www.militaar.net

See tellimusarvudega tõmblemine näitab tegelikult lihtsalt seda, et Venemaal puudub igasugune pikemaajalisem ja laiem plaan oma lennuväe arendamiseks.

Mis on enam vähem nii kõigis väeliikides - iidvana moderniseerimine - vananenud tehnika tootmine - uuema arendamine väikses mahus ning trummipõrina saatel. Kuna ressurss on nii laiali pillutud siis tegelikult pole erilisi edasiminekuid üheski valdkonnas eriti käegakatsutavad.

Nagunii on Venemaa lennukitootjad riigi omad ja kahjumid kannab riik. Seega kui istuvad enam vähem niisama, maksab see vene riigile (võib olla mõne teise eelarve rea pealt) enam vähem ikkagi sama palju kui nad midagi ka teevad. Arvatavasti on suuresti nii ka paljude allhankijatega. Alles just kandis Venemaa maha nende võlad. See asjaolu paneb mind kõige enam imestama terve venemaa sõjatööstuskompleksi juures (arvatavasti on vastus seotud kuidagi korruptsiooniga).

Sest tipuaastatel lähenes juba aastatoodang 100-le

Selles väites ma küll kahtlen. Eriti ilma allikata. Kui see oleks tõesti nii, siis see kajastuks ka uute lennukite arvus. No ei ole venelastel mitmesadade jagu uusi lennukeid. Parimal juhul võis selline arv kehtida vanade lennukite moderniseerimise kohta (milles ma ka tegelikult kahtlen).
Seetõttu on mingi spekuleerimine vene tööstuse võimekuse kohta sellises koguses lennukeid toota paras udu. Hakkan uskuma seda siis kui oma silmaga näen.

EDIT: Võttes aluseks Xenderi poolt postitatud tabeli, siis Suhhoi suutis n-ö tippajal toota tervelt 71 lennukit. No ei ole sada. Vaata kuidas tahad.

nimetu kirjutas:

Sest tipuaastatel lähenes juba aastatoodang 100-le

Selles väites ma küll kahtlen. Eriti ilma allikata. Kui see oleks tõesti nii, siis see kajastuks ka uute lennukite arvus. No ei ole venelastel mitmesadade jagu uusi lennukeid. Parimal juhul võis selline arv kehtida vanade lennukite moderniseerimise kohta (milles ma ka tegelikult kahtlen).
Seetõttu on mingi spekuleerimine vene tööstuse võimekuse kohta sellises koguses lennukeid toota paras udu. Hakkan uskuma seda siis kui oma silmaga näen.

EDIT: Võttes aluseks Xenderi poolt postitatud tabeli, siis Suhhoi suutis n-ö tippajal toota tervelt 71 lennukit. No ei ole sada. Vaata kuidas tahad.

vene meedia/foorumite andmetel on kõik lennukid läinud tati ja traadiga koospüsivate lennukite väljavahetamiseks. Uusi lennukoondisi pole loodud. Üldse on 30 aasta jooksul venemaa saanud juurde umbes 350 hävitajat. Seega võib öelda, et üle poole praegu kasutusel olevast vene lennuväe 700 hävitajast (+ 100 merelennuväe) on põhimõtteliselt oma eluea lõpus.

Ega parem seis pole ka muude lennukitega. Seega võib öelda, et kui midagi kardinaalset ei juhtu - kukub lennukoosseis poole võrra lähiajal (kui muidugi pole juba omajagu kukkunud, sest mingeid reaalseid arve lennuvõimeliste hävitajate kohta venemaa muidugi ei anna).

Siia juurde tasub veel tuua nüanss nimeg lahinguvõimekus. Ehk siis arvestades vene lennunduse eripärasid, on venelastel oluliselt suurem hulk lennukeid parajasti hoolduses. Seesama MiG-29 mootori vahetamine ei ole toiming, mida viiakse läbi lõunavaheaja järel.

Selline skeem siis lennukite kill ratest

https://twitter.com/pmakela1/status/1618288023803932672

Moodsam F-16 oleks tõenäoliselt palju paremini kursis, et teda sihitakse, ja isegi kui lennuk oleks kaotatud oleks piloot palju suurema tõenäosusega elus ...

