www.militaar.net

Otto K kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Britte tuleks muidugi toetada... aga ma ootaks ikkagi ära kuni juhtumist on teada rohkem detaile.

Mis detailid puudu on?

Näiteks kuidas ikkagi ja millega mürgitati. Kogu aeg räägitakse gaasist, ülitapvast muide, aga ohvrid on elus ja teiste kannatanute suhtes on ka olnud jutte kuid ei midagi täpsemat. Võiks vist eraldi teema teha selle kohta ja keegi kel on rohkem aega võiks kokku korjata asjalikumad faktid.

Lõppeks on britid ise hetkel kasutanud teemat kommides väljendeid suure tõenäosusega, pole kahtlust jne. Kutsuti ka mandrilt appi mingid keemiaspetsid - seni kui ametlikku raportit pole ei saa 100% kindlusega midagi väita, nii kurb kui see ka ei ole.

See elusolemine on üks suhteline asi, väidetavalt ei suuda nad edaspidi ilma kõrvalise abita enam toime tulla. Elik siis on määratud aparaatide külge ja voodisse.

Kuna juba teine akf tegi ettepaneku see lugu teha eraldi teemaks, siis nii nüüd ka sündis. Ühtlasi liigutan selle relvade alamfoorumisse.

Walter2 kirjutas:Lõppeks on britid ise hetkel kasutanud teemat kommides väljendeid suure tõenäosusega, pole kahtlust jne. Kutsuti ka mandrilt appi mingid keemiaspetsid - seni kui ametlikku raportit pole ei saa 100% kindlusega midagi väita, nii kurb kui see ka ei ole.

Uurimine käib...

http://www.bbc.com/news/uk-43520534
... International inspectors from the Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons have arrived in the UK. They have been to the location in Salisbury and have also been given permission, following approval by a judge, to take a sample of the Skripals' blood.

They are also present at Porton Down itself. The DSTL is an OPCW certified lab and the inspectors will be carrying out their own work here and at other labs around the world to independently verify the work done by DSTL.

Dr.Sci kirjutas:

Otto K kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Britte tuleks muidugi toetada... aga ma ootaks ikkagi ära kuni juhtumist on teada rohkem detaile.

Mis detailid puudu on?

Näiteks kuidas ikkagi ja millega mürgitati. Kogu aeg räägitakse gaasist, ülitapvast muide, aga ohvrid on elus ja teiste kannatanute suhtes on ka olnud jutte kuid ei midagi täpsemat. Võiks vist eraldi teema teha selle kohta ja keegi kel on rohkem aega võiks kokku korjata asjalikumad faktid.

See gaasist rääkimine tuleneb terminoloogilisest segadusest. Hea näide on pisargaas. Pisargaas ei pruugi olla gaas, võib olla tahke, vedel, tahke puhul ületatakse selle aine aurustumistemperatuur, et saaks seda kasutada. Või siis hoopis veeldumistemperatuur. Ka pisargaas võib olla binaarne s.t. tekib komponentide kokkusegamisel. EOD hirmuks võib öelda, et vähemalt nõukaajal olid mõne lihtsama pisargaasi komponendid kõik poest ostetavad. Ilmselt pole keemikule ka nende närvimürkide süsteesimine midagi ülejõu käivat, ohutus muidugi on iseasi. Ja veel, anhüdriidi, ainet mis on vajalik ainult (sünteesi-) laborites, kasutasid narkarid aastakümneid hanka valmistamiseks. Seega kui vajadus suur, saab ikka.

Sektor gazovoi ataki kirjutas:EOD hirmuks võib öelda, et vähemalt nõukaajal olid mõne lihtsama pisargaasi komponendid kõik poest ostetavad.

Miks see peaks kedagi hirmutama, et klooratsetofenooni (CN) sünteesimine kuulus Tartu Ülikoolis orgaanilise keemia laboritööde plaani? Või et toksikomaanid kasutasid kaifi saamiseks nohupulkasid, saapaviksi...
Sõjaliste ründemürkide valmistamisega pole sel ju mingit pistmist. Jah, usuhullud on küll ka närvimürki valmistanud ning seda kasutanud, kuid see Novitšok teeks ka õnnestunud sünteesimise korral oma töö ilmselt juba diletantide laboris ära, mitte seal, kus plaanitud. Nagu keskmise statistika järgi neljast IED plahvatuse ohvrist kolm kas hankisid või valmistasid lõhkeainet, valmistasid, transportisid või paigaldasid pommi. Ainult iga neljas ohver oli kas see, kellele pomm mõeldud või juhuslik inimene.

Minu jaoks on põhiküsimus ründe enda teostamise viis. Keegi ei oska seda selgitada, samas on selge et viidatud mürgi korral pidi rünne toimuma sealsamas kus olid ohvrid. Miks siis mitte tavapärased ja suht anonüümsed vahendid nagu nuga, tulirelv, vihmavari, vaid miski mida saab otseselt seostada Venemaaga (lõpuks, kui analüüsid seda näitavad). Aga eks tuleb see uurimine siis ära oodata lootes et midagi ka avaldatakse.

