Mõtlesin vahepeal, et minupoolest võivad emajõenduse lood vaikselt hingusele minna, kuid täna leidsin ringi surfates ühe põneva pildi, mis teema pealkirjale väga hästi vastab. Ühtlasi siis täiendan-parandan mõningaid vanemaid asju.
Üks endine liivapraam on veel täitsa alles ja isegi sõidab!
Kolm aastat tagasi kirjutasin järgnevat:
"Lindale" ehitati 80-te lõpus aparell(nagu praegu"Koidul")ja nimeks pandi "Riin", aga millega laev tegeles, ei tea. Igal juhul kuulus ta riigilaevade hulka ja mõned aastad tagasi leidsin ühest riigivara registrist, et on Tartu maavalitsuse taotlusel maha kantud.
Aga nüüd pilt:
http://www.panoramio.com/photo/9010899
Sinna ta siis maha kanti (või hoopis kanditi)!? Arvata, et oli juba sovetiaja lõpus Kolpino juures ametis. Lugesin kunagi üht 1991.a. Pihkva järve reisikirja, kus mainiti Kolpino saare lähedal üht kolisevat ja tossavat suurt praami. Eks ta seesama oli. Aga kui 15 a. tagasi oli Piirissaare rahval tõsine mandriga ühenduse probleem- Polaris vahepeal mitu aastat ei käinud, polnud riiki ega maavalitsust kusagil. Aga asi siis oleks olnud Eesti riigile kuuluv laev koju ajada!
Polarisel läheb Soomes hästi. Sõidab uhkelt Eesti lipu all!
http://www.suviexpress.fi/
Pihkva pool on pannud kaks kiirlaeva müüki. Polesje-36 (see, mis tuli Tartusse koos Polarise ehk P-37-ga, aga 90-te keskel Pihkvasse müüdi) hind 3,5 milj.rubla. Ning Zarja-255, maksab 2,5 milj. rubla. Hinnad on masu aja kohta liig kõrged. Paar aastat tagasi oleks need olnud täitsa vastuvõetavad, aga kuna Venemaal turg seisab, siis on pea iga laevamüügikuulutus seal praegu muidu „hind kokkuleppel”
Nende laevade müügil on kaudne eellugu. Nimelt süüdistavad pihkvalased juba tükk aega Tartu-Pihkva laevaliini põhjalaskmises ei kedagi muud kui ekskuberner Kuznetsovi! Väidetavalt haistnud kuberner Eestiga laevaühenduse ootuses võimalikku raha lõhna ja üritanud siis kohalikku sadamat endale tasku ajada. See aga tal ei õnnestunud ja siis oli ta pannud laevaliinile miini, et ka keegi teine kasu ei saaks. Nimelt olla pihkvalased suutnud Moskva jaoks koostada järjekordse dokumentide pataka. Puudu oli vaid kuberneri allkiri... see jäigi tulemata ja dokumendikaust vist kadus ka ära!
Lõpuks läks Pihkva sadam pankrotti, selle varemetel toimetav organisatsioon tegeleb tasapisi liivaveo ja süvendustöödega, eelpooltoodud kiirlaevad aga müüdi võlgade katteks mingitele vist Moskva ärimeestele, kes ei mõistnud nendega midagi peale hakata ja tahavad nüüd neist lihtsalt lahti saada. Pihkva- ja Lämmijärve jaoks on nad head, aga Suur-Peipsi tormipoolne ilm jääb neile ületamatuks. Tartlaste analoogiline Zarja teadupärast 70-te lõpus kolmanda Raketa vastu kiiresti välja vahetati. Ja eks Polarise reise on omal ajal tugeva tuule tõttu ära jäänud küll.
Tõtt öelda imestasin väga, kui üpris järvekindlate Raketade vahetuseks kakskümmend aastat tagasi neist hulga väiksemad Polesjed toodi. Ise pidasin sobivamateks Raketadega praktiliselt samas mõõdus, kuid veel järvekindlamaid Voshod tüüpi tiibureid. Aga alles mõni aeg tagasi sain pihta, miks Polesjed. Need ju väikese süvisega ja olen nüüdseks täiesti kindel, et ilmselt kõik Peipsil sõitnud Raketad, nii Tartu kui Pihkva omad, olid täiendiga M mudelid (madalalt vees istuv, мелкосидящий) Nende süvis 1,2 m ja süvis sõidu ajal 0,5 m olid üsna sarnased Polesje näitajatele. „Päris” Raketadel on need numbrid vastavalt 1,8 ja 1,0 m, nii et neile kõlvanuks vaid üksikud Peipsi basseini sadamad (nt Rannapungerja ja vist isegi Mustvee ei oleks sobinud!). Raketa-M mootor oli tegelikult võimsam kui õige Raketa oma, 1200 hobust, samas aga olid pisut väiksemad reisijate mahutavus ja lainetaluvus.
Kaunas –Klaipeda liini sõitev leedukate Aiste nimeline laev on just Raketa-M tüüpi.
Järgmine täiendus. See et paljud laevad kannavad üht sama nime, on tavaline, küll aga on harukordne juhus, kui ühes samas tehases ühel samal ajal ehitatud laevad saavad endale sama nime! Kloon oli nimelt Lermontovil! Karjalas sõitev samasugune! Panin netipildi juurde, kahjuks udusevõitu küll. Suutsin eristada tema juures vaid ühte Tartu Lermontovist erinevat pisidetaili.
http://ampiainen.narod.ru/img004.jpeg
Ka teisiku karjäär lõppes sovetiaja lõpus, tõsi küll, oma viimased aastad oli ta ikka sõidulaev, mitte hotellina seismas.
Viimane täiendus- laevatüüpide tähendused, venelastel-asjatundjatel endil oli siin segiajamisi, aga ühiste pingutustega on nad suutnud korra majja lüüa.
Vanemuine on MO tüüp. Pidavat tähendama москвич озерный (Pegasus teadupärast on lihtsalt москвич)
Lermontov on OM tüüp. Uusversioon olla озеро-море. Ja eks nad ka lisaks jõgedele-järvedele ka rannikuvetes sõitsid.
Praeguseks kõik.
. Panen ka pildid Suvest. 
ja 
. Aa ja muuseas, seisis ta seal rikke tõttu, oli kuskil kivides vigastanud ennast, ei saanud pöörata.(soomlase kuulujutt).