Arvestades, et UKR lennukid ei saa promeneerida oma baaslennuväljadel (Iskander, H-101 jne), siis F-16 probleem on tema kehv sobivus viletsates tingimustes kasutamiseks. "Tolmuimeja" tüüpi õhuvõtt (lennuki ninaette poetatud mutrivõti lendab mootorisse niuhti), kipakavõitu telik (väike rööbe ja vahekaugus esiratta ja põhiteliku vahel). Ühesõnaga, koos lennukiga paluks ka uued rajad ja õhuülemvõim....

MiG-29l seda probleemi pole. Õhuvõtt läheb maapeal kinni (õhku võetakse tiiva pealt), telik on lai ja suurte ratastega, masin on aeglasel kiirusel (maandumisel piiratud pikkusega improviseeritud radadele) hästi juhitav ja küllap need vene mootorid kannatavad ka rohkem sodi läbi ajada.

Kui see baseerumise probleem kõrvale jätta, siis taktikaliselt on F-16 palju parem. Parem ka kui Gripen, mis oleks "sissilennuväljade" järgmine kandidaat. Ja Poolal juhtus nende F-16tega igasugu lugusid slaavi töökultuuri teemal, kuvaldaga polte lahti tagudes võib lennuk katki minna.

USA lennundustehnika on üldiselt tehtud arvestusega, et USA-l on õhuülemvõim piirkonnas ja tema lennuvälju keegi ei ohusta - seepärast pole vaja muretseda rataste alt mootorisse lendava lehmasita või muu taolise pärast Ja USA on maailmameister personali koolitamises ja sellise töökultuuri peale, nagu võib UKR remondihallides näha, võetakse seal vist suhkruvett. Nõuka oma on tehtud arvestusega, et küllap USA lendab õhus vabalt ja pommitab lennuvälju ja Rootsi oma arvestusega, et kõrbehaisu tekkides tuleb lennuväljalt kaduda nii ruttu kui saab.

Muide "võsalennuväli" polnud ka NSVL ajal midagi kummalist, näiteks Haapsalus asunud MiG-23 polgu varulennuväli pidi olema kuskil Lihula kandis üks suur heinamaa, mis pidi kaetama perfoplaatidega ja ümbruskonna elanikele olid rahu ajal kätte antud juba teatud, et vile saamisel peate 24 tunniga oma kodudest kadunud olema. Vastav varulennuvälja kola asus ise veel kolmandas kohas, alates perfoplaatidest kuni Kraz tankurautodeni. Vähemalt seal mingeid laiu kilomeetrite pikkusi autobahni lõikusid polnud ja tee oli selline, et ka vene hävitajaga oleks seal maandumine pauguga lõppenud. Et venelased päris kindlasti arvestasid enda lennuväljade purustamise võimalusega ja lennukid ehitati sellised, mis said ka väljaspool asfalti hakkama.

See ongi ehk see saladus, miks need vene lennukid UKR meeste käes siiani lendavad ning venelaste katsed neid maapeal hävitada on suuresti ebaõnnestunud. Kui sa ei tea, kus lennukid asuvad, siis pole mõtet ka lennuvälju pommitada. Ja õhus ilmuvad UKR lennukid välja alati ootamatult ja üllatavast kohast, üllatus maksab aga palju.

WWII ajal käidi kõige salajasematel operatsioonidel sellisega: https://www.youtube.com/watch?v=TDZlMRVwxEY

oli kiire ja oli puust ning võis lennuväljana kasutada, mis iganes heinamaad (kus auto 100km/h sõita sai ja rattad alt ära ei tulnud)...

Saladuskatte all võib öelda, et MiG-29 tõuseb standardses konfis lendu 240 m pikkuselt pinnaslennurajalt. Kiirusel ca 220 kmh.
Sellist kiirendust autoga eriti ei kohta, kui just vormeli või dragsteriga ei sõida. Võimsus on brutaalne ning tiiva mehhaniseerimine hästi arendatud.

Mosquito rada aga on tunduvalt pikem, kuna energiavarustus on reaktiivlennukist terve suurusjärgu lahjem. Õhkutõusu kiirus on võrreldav.
100 kmh ei tõuse, 100 kmh tõusid ehk 1920ndate moosiriiulid. WWII ajal oli see kuskil 200 tuuris.

Elektroonikat on seal vähevõitu, aga raud on jõhker. Saksa piloodid, kes F-4 pealt läksid MiG-29 peale, tarvitavad ülivõrdeid, mis puudutab "minekut". Eriti head olid näited, kui härga täis britid üritasid oma F-4dega õhulahingut pidada ja esimese ringiga MiG-29 neil sabas juba oli.

Negatiivsena meenutatakse kehvavõitu olukorrateadlikkust, juhiste suurt käiku (juhtkang käib üle kabiini ikka) ja mõningaid russisme, näiteks kahuri tulistamisel on müra selline, et ei kuule isegi kõrvaklappidest midagi. Kahur asub seal põhimõtteliselt piloodi kõrval ja müra summutamisele väga rõhku pole pandud.

MiG-29 tõuseb standardses konfis lendu 240 m pikkuselt pinnaslennurajalt

Samasse auku jääb nii F-16 (paarkümmend meetrit vähem) kui ka Jas-39 (kümmekond meetrit rohkem)

Et nad betoonil seda teevad, pole vast küss, pigem see, kas nad hoojooksu lõpus heinamaal veel õigetpidi on ja kas vahepeal pole mootor plahvatanud (puudutab eriti F-16). Kui lükkad ikka ikka forssaazi sisse, siis 10 m lennuki eest tõmmatakse kõik sisse, mis lahtine on. Õhuvool on seal tohutu.

Taivanlased on juba demonstreerinud, et F-16-ga kannatab ka maanteel maanduda ja õhku tõusta.
Pole vaja asja üle müstifitseerida.

nimetu kirjutas: ↑01 Veebr, 2023 10:50 Taivanlased on juba demonstreerinud, et F-16-ga kannatab ka maanteel maanduda ja õhku tõusta.
Pole vaja asja üle müstifitseerida.

Opereerimine maanteelõikudelt kuulub iga lennuväge omava riigi pilootide treeningrutiini ja seda juba aegade hämarusest. Tegid seda nii lääne- kui idabloki piloodid ja teevad muideks siiani. Seda lennukitüübist sõltumatult. Soomlased F-18netega, Taivan F-16netega, rootsud oma Jas-39tega(nii et pole see lennuk mingi kandi pealt unikaalne), venelased/valgevenelased Su-27, MiG-29 ja Su,25tega.

Jutt oli ikka tugevdatud pinnaslennurajast, mitte asfaldist.
Selline rada võib näiteks lennuväljal olla betoonraja kõrval varurajana. Või iseseisev lennuväli.
Vastane pommitab betoonraja puruks ja loodab, et nüüd lennukid ei lenda. Aga võta näpust.
Minuteada oli MiG-29 lähteülesande üks osa võime lennata (peale kõvakattega radade) veel ka pinnaslennurajalt.
Lääneriikide siledad laiad asfaltteed pole siiski sama asi.

F-16 puhul juba nõuded raja puhtusele välistavad taolised asjad.

All link külma sõja videole, kus MiG-21d maanduvad ja tõusevad lendu heinamaalt, tolmupilves. Küllap muidugi perfodega tugevdatud ja tasandatud heinamaalt. Seejuures MiG-21 stardi- ja maandumiskiirus on suuremad kui 29-l ning hoojooks pikem.
https://www.military.com/video/aircraft ... 4030810001

Lemet kirjutas: ↑01 Veebr, 2023 11:35 Opereerimine maanteelõikudelt kuulub iga lennuväge omava riigi pilootide treeningrutiini ja seda juba aegade hämarusest. Tegid seda nii lääne- kui idabloki piloodid ja teevad muideks siiani. Seda lennukitüübist sõltumatult. Soomlased F-18netega, Taivan F-16netega, rootsud oma Jas-39tega(nii et pole see lennuk mingi kandi pealt unikaalne), venelased/valgevenelased Su-27, MiG-29 ja Su,25tega.

JAS-39 erilisus seisneb mitte ainult maandumisrajas või selle puudumises, vaid tema uueks lennuks ettevalmistuse kiiruses ja vajalike spetside kvalifikatsioonis. Ehk siis - metsa vahel maha tulnud lennuk saab ka tangitult ja relvastatult kiiresti õhku tõusta.

Kas sellele linnalegendile tõsiseltvõetavat numbritel baseeruvat kinnitust kah on?