ka turul olemas. Nende suur eelis on kompaktsus. Seadme võib lausa relva raua külge kinnitada.

Dr.Sci kirjutas:Teraskestaga kuulide puhul tabavuspunktide asukoha muutuse kaudu erinevate magnetvälja tugevuste korral

See on kah päris geniaalne! Isegi suht lihtne ja odav. Aga ma kardan, et sellega ei ütle kiirust niiöelda lambist vaid see meetod vajab kalibreerimist. Edasi mõteldes polegi väga lihtne. Vaja on täpselt välja selgitada mantli mass ja magnetilisus. Pikem protsess aga teostatav vist.

gorilla kirjutas:1) Võta kaks korralikku seieritega* stopperit, sünkroniseeri, elik pane samaaegselt käima.
2) Mackaiverda esimene neist hoolikalt vintraua otsa külge, teine pane sutsu kaugemale.
3) Sul on vaja prille.
4) Sihi korralikult ja lase teise tolle kella pihta, selle, mis on kaugemal.
5) Võrdle milline on kellade näitude vahe.

*Digitaalsega on keeruline pärast näite lugeda.

Auhinnavääriline!

Aga ma arvan, et pigem on keerulisem just mehaanilise stopperi näite lugeda kui neid on kuuliga mõjutatud. Digitaalsega oleks teine teema kui stopperi asemel kasutada näiteks mingit sobilikku andurit ja aja loendamine toimuks kõrval, arvutis. Aga täpselt sellist meetodit ma pakkusin ka ise välja vooluahela sulgemise/avamise näol. Mul on ka juba välja mõeldud konkreetsed lahendused, kuidas kumbagi teostada.

Ma füüsikakauge inimesena teeks ettepaneku tulistada dünamomeetrit mis fikseerib talle rakendatud jõu. Umbes samasugust, mida Metsiku Lääne saluunides vasaraga virutatakse ja seier siis näitab kui kõva löömamees oli.
Kui on teada kuuli mass ja jõud või energia millega ta teist keha mõjutas peaks saama arvutada sellise jõu tekitamiseks vajaliku kiiruse? Või pole sellist valemit olemas . Või ongi see toosama ballistiliste pendel mis nimekirjas kohe esimesena ära on nimetatud

Variant on mõõta anemomeetriga mööduvast kuulist tekkiva tuule kiirust. Ühekordse eksperimendi korral saab sihtida anemomeetri enda pihta.

Sisestad ballistika kalkulaarorisse oma moona ja relva andmed nii täpselt kui saad. Suudmekiiruse võtad kasvõi wikist. Modelleerid kuuli kukkumise näiteks 50m peale. Sooritad lasud ja mõõdad grupi tegeliku keskmise kukkumise. Muudad vastavalt kalkulaatoris suudmekiirust, kordad testi.

vanahalb kirjutas:Ma füüsikakauge inimesena teeks ettepaneku tulistada dünamomeetrit mis fikseerib talle rakendatud jõu. Umbes samasugust, mida Metsiku Lääne saluunides vasaraga virutatakse ja seier siis näitab kui kõva löömamees oli.
Kui on teada kuuli mass ja jõud või energia millega ta teist keha mõjutas peaks saama arvutada sellise jõu tekitamiseks vajaliku kiiruse? Või pole sellist valemit olemas . Või ongi see toosama ballistiliste pendel mis nimekirjas kohe esimesena ära on nimetatud

Seda nimetataksegi ballistiliseks pendliks.

1950-51 võis USA-s poest osta aatomienergia konstruktori teadushuvilistele noorukitele: https://twitter.com/DavidPriess/status/ ... 5282265088