www.militaar.net

Sussi sahistamine on ka tänane 2,0+0,15%. See pole tõesti küll sõjaväelaste teha, aga keegi peaks nagu hakkama seda kella lööma, et kui naaber kulutab hulk aastaid 4-5%, siis 2%-ga kaua ei tantsi. Ukraina puhul polnud väga märgata, et Krimmi sündmuste järel oleks eelarvesse kümnendikprotsente lisatud. Ukraina kaitse-eelarve on täna, üllatus üllatus, venelastega samas protsentskaalas (5% SKP-st, eelarve kasvas sõja puhkemisel 20% hoolimata sellest, et riigil olid näpud tõesti põhjas). Lisaks on Ukraina väga suur riik ja isegi kängus majandusega on nende SKP (ja sealt tulev kaitseraha) kolossaalselt suur.

Ma saan aru küll, miks seda ei räägita ja miks inimesed, kes võiks ja peaks, eelistavad olla kas vait või laulda kaasa "hästi kaitstud".
Vastasin vist üldiselt, aga jah - ühe meetmena tuleb üle saada ka sellest 2%+liitlaste võõrustamise kulud barjäärist.
Usun, et kui need % ja olemise barjäärid murtakse, siis küllap hakkab ka põllu tasapinnalt olema näha arenguid.

%-lt pidi Eesti olema tublis NATO esikuuikus, ainult kardan, et kui me kavatseme end tõsiselt hästi kaitsta, siis allapoole kolmandat kohta me endale lubada ei saa. Sest kohtadel 1 ja 2 on vahepeal suured sanitaarkordonid ja mered, meil pole neid kahjuks.

Rääkida sellest viimasest kui mõnusast liu laskmisest

Ei ei, ma ei üritanudki väita, et see liitlastega tegelemine oleks justkui niisama pulli tegemine, kaugel sellest (iga töö on pingutus ja hulk jamasid).
Liu laskmine on see pigem poliitikutele - pole vaja teha mingeid dramaatilisi käike, sest rahasumma märkimisväärselt ju ei suurene.
Lihtsalt, absoluutskaalal VÕIKS me ISE teha kaugelt rohkem kui täna teeme. Miks me teeme nagu teeme - rida põhjusi, nii objektiivseid kui ka subjektiivseid.
Subjektiivne põhjus on näiteks see pidev riigipoolne (poliitilise) edumantra ketramine, mis paneb publikumi uskuma, et asjad ongi hästi ja parimal võimalikul viisil.
Lihtsalt minu isiklik arvamus.

Sinu jaoks, Trumm, on klaas alati pooltühi ja selliseks ka jääb. 101% ei saa meil asjad ilmselt mitte kunagi valmis, mitte vähemalt niimoodi, et sina ka rahul oleksid. Võtame näite KL-ist – 10 aastat tagasi ilmselt keegi väga isegi ei unistanud, et kõikidel SA-struktuuris ettenähtud KL-i lahingüksustel võiks olla KV-ga samal tasemel vormiriietus ja individuaalvarustus, kevlarist kiivrid ja vestid, TT-ks Javelinid ja elementaarse mobiilsuse tagamiseks ettenähtud arv tendiveokeid. Lähemate aastate jooksul saab see tõenäoliselt kõik tänu sellelesamale „RKAK-i kivipallurlusele“ reaalsuseks, ja justnimelt tänu sellele, et on hoidutud kiusatustest plaaniväliselt mingeid uusi „odavaid“ või „tasuta saadavaid“ vidinaid hankida, vaid selle asemel üritatakse reaalselt valmis teha täna struktuuris olevad üksused. Aga pole me isegi jõudnud veel kirjeldatud tasemele, kui juba tuleb hädakisa, et jalaväerakmete asemel (mis 10 aastat tagasi olid Rootsi rinnahoidjad“ võiks olla lahingvestid, et Javeline on liiga vähe ja lisaks võiks ka Spike, NLAW ja Stingerid olla, ja tendisoomuse asemel peaks olema „rahvasoomuk“ (andmata endale aru, et valik on hetkel tegelikult kas tendisoomuk või üldse mitte midagi).

