www.militaar.net

Olgem võidetud vastase suhtes suuremeelsed, sest kunagi ei tea, mis võitlused ja katsumused meil endil tulevikus ehk ees seisavad ja küll oleks siis hea loota mõistmisele? Ega jah, tõsi ta on.

Kriku kirjutas:Vahe automaadi ja püstoliga mehe ning värbajate ja DM vahel

Tjah, see nüüd ei olnud otseselt DM juhu analoog, vaid lihtsalt kirjeldamaks seda tasasel tulel keetmist. Ma ei ole DM advokaat, ja arvestan võimalusega et see Intervjuu sisaldab nii mõndagi ebatäpsust ja garneeringut. Aga nii teoreetiliselt - füüsiline julgeolek võib ju olla tagatud Eestis, aga siin tõusevad esiplaanile kohe teise taseme mured. Ilmselt ei meeldiks kellelegi, kui tema kohta mingid kahtlased videod laiali lähevad. Eriti kui sul kindel suhe on. Või oled muidu plekitu mainega eeskujulik, kellele maine on nõksu tähtsam, kui keskmisele kodanikule. No ja nagu selle kroonlühtri viimisega kirikusse. Füüsilises ohus mõtled, et kui ainult sellest pääseks, siis oleks mäel. Pääsed füüsilisest ohust - hakkad mõtlema, et mis kõik jamad ja kõlakad kahtlused hakkavad liikuma. Ja äkki ei koputagi keegi võõras sõber uksele. Äkki ikka ootaks. Ja nii see läeb.
Lihtsalt - tasemel õppe- ja propamaterial oli. Tuleks siinsest kontoorast rohkem säärast.

Kriku kirjutas:Vahe automaadi ja püstoliga mehe ning värbajate ja DM vahel seisneb selles, et üle Eesti riigipiiri naasmisega taastus DM-ile elementaarne füüsiline julgeolek. Ta ei saanud ju ometi arvata, et Kapo ta ka vägistamise eest kohtu alla annab.

Tegelikult isegi lihtsam - ilmselt oleks KAPO võtnud tema teate avasüli vastu ja oleks huvitatud koostööst. Venemaal ju ähvardati, kuid ei tõestatud ja ei vahistatud. See oleks olnud argument ka Venemaa taotluse puhul neile mitte välja anda. Aga eks tugitoolis on arutada lihtne, ei tea täpset olukorda, milles "ettepanek" tehti (näiteks võis kaasneda vihje vahistamisest koos "juhuslikult vaenulike" tüüpidega mõneks ajaks kambrisse unustamisest)

Saan temast vähemalt aru, sest olen üliõpilasena 82. aastal olnud KGB pressingu all. Õnneks jagus mõistust ja külma närvi. Ja karistama ei hakatud (millest kirjutas ka akf Martin Herem).

Z03 kirjutas:Olgem võidetud vastase suhtes suuremeelsed, sest kunagi ei tea, mis võitlused ja katsumused meil endil tulevikus ehk ees seisavad ja küll oleks siis hea loota mõistmisele? Ega jah, tõsi ta on.

Tema "positsioonil" olnud või tulevikus olevatel meestel pole mingit lootust "mõistmisele... Tegu ei ole Stirlitziga (luurajaga) , ärgem unustagem.Eesti riik oli talle kodumaaks.
Ja veel .... Vabandused ette ja taha aga olen nõus foorumlase Borjaga ja kindel , et kod. Metsavas ei jää viimaseks. Asjaolu , et "huvipakkuvaid" kaitseväelasi kel lähisugulased (samuti võimalik mõjutusvahend) Venemaal ja ka ise seda vahet "kursseerivad"(kursseerisid) , tõenäoliselt ikka leidub. Peitkem pea liiva või ükskõik mille alla , see on kurb tõsiasi....

mart2 kirjutas:Aga eks tugitoolis on arutada lihtne, ei tea täpset olukorda, milles "ettepanek" tehti (näiteks võis kaasneda vihje vahistamisest koos "juhuslikult vaenulike" tüüpidega mõneks ajaks kambrisse unustamisest)

Saan temast vähemalt aru...

