www.militaar.net

Siin tuleb võtta kaalumise sisse korraliku akupanga kWh hind ja võimalik laadimistsüklite arv. Plii- või tavaliste LI-ioonakudega majanduslikult mõttetu teema- igalpool foorumites läbi nämmutatud. Kui aku eluiga jääb tähelepanu alt välja, on ülesanne valesti lahendatud.

Mõistlik oleks kasutada LiFePo4 akusid, on ohutud ja eluiga 4-5 korda pikem kui liitiumioonakudel.
Kui siia vaadata https://energiapada.ee/product-category/akupangad/
siis tuleb ca kaks korda odavam kui Tesla Powerwall.

Muidu FB-s on grupp nimega Tuule- ja päikeseenergia väiketootmine, seal päris asjalikku infot leiab eri lahenduste kohta.
https://www.facebook.com/groups/solaarenergia/

Pilt selge, Gideonic. Kui just ruum eesmärgiks siis vist tõesti õhk-vesi.
Ma eelmise talve kogemuse tõttu just puugaasi katla süsteemi rajan, sellepärast küsisin. Muidu kütsin ahju ja pliidiga(mõlemad on 2019 tehtud ja väga hästi toiminud ja mingil määral jäävad töösse ka katlaga paralleelselt - elustuli n'shit), aga vannitoa 9m2 ja boiler on ikka elektriga, pluss teise korruse välja ehitamine, kus enivei keskküte vajalik. Autonoomsuse tarvis pistan ma akupaaki el. küttekeha. Smith'i lahendus on isegi parem, aga ka samavõrra kallim. Võibolla ka tulevikus kunagi. Ma rassin ise mootorsae ja Fiskars X21-ga, et omale küttepuud saada ja talvel olen reeglina kodus või on keegi kodus. Maaelu noh...

Kas keegi foorumikasutajatest vesi-päikesepaneelidega ka möllanud on? Mul olemas puidukatel 2T akupaagiga. Plaanis selline DIY projekt mida juba veidike põlve otsas isetehtud paneeliga testisin ka. Nimelt panna päike akupaagi vett soojendama. Sügis-kevadisel perioodil võiks vähemalt teoorias sellisest tugisüsteemist ilusate ilmade korral palju abi olla?

Fuchs kirjutas:Kas keegi foorumikasutajatest vesi-päikesepaneelidega ka möllanud on? Mul olemas puidukatel 2T akupaagiga. Plaanis selline DIY projekt mida juba veidike põlve otsas isetehtud paneeliga testisin ka. Nimelt panna päike akupaagi vett soojendama. Sügis-kevadisel perioodil võiks vähemalt teoorias sellisest tugisüsteemist ilusate ilmade korral palju abi olla?

Pane tenn akupaaki ja paneel(-id) otse külge. Saad lisaks kuumale veele variandi seda elektrit ka mujal kasutada. Muidu saad ainult kuuma vett.

Oot, mida - kas tõsiselt tahetakse päikesepaneelidest saadud elektriga vett kuumaks kütta??

Mul tünnis on iseenesest tenn sees. 9kw. Aga selle ära toitmiseks varakevadel või sügisel peaks päikesepaneelide max võimsus vähemalt 2x suurem olema olen aru saanud ehk siis no go.

Kulla inimene, pane oma tünn päikese kätte, saad soojema vee...

Kriku kirjutas:Oot, mida - kas tõsiselt tahetakse päikesepaneelidest saadud elektriga vett kuumaks kütta??

Otse päiksepaneelidega pesuvee soojendamine on suvilas või eraldi seisvas maasaunas küllalt levinud teema ja seda on palju lahatud.

Kriku kirjutas:Kulla inimene, pane oma tünn päikese kätte, saad soojema vee...

Päikseenergia energiatihedus on meil ca 1kW/m2, päiksekiirgusega ristiasetsevale pinnale.
Kui võtta 1m3 mahuti, mõõtudega 1mx1mx1m ja kui see mahuti on 10 tundi järjest päikse käes, siis saab sellesse salvestuda max 10kWh soojusenergiat, arvestamata viludas olevalt mahuti küljelt õhule jahtumisega lahkuvat energiat.
Ehk sellise energiakogusega saab antud 1m3 mahuti peaaegu 10C soojemaks ühe päevaga ja kui ei arvesta öist jahtumist, siis viie päevaga saab kaevuvee saunatamiseks soojaks.
(Mida väiksem on mahuti, seda väiksem on ka välispindala ja kogutav energia.)

Kuna 1mx1mx1m mahuti välispindala on 6m2 ja temperatuuride vahe tõusuga suureneb jahtumine ümbritsevasse keskkonda, siis tuleks see mahuti igaks ööseks isoleerida "kasukaga", muidu stabiliseerub mahutis oleva vee temperatuur selles punktis kus päevane päikselt tulev lisaenergia võrdsustub öise jahtumisega õhku lahkuva energiaga.

Kui võrrelda "tünn katusel" lahendust, kõige lihtsama, 4 elektrilise päiksepaneeliga (a 300W) ja kaubanduses müüdava tavalise 1,5kW elektriboileriga (millele on lisatud alalisvoolu relee), siis näeb, et PV paneelidega veesoojendi annab igal õhtul kuni 80 liitrit +50C sooja vett.
Ja selles boileris ei lähe vesi niimoodi kasvama, kui katusel olevas tünnis kus vee temp vaevalt kunagi +60C´ni küünib.

sass2401 kirjutas:Siin tuleb võtta kaalumise sisse korraliku akupanga kWh hind ja võimalik laadimistsüklite arv. Plii- või tavaliste LI-ioonakudega majanduslikult mõttetu teema- igalpool foorumites läbi nämmutatud. Kui aku eluiga jääb tähelepanu alt välja, on ülesanne valesti lahendatud.