Sektor gazovoi ataki kirjutas:See gaasist rääkimine tuleneb terminoloogilisest segadusest. Hea näide on pisargaas. Pisargaas ei pruugi olla gaas, võib olla tahke, vedel, tahke puhul ületatakse selle aine aurustumistemperatuur, et saaks seda kasutada. Või siis hoopis veeldumistemperatuur.

Kokkuvõtliku artiklit ilma ajakirjandusliku liialduseta saab lugeda siit https://www.researchgate.net/publicatio ... rve_Agents Natukene tuleb hiirega alla kerida. Seal on ka uuemad uuringud, ma tellisin need lugemiseks, aga nende kätte saamine võtab aega vahel mitu kuud, kuna neid saavad jagada ainult teadlased, kes ise uuringus osalenud on ning ma ei tea ju, millal nad mu taotlust loevad. Kui kätte saan, siis jagan, sest neid avalikult lugeda ei saa.

Dr.Sci kirjutas:Minu jaoks on põhiküsimus ründe enda teostamise viis.

Mina olen näinud ajakirjanduses (ja siia postitanud) 2 teooriat: autoukse käepide ja kreemipurk. Mõlemad on väidetavalt nii kange aine jaoks kuidagi robustsed küll.

Kui tõesti väga väikesest kogusest piisab, siis tegelik vektor võibki teadmata jääda.

Kairi kirjutas:Seal on ka uuemad uuringud, ma tellisin need lugemiseks, aga nende kätte saamine võtab aega vahel mitu kuud, kuna neid saavad jagada ainult teadlased, kes ise uuringus osalenud on ning ma ei tea ju, millal nad mu taotlust loevad. Kui kätte saan, siis jagan, sest neid avalikult lugeda ei saa.

Need on ju pubmedis olemas või ei...?

Kriku kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Minu jaoks on põhiküsimus ründe enda teostamise viis.

Mina olen näinud ajakirjanduses (ja siia postitanud) 2 teooriat: autoukse käepide ja kreemipurk. Mõlemad on väidetavalt nii kange aine jaoks kuidagi robustsed küll.

Kui ohvri kokkupuude mürgiga toimus autoukse käepideme puudutamisel, siis tuleb taas tõdeda, et filmimehed on reaalelust ette jõudnud. Filmis "Šaakali päev" tegelane jälitavast röövlist just sel viisil vabanes.
Kahekomponendilise mürgi puhul võidi käepidet kõigepealt töödelda vedela komponendiga aerosoolballoonist ning seejärel sinna puistata pulbrilist komponenti. Ohutuse mõttes võis kummagi komponendiga tegelda erinev isik.

Mina kasutaks miniautot. Vudiks kohale, laseks pahvaka õhku ja kukutaks ennast kanalisatsiooni või kuhu tahes. Väga tõenäoliselt kaoks jäljetult.

Midagi sellist: https://www.youtube.com/watch?v=BdtGxOOdncY

Kriku kirjutas:Need on ju pubmedis olemas või ei...?

Need on erinevad platvormid. Pubmed korjab kokku igal pool avaldatud materjali ja suunab su sinna, kus see avaldatud on. Ehk robot. Researchgate kasutajad need teadlased ise, enamus teadustöid koosneb etappidest ja seal on võimalik lugeda neid kohe. Lisaks saad esitada täiendavaid küsimusi ja jälgida nende omavahelist arutelu huvipakkuval teemal. Saab ka teha mingeid kaudseid oletusi, kuidas see teaduse arendamine siis Venemaal tegelikult on, mis erineb nagu öö ja päev siiski Putini kõnes välja öeldust.

Jah, ma tean. Pubmedi kaudu leitavates publikatsioonides oleks korrektne öelda, aga kes viitsib.

Ma selle pärast küsisin, et sa rääkisid vahel kuudepikkusest ootamisest, kui RG-s kellelegi kirjutad - kui artikkel on juba teadusajakirjas avaldatud, siis Pubmedi kaudu leiab ju rutem kätte. Jutu mõte siis, et kui küsimus on Pubmedi kaudu leitavatele teemakohastele väljannetele ligipääsemises, siis siin on kindlasti hulk akf-e, kes saavad ülikooli töötajatena aidata.

Võimalik, et sa ise kuulud ka nende hulka, aga kõnealune materjal pole veel teaduskirjanduses avaldatud. Kuigi selliste jaoks peaks arXiv olema, mitte RG?

Y.Toom Solovjovi juures.
Skripali asjus olen Eestis ainuke poliitik, kes on "õigete" poolel ja julgen seda ka välja öelda.