Ei, ei saa aru. Küsimus ei ole selles õnnetus koostööga nõustumises, antud tingimustes oli see mõistetav otsus. Probleemi tekitas ta endale siis, kui ta peale Eesti piiri ületamist, mil ta kõikide Vene eriteenistuste ning "juhuslike vaenulike tüüpide" haardeulatusest välja pääses, otsustas värbamisest vaikida. OK, isegi siis ma mõistan osaliselt tema käitumist, inimene loodab ikka, et äkki läheb kõik halb iseenesest mööda, äkki oli see vaid mingi halb nali või löövad värbajad tema peale käega. Aga ta vaikis ka siis, kui temaga uuesti ühendust võeti ja nõuti konkreetset riigivastast tegevust. Sel momendil oli veel võimalus ainult mainekahjuga (kui sedagi) olukorrast välja tulla, kui oleks KAPO-sse pöördunud, otsest reetmist siis ju veel polnud toimunud.

Loodan, et akf Troll luges läbi kogu minu postituse?
Arusaamine oligi koostööga nõustumise kohta.
Ja aru saamine ei tähenda automaatselt selle vabandamist või andestamist …

Kuid kohe alguses kirjutasin, et üle piiri tagasi tulles oleks koostöö KaPo-ga olnud pääsemine ka võimalikust Venemaa väljaandmise taotlusest. IMHO

Koostööga nõustumine oli loomulikult õige samm. Mina lubaks ka oma ema ja vanaema nimel neile kõik puud ja maad kokku, et ainult minema saada. Aga hiljemalt 4 tundi pärast piiri ületamist räägiks juba kellegi teisega...

Kriku kirjutas:Koostööga nõustumine oli loomulikult õige samm. Mina lubaks ka oma ema ja vanaema nimel neile kõik puud ja maad kokku, et ainult minema saada. Aga hiljemalt 4 tundi pärast piiri ületamist räägiks juba kellegi teisega...

..kaua ma pean siin rääkima, et löödigi ju KÕIGE NÕRGEMA LÜLI PIHTA

Miks te üldse arvate, et DM-l oli miski "kavatsusealge(gi)" peale Venemaal naasmist KaPo-sse pöörduda et aitab järsku sinisilmsusest.....

Ei arvagi. Nagu ülal öeldud, suhtun ma kaabaka ennast õigustavast toonist kantud juttu äärmiselt skeptiliselt.

Volinit iseloomustab juhtiv politseiametnik kui süsisovetti (Homo soveticus to his core). Artikli järgi elas mees Tallinnas, seejärel Londonis, siis Vladivostokis (seal olevat toimunud V. värbamine) ja siis naases Tallinna kulleritööle. Küllaltki eripärane.
On kuidas on, peaasi, et mehed kukkusid kinni.

Tuska tekitab selle noore mehe ohvrioreool viimastes meediaüllitistes. Lihane isa ja üks ilmamuna võimsamaid eriteenistusi pressisid reeturiks.
Aga võimalusi asja õigele joonele ajada oli reeturil külla ja palju.

Tasub siiski tähele panna, et tegu ei ole "päris" ajakirjandusega, vaid Kaitsepolitsei (PR?) operatsiooniga. Kõik toimus KAPO täieliku kontrolli ja tingimuste all. Mis eesmärgil, mida Kapo soovis, miks nad seda tegid, kui palju selles kõiges tõtt, kui palju mingit muud tagamõtet ja sõnumit, ei tea, spekuleerida võib, aga lõpuni ikkagi ei tea.

Väga hea õppematerjal ja kiitus Kaitsepolitsei PR operatsioonile. Kõrvalküsimus: kas terve Kaitseväe Peastaap (sh liitlaskontaktid) käib lõunasöögil jätkuvalt teispool aeda, vabas maailmas paiknevas süütus kohvikus? Kus rääkijaid, seal kuulajaid.

Algallika täispikkuses artikkel:
https://www.theatlantic.com/internation ... py/592417/

Valitsuse pressikonverents, 27. juuni 2019; 25:37 - 27:56:
https://www.youtube.com/watch?v=EUtiPonsq2A&t=1537

Varasemat vaatamist: Kuidas Venemaa sinust agendi teeb? Radaris 11. septembril 2018.
https://www.youtube.com/watch?v=nwQU_KOeoes[list][i]
- "Värbamine on loominguline tegevus."
- "Ühtekokku on meil Eestis ca 10 000 inimest, kes võiks Venemaale huvi pakkuda."
- "Bussis inimene siseneb ja müksab kedagi ja siis vabandab, et oi oi ma tegin teile haiget .. teen teile kohvi välja."
- "Hakatakse küsima mingisugust informatsiooni, mis näiliselt võib-olla on täiesti süütu. Küsitakse võib-olla isegi arusaamatult informatsiooni, mis näiteks, eriti Eesti suguses riigis, on kuskil kodulehel kättesaadav. Võidakse öelda, et ma ei oska näiteks nii hästi andmebaase kasutada või informatsioonile juurde saada."
- "Inimesed ei saa ise aru, et nad on värvatud, kuni on liiga hilja."[/i][/list]

Intervjuu on ühest küljest huvitav ja teisest küljest „igav“. Huvitav sellepärast, et üsna värskelt kinni võetud isikule anti võimalus oma värbamise lugu pikalt pajatada ning „igav“ selles mõttes, et kordus üsna äraleierdatud valesüüdistuse fabritseerimine. Viimane on selles mõttes hea, et kui tihti peetakse värbamist alati mingiks pikalt ette valmistatud väga keeruliseks mänguks (ja eks tuleb ka seda ette), siis praktikas töötavad ka üsna lihtsad lahendused: „linnuke“, filmikaamera, kaebus „vägistamisest“ ja vestlus seltsimeeste tšekistidega. Meenub nõukaaegne tsiviilkaitse hüüdlause "seda peab teadma igaüks" Omaette teema on see, et kui palju selles intervjuus oli tõde ja kui palju infooperatsiooni, tõendamatuse või saladuse alla jäänut. Ehk et kui palju sellest tõsikindla materjalina võtta.

Mida sellest loost kaasa võtta oleks ehk inimeste parem teavitamine võimalikest riskidest (nt kui töötad teatud kohal ja peaksid minema teatud riikidesse, siis seiklused klubides võivad lõppeda ka niimoodi) koos juhistega, mida teha ning kas tagatakse julgeolek. Ega vastaspool loll ole ja oletan, et tõenäoliselt lõpetatakse värbamine (täiesti reaalse) ähvardusega värbamisest teatamisel füüsilise kättemaksuga. Üksi elavad inimesed vastutavad vaid enda eest ja neil on ka kergem tulla teada andma värbamiskatsest. Kui aga oled pereinimene, siis pereliikmetega riskimine ei ole nii kerge.

Kas ja millist kaitset riik sellistes juhtumites pakub? 24/7 ihukaitset tervele perele vast mitte. Kui öeldakse, et aitäh teavitamast aga edasi vaadake ise, et laps „liiklusõnnetuse“ ohvriks ei satuks, siis on osadel mõttekoht kas julgevad värbamisest (värbamiskatsest) teatama tulla. Ning kui oskusliku psühholoogilise töötlemisega ühelt poolt meelitatakse kindlustundega (a-la „allika kaitse on ka Vene huvides“ ja „meil töötab aastaid edukalt palju spioone ilma, et neil midagi häda oleks“) ning teiselt poolt ähvardatakse (a-la „teatad värbamisest, siis jääb laps auto alla või leitakse metsast, kus temaga on enne igasuguseid ebameeldivaid tükke tehtud), siis osad ei julgegi tulla.

Tõenäoliselt on selline ähvardamine vaid psühholoogiline võte. Vist Suvorov kirjutas oma "Akvaariumis", et ei lähe keegi võõrriiki konksu otsast ärakaranud agendihakatist või tema peret tümitama. Sellega saavutatakse ainult kära värbamise ümber, millest kõik luureorganisatsioonid on kõige vähem huvitunud ning agent läheb niikuinii kaotsi.