Kui akumuleerida energiat ainult soojusenergia salvestamiseks, siis millegi pärast pole moodne vaadata ürgse "odava" ja "loendamatute tsüklite arvuga" soojussalvesti poole.
Nimelt vett täis tünn mahuga 1000L suudab temperatuuride vahega 35C (+70 - +35C) akumuleerida ca 40kWh soojusenergiat.
https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html
(Akupaagi soojusmahutavuse nomogramm näha eelmises postis.)

Hmmh, lapsepõlvest mäletan, et tünn ööga ära ei jahtunud. Nimelt küttis meie peres boilerit Pioneer pliit aga paraku suvel oli pliidikütmine täielik piin. Lahenduseks oli kõrgele tõstetud tume tünn ja soe vesi oli ka hommikul saadaval. Selle mõne öötunniga maha ei jahtunud. Aga tänapäeval on muidugi õigeks lahenduseks päikesekollektor:
http://www.intereuro.ee/paikesekollekto ... tootmiseks

Some kirjutas:Hmmh, lapsepõlvest mäletan, et tünn ööga ära ei jahtunud. ...
... Lahenduseks oli kõrgele tõstetud tume tünn ja soe vesi oli ka hommikul saadaval. Selle mõne öötunniga maha ei jahtunud. ...

Energiaga seotud asjad on millegi võrdlemiseks kasulik alati numbritesse panna.

Näiteks kui õhtul +50C´ni soojenenud tünnist voolab hommikul välja +40C soe pesuvesi siis saab öelda, et "vesi pole maha jahtunud" kuigi tegelikult on ööga tünnitäiest veest jahtumisega keskkonda lahkunud ca 25% sinna salvestunud energiast.

(Akupaakide isolatsiooni kaudu lahkuva soojushulga arvutuse kalkulaatoreid leiab akupaakide tootjate lehtedelt.)
Näiteks tavalise 100L elektriboileri isolatsiooni kaudu lahkub ööpäevas ca 1kWh energiat ümbritseva, toatemperatuuril oleva ruumi õhku, kui boileris oleva vee temperatuur on +60C ja sooja vett sellel ajal ei tarvitata.

Kriku kirjutas:Oot, mida - kas tõsiselt tahetakse päikesepaneelidest saadud elektriga vett kuumaks kütta??

Kahjuks nii see on jah: soe tarbevesi on mõistlik toota soojuspumbaga või
minul läheb ka katelt küttes selles samas boileris vesi soojaks. Teine lugu on pesumasinad:
nõudepesumasin ja pesumasin kütavad samuti vee elektriga kuumaks. Kahjuks sinna boilerist tulevat
(Parema kasuteguriga soojendatud) sooja vett üldjuhul ühendada ei saa, sest teatud tsüklites on vaja ka külma vett (loputamiseks vist). Olevat olemas nii sooja kui ka külma vee sisendiga
masinaid aga ise neid kohanud ei ole.

Soe tarbevesi ja pesumasin on kusjuures päris kõva kuluartikkel lastega peredes.
Ahjust sooja tarbevett üldiselt ei saa ja näiteks minu puhul ainult ahjust ei piisaks.
200m2 elamus oleks maja keskel asuv elutuba õhtul pärast kütmist aafrika ja maja tiibades
asuvad magamistoad antarktika, kaminat küttes on see hästi näha

Samuti on see küttepuude hind ikka täitsa p*****s. Endal kulus ainult katlaga maja küttes
ja tarbevett tehes ca 15 ruumi aastas. Paar aastat tagasi ostsin arboristidelt 35 euri ruum
, ehk aasta kütte 525 euri. Nüüd on väga levinud korraliku puu (mitte hall lepp) ruumi hind
Meie kandis kuskil 80 ehk siis oleks 1200 euri aasta küte/soe tarbevesi. Hetkel vaatan,
et minu fikseeritud hinnaga lepingu puhul on õhk-vesi pumbaga odavam kütta (kui päikese-
paneele arvesse ei võta).

OLAVI kirjutas:Kuna 1mx1mx1m mahuti välispindala on 6m2 ja temperatuuride vahe tõusuga suureneb jahtumine ümbritsevasse keskkonda, siis tuleks see mahuti igaks ööseks isoleerida "kasukaga", muidu stabiliseerub mahutis oleva vee temperatuur selles punktis kus päevane päikselt tulev lisaenergia võrdsustub öise jahtumisega õhku lahkuva energiaga.

Aga see on ju hoopis teine küsimus. Täpselt sama toimuks ka siis, kui elektriga köetav tünn jätta ööseks õue.

Tegelikkuses muidugi tehakse tänapäeval vee päikesega soojendamiseks soojuspumba kontuur katusele, mitte tünn, nagu ülal juba öeldud.

Ainult sooja vee saamiseks on praegu juba odavam kasutada elektrilisi päikesepaneele tööstuslike soojuslike paneelide asemel (ise nikerdades saab võibolla soojuslikud veel odavamalt). Elektriliste eelised - süsteemis puuduvad liikuvad osad ja antifriis. Puudub ka inverter. Ka vähene talvine energia kasutatakse ära (külm mõjub elektrilisele paneelile positiivselt, soojuslikule negatiivselt). Kui sooja ei vajata, saab saadavat elektrit kasutada ka millekski muuks (saab kasutada ka alalisvooluna), puudub süsteemi ülekuumenemise oht. Paneelide pindala on elektrilistel sama võimsuse korral suurem, aga sooja vee tootmiseks mahuvad need tavaliselt alati ära. Seda kõike tavapärase elektriboileri puhul kui tahetakse päikese abil kulusid vähendada. Sellised ilma inverterita boileriga ühendatavad komplektid on ka müügil koos kõige vajalikuga.