Teiseks – ja ma ei saa sellele kunagi sult selgelt vastust – millised on need „võimalikult uued ja tehasemoodsad“ asjad, mida me justkui pidevalt suure raha eest väikses koguses hangime (peale side- ja seiresüsteemide, mida polegi mõtet kasutatuna osta)? Pigem on meie tänaste relvade ja tehnikavahendite seas ülivähe sellist kraami, mis oleks tutt-uuelt otse tootjalt hangitud, mitte aga kasutatuna second händ hinnaga.

Ja kolmandaks – kui RKAK ise ütles enne Ukraina kriisi ära, et kõik ettenähtud üksused tuleb võimalikult ruttu ettenähtud mahus ära relvastada-varustada – erinevalt eelnevatest perioodidest, mil kogu raha litsuti koguaeg laiali suure ja mitte kunagi valmis saava struktuuri peale – siis miks olekski Ukraina kriis pidanud selles plaanis midagi kardinaalselt muutma? Sedasama Siili ei olekski olnud võimalik enne 2015. aastat korraldada, sest 1. brigaadis poleks tõenäoliselt olnud ühtegi üksust, kus kõik ettenähtu ja vajaminev oleks olemas olnud. Seetõttu pandigi alates 2013. aastatest tohutuid summasid suhteliselt vähenähtavate ja mitteseksikate asjade hankimiseks (individuaalvarustus, veokid, side- ja vaatlusseadmed jms) ja pannakse ka järgnevatel aastatel samamoodi KL-i ja 2. brigaadi struktuurile, et needki üksused ka reaalselt varustatuteks muuta. Isegi hea, et nende asjade kõrvalt jääb veel piisavalt palju vaba raha selleks, et aastakümne lõpuks viia lõpule CV90 projekt, Javelinide hankimine ja pikamaa-TT hanke alustamine. Iseliikurid jäävad ilmselgelt järgmisesse aastakümnesse.

Nii et kui keegi tahab midagi „kiiremini“ või „täiendavalt“ hankida (või kasvõi tasuta võtta, millega kaasneb siiski meile endale vajadus tagada lisapersonal+hooldus+ remont+ taristu = raha), siis tuleks sellele 2%-ile kuskilt lisaraha leida. Või siis loobuda praegu struktuuris olevate üksuste ettenähtud mahus varustamisest. Mis puhul oled sina kaitseliitlasena ilmselt esimene, kes õigustatult karjuma hakkab.

Nii et minu arvates on meil klaas täitsa hästi pooltäis ning jumal tänatud, et valitsus on suvatsenud liitlasüksuste vastuvõtmiseks vajalikud miljonid 2%-ile täiendavalt välja käia – vastasel korral oleks kehtiva RKAK-i võinud tõesti ära tühistada ning teha ilmselt uue, kus oleks olnud nt ainult 1. brigaad või KL poleks viie aasta jooksul enam ühtki uut varustuselementi saanud.
Ja kui tahame kaitse-eelarvesse saada tunduvalt rohkem raha kui 2%+liitlaste vastuvõtu kulud, siis lähme valime järgmisel korral kõik valimistel erakonna või erakondade poolt, kes seda ka reaalselt lubavad teha koos adekvaatse katteallikaga. Sel korral ütles rahvas valimistel vaatamata lõõmavale Ukraina kriisile, et piisab ka sellest kahest protsendist. Mistõttu nüüd tulebki sellest maksimum välja pigistada ja vähemalt kehtiv SA-struktuur päriselt valmis teha.

Kordan igaks juhuks siis üle, et kui on vajalik (minuarust on vajalik), siis tuleb sellest 2% barjäärist elegantselt ka üle astuda.
Selleks aga on vajalik Eestis enamiku rahva (üldsuse) toetus, sest see on võimalik vaid suurte kärbete arvelt mujalt. Arvan, et see on reaalne ka saavutada kui tahetakse.
Aga senikaua, kui propagandapasun puhub väsimatult Eesti hästi kaitstusest ning 2% ületamisest on tehtud tabuteema, ei teki seda toetust ja loogiliselt ei teki siis ka rahade suurenemist. Kui nüüd vaadata, kust suunast see pasun puhub, siis üks suundi on ka Sakala tänav, kus peaks tegelikult palehigis rabeletama selle eest, et rahakest juurde tuleks.

Tänu suurele distproportsioonile meie ja põhivastase rahastamises (rääkimata siin absoluutsummadest, vaid ainult %-st) oleme me idanaabri sõjavõimest kvalitatiivselt (rääkimata kvantiteedist) kiirelt maha jäämas ja see vahe suureneb jõudsalt iga aastaga. Kui meie vastu tarvitatakse asju, mida kasutati Süürias, siis peame me (kahjuks) juba esmase iseseisva kaitsevõime osas lootma liitlastele. Alles see oli, kui me arvasime, et ikka alguses ise ja pärast liitlased aitavad.

Loomulikult A4 kirjeldatud asjad aitavad meid soovitud teel edasi, liitlaste pataljon, Ämaris lennukid, individuaalvarustus ja laskemoon. Küsimus on (minu jaoks) lihtsalt selles, kas sellest on Eesti iseseisva kaitse ülesanneteks piisavalt või mitte.

Mul isiklikult poleks midagi selle vastu, kui Eesti kaitsekulud oleksid 3 või 4% SKT-st – igaüks oskab ilmselt kohe nimetada kümmekond igati mõistlikku ja vajalikku asja, mida selle lisaraha eest saaks tänasega võrreldes rohkem või kvaliteetsemalt teha. Aga Eesti kaitstuse suhtes – eriti olukorras, kus oleme NATO liige on liitlasüksused paikenvad alaliselt Eesti pinnal, sadamates ja õhuruumis – ei ole ka märkimisväärseks katastroofiks, kui need kulutused jäävad tänasele tasemele.

Puudub igasugune mõte rääkida sellest, justkui oleksid meie kaitsekulutused nt 4% juures Venemaa vastavate kulutustega võrreldes kuidagi eriliselt paremini „proportsioonis“ – see oleks tänase 400 miljoni euro asemel siis 800 miljonit, mis võrreldes Venemaa u 70 miljardi euroga oleks endiselt piisakeseks meres ja ei mängiks lõpptulemuses erilist rolli, kui Eesti täiesti üksi, ilma ühegi liitlaseta peaks Venemaa vastu sõtta astuma. Aga ei pea ju.

Selles mõttes võiksid sa ka lahti kirjutada, mida see sinu poolt kirjeldatud „hädavajalik esmane iseseisev kaitsevõime“ siis sisaldama peaks? Kas tänase struktuuri täielikku soomustamist. Või kahe brigaadi asemel nelja brigaadi tegemist. Või iseseisvat hävituslennuväe võimet? Või iseseisvalt tegutseda suutvat mereväge. Ballistiliste rakettide tõrje võimet? Või mida? Kui neid asju niimoodi loetlema hakata, siis on ilmselge, et kaitsekuludeks tuleks tõenöoliselt panna mitukümmend protsendi SKT-st. Ja ikkagi jääks Venemaale puhtalt suurusest tulenevalt paratamatult masendav kvalitatiivne ja kvantitatiivne ülekaal.

Mis puudutab seda, et äkki võiks kaitseminister, või KVJ või Sakala tänava inimesed pidevalt rääkida sellest, on hädasti ikka vaja kaitsekulutusi suurusjärgu võrra suurendada, siis tooks siin välja järgmised asjad:
1. Vaba raha riigieelarves lihtsalt pole. Valijad andsid viimastel valimistel mandaadi tänaste maksude säilitamiseks või isegi langetamiseks, igasugusteks uuteks riigipoolseteks teenusteks ja hüvedeks ning muuhulgas ka kaitsekulutuste säilitamiseks tänasel tasemel. Seetõttu ongi tekkinud olukord, kus valitsus peab ka üsna tühiste lubaduste täitmiseks käima lisaraha paari miljoni kaupa aktsiisitõusude kaupa kokku rookimas.
2. Kaitsekulud juba on ennaktempos võrreldes teiste eelarvetega kõik viimased aastad suurenenud ja piiratud ressursside tingimustes on iga tõus tulnud mingi muu valitsemisala lisasoovi arvelt. Kusjuures tõus 2%-ile toimus juba 2012. aastal, ammu enne Ukraina sündmusi – nii et rääkige siin veel lühinägelikest otsustajatest.
3. Ka need Ukraina-järgsed tõusid liitlaste kohaloleku tagamiseks on minu arvates väikestviisi ime, eriti arvestades, et nt samaaegselt ei saa Siseministeerium üldjuhul kopikatki lisaraha, kui on vaja mingeid palju põletavamaid probleeme lahendada.
4. Ja mis ilmselt kõige olulisem – lisaraha saamise vajadusest on kaitseministril ja KVJ-il mõistlik avalikult rääkida siis, kui on ilmne, et lisaraha ka saadakse. Kui hakkad rääkima oma tohutustest võimelünkadest ja karjuvast lisaraha vajadusest, aga lisaraha sa päeva lõpuks ükskõik mis põhjusel siiski ei saa (nagu Siseministeeriumil tavaliselt juhtub), siis oled sa päeva lõpuks ikka sama vaene kui ennist, ainult et sa oled ise sihilikult ja teadlikult andnud välja ka mitte just kõige rahustavama sõnumi, et Eestit kaitsta sa ei suuda ja kõik on üsna pekkis.

Sa võid ju seda nimetada rahvale valetamiseks ja valvsuse uinutamiseks, aga kuskilt läheb piir, kus tuleb hakkama saada sellega, mis sul parajasti on, pigistada sellest välja maksimum ja anda ka ühiskonnale signaal, et selle rahaga on endiselt võimalik sõda ära hoida või Eestit kaitsta.

Ühesõnaga – olukorras, kus me absoluutnumbrites ei hakka kunagi võistlema Venemaa kaitseeelarve ja võimetega, kus me oleme NATO liikmed ja kaitstud ka reaalselt Eestis paiknevate võimetega, kogu riigieelarve on pingul nagu kumminöör, ja kaitse-eelarve on eelnevatel aastatel väga jõudsalt juba kasvanud (eriti kui võrrelda seda ükskõik millise teise Euroopa riigiga), siis on klaas minu jaoks endiselt pooltäis.

Vene kaitsekulud jäävadki absoluutsummas suuremaks (seda lihtsat tõde pole siin korrutada vaja, kõik teavad niigi), lihtsalt per nase peab olema asi võrreldav, mitte nii, et piltlikult ühele osapoolele ostetakse järjest uusi tanke, teine sõidab 30 aastat vanade veoautodega.

Selles mõttes võiksid sa ka lahti kirjutada, mida see sinu poolt kirjeldatud „hädavajalik esmane iseseisev kaitsevõime“ siis sisaldama peaks? Kas tänase struktuuri täielikku soomustamist. Või kahe brigaadi asemel nelja brigaadi tegemist. Või iseseisvat hävituslennuväe võimet? Või iseseisvalt tegutseda suutvat mereväge. Ballistiliste rakettide tõrje võimet? Või mida? Kui neid asju niimoodi loetlema hakata, siis on ilmselge, et kaitsekuludeks tuleks tõenöoliselt panna mitukümmend protsendi SKT-st. Ja ikkagi jääks Venemaale puhtalt suurusest tulenevalt paratamatult masendav kvalitatiivne ja kvantitatiivne ülekaal.

Piirduks esialgu väljakuulutatud väe varustamisega põhivastasega samal tasemel. Kvalitatiivne allajäämine aga ei tule mitte niipalju suurusest, vaid sellest, et per nase on venelastel (tulenevalt kulude proportsionaalselt suuremast osast) ka rohkem mehe, jao ja pataljoni peale kulutada. Näiteks meil palju räägitud täpsus/snaipriteema.

Vaba raha riigieelarves lihtsalt pole. Valijad andsid viimastel valimistel mandaadi tänaste maksude säilitamiseks või isegi langetamiseks, igasugusteks uuteks riigipoolseteks teenusteks ja hüvedeks ning muuhulgas ka kaitsekulutuste säilitamiseks tänasel tasemel.

Seniks, kunI kõige kõrgemal tasemel harrastatakse retoorikat, et me oleme võimalikest vastastest paremini varustatud ja välja õpetatud, ei muutu kaitsekulutuste vahekorras midagi. Ja miks peakski? Kui kõik juba niigi hästi on...

3. Ka need Ukraina-järgsed tõusid liitlaste kohaloleku tagamiseks on minu arvates väikestviisi ime, eriti arvestades, et nt samaaegselt ei saa Siseministeerium üldjuhul kopikatki lisaraha, kui on vaja mingeid palju põletavamaid probleeme lahendada.

Ongi see asi omamoodi ime.
Kuigi Siseministeerium võiks rohkem peeglisse vaadata, mismoodi nad raha kulutavad ja kas täiskutseline sisejulgeolek rahapuuduses on ikka jätkusuutlik. Kaitsevaldkonnas täna vist pole suuremat kaksiti mõtlemist, kutseline riigikaitse pole jätkusuutlik, vastasel juhul ei ole varsti riigikaitset. Rääkimata pisiasjadest, kus kulutamisharjumus välja paistab (taolistes ostudes KV küll nii ei raiska). Point on lihtsalt selles, et "hea et niigi läits" ei saa pidada heaks tulemuseks, parimal juhul rahuldav suure miinusega. Riigisektoris peetakse aga seda pahatihti "imeks" või "väga heaks".

Kapten Trumm kirjutas: Küsimus on (minu jaoks) lihtsalt selles, kas sellest on Eesti iseseisva kaitse ülesanneteks piisavalt või mitte.

Arvad sa et elades sellise hiiglase kõrval nagu Venemaa saab meil üldse midagi kunagi nii piisavat olema? Kaitsevõime on meil nagu Tallinna linn, kunagi ei saa valmis ega ole piisavalt. 2% võiks muidugi üle minna, aga peaks ka kontrollima et see raha läheks sinna kuhu vaja mitte mingite mõttetute printeri hanke ostude peale.

Kui need vaenulikud Araabiamaad kokku lugeda (kümned miljonid elanikud), siis Iisrael elas täiesti võrreldavas kohas - seejuures isegi Putini Venemaa on suht normaalne võrreldes sellega, mis Lähis-Idas nt 70ndatel toimus. Päris poolt SKP-d ei läinud, aga jah, tublisti rohkem küll kui 2,0, kuid mitte midagi ka kosmilist - eelmisel aastal oli 5,4% SKP-st. Kuna nad täna püsivad ja on julgenud isegi kaitsekulusid vähendada, siis väikeriigi sõjaline heidutus näib täiesti toimivat (araablaste plaan neid merre lükata on jäänudki tühjaks jutuks ning täiemõõdulist sõjalist kallaletungi pole juba 34 aastat tehtud). Mulle tundub, et pole lootusetu - oleme lihtsalt enda mugavuse ohvrid. Samas, sõltumata 34 aastat kestnud suhteliselt julgeolekust on nad täna endiselt hambuni relvastatud.

Kui parasjagu vaba raha ei ole, siis kaitseinvesteeringute tegemiseks on täiesti normaalne laenu võtta, nagu võetakse näiteks eluasemelaenu. Intress on praegu olematu. Kõige soodsam oleks välja lasta riigi võlakirjad ja teha hulk plaanitud investeeringuid lihtsalt nii palju varem, kui inim- ja tootmisressursid võimaldavad.
Eesti oma taotlusega saavutada eelarve ülejääk on niigi nagu valge vares arenenud riikide seas. See on kas naftariikide või arengumaade komme (kellele laenu lihtsalt ei anta). OK - teised kõik on lollid.

Vaadates riigiettevõtete viimaste aastate suuremaid, kohati suht kahtlase väärtusega "investeeringuid" siis väita, et raha justkui ei ole, ei vasta ka päris tõele, lihtsalt valitsuse prioriteedid tundub, et on kusagil mujal kui seda on riigikaitse…

Auvere elektrijaam - 638 miljonit
Enefit 280 - 250+ miljonit
Rail Garanti Muuga konteinerterminal - 130+ miljonit
Parvlaevad - 120 miljonit
Estonian Air - 80+ miljonit
EE Utah projekt - 50+ miljonit
Botnica - 50 miljonit
...

Kunagi sai selline pilt tehtud:
http://www.lap.ttu.ee/pagan/mil/RiikideKaitsekulud.jpg

Sealt on näha ligikaudu, et sellal kui meie kulutame elaniku kohta 370$, kulutab VF 663$.
Meie peame oma kaitselulutusi kahekordistama. Lihtne!

VF-il kurnab eelarvet osaliselt ka pikad vahemaad, mitu hõõguvat konfliktikollet ja pikk piir, mille peale seda kaitse eelarvet määrima peab.
Mõnes mõttes käib asi jõu kontsentreerimise peale, aga kontsentreerimisel on mingi lagi ka. Väga palju tegelasi ühte lahinguruumi "koridori" taplema ei mahu. Absoluutsuuruste võrdlemine mõttetust või mõttekust ka ei näita.
Ja kui väga lihtsustada siis võibki "koridoris" taplemisel määravaks osutuda kumma elaniku võitlusvõime ja usk on suurem ja kummal elanikul on rohkem moona välja lasta.
Ja masside tasemel võrrelda mees mehe vastu, siis aastate lõikes see 370 vs 663 hakkab üpris kiiresti tunda andma.

"endiselt piisakeseks meres ja ei mängiks lõpptulemuses erilist rolli"

Esiteks on teiste meeste "meri" 1/7-kule planeedist laiali määritud. Teiseks, piisab teinekord mere peatamiseks ühest targalt paigutatud Hollandi poisi näpust.
Aga kui Hollandi poissi võtta ei ole, siis peab omal näpp olema. Mida suurem seda parem.

Selline "nagunii pole mõtet" jutt ajab turri.

pagan kirjutas:Kunagi sai selline pilt tehtud:
http://www.lap.ttu.ee/pagan/mil/RiikideKaitsekulud.jpg
Sealt on näha ligikaudu, et sellal kui meie kulutame elaniku kohta 370$, kulutab VF 663$.
Meie peame oma kaitselulutusi kahekordistama. Lihtne!

Mingi hetk ei kannatanud N.Liit enam võidurelvastumist välja ja kukkus kokku.
Majandusliku poole pealt ei pruugi ka Eesti võidurelvastumist välja vedada. Kõik tahavad raha saada.
Eestile sobivam lahendus on SKP suurendamine, mille kasvust ka kaitsekulutused oma osa saavad.
Et nagu pressida rohkem majandusliku kasvu peale, kust see kaitsekulude suurenemine tuleks.

Ma ei tea kui reaalne see plaan on, kuid Eesti (ja Läti-Leedu) võiks edaspidi NATO lisajõudude asemel küsida hoopis relvastust, et üles ehitada iseseisev kaitsevõime. Kätte saadud relvad on juba siin ja neid ei viida ohu korral minema. Ma pole kindel, et sama saaks öelda näiteks prantslaste-sakslaste kohta. Kuigi Eesti plaanib investeerida pretsedenditu 40% kaitse-eelarvest ei saa me terveid üksusi varustatud moodsate relvade-varustusega. Majandus on väike, kaitse-eelarve on veel väiksem ja ükskõik kui palju mujalt püksirihma pingutada, siis kõigile ikka ei jagu. Näiteks kaalutakse meil siin liikursuurtükide ostu. See sööks kindlasti 2-3 aasta investeerimisraha ära. Ja selle asemel, et siia veel 500 lääneeurooplast tuua võiks see riik hoopis maksta kinni terve pataljoni relvastamise saapanöörist liikursuurtükkideni. Teine riik saaks toetada mõne muu lünga täitmist. Praegune relvastus liiguks järgmisele üksusele, mis kasvataks omakorda selle võitlusvõimet. Umbes nagu 1. brigaadi nodi liigub 2. brigaadile praegu. See küll tõstaks ülalpidamiskulude osakaalu kaitse-eelarves, kuid samas väheneks ka investeerimisvajadus. Eestil oleks moraalne õigus NATO koosolekul hurjutada neid riike kes ei täida 2% kriteeriumi. Nendel riikidel omakorda oleks palju odavam meie tehnikavajaduse rahuldamine, kui tõsta oma kaitsekulud 2% tasemele. Nagu keegi tabavalt märkis, siis kui me jätkame praeguse 2%ga mässamist, siis suudame kõik vajalikud võimed välja arendada aastaks 2040 aga siis on esimeses otsas soetatud tehnika juba uunikum.

Relvastuse küsimise peale öeldakse kohe, et kust võtta ülalpidamiskulusid.....
Samal ajal muidugi sujuvalt unustades, et näiteks keerukad raskerelvad, mis kavas on (IFV-d, liikurhaubitsad) on samuti üsna priskete ülalpidamiskuludega.

Sealt on näha ligikaudu, et sellal kui meie kulutame elaniku kohta 370$, kulutab VF 663$.
Meie peame oma kaitselulutusi kahekordistama. Lihtne!

Jah, see on lihtsustatult kogu probleemi kokkuvõte.
Vastane kulutab suhteliselt rohkem ja seeläbi tema relvastuse/varustuse tase läheb pidevalt eest ära.
Veelgi enam, nad suudavad lahingut pidada lahingruumides, kus meil kaasarääkimiseks endal võimalusi pole (nt õhuruum või meri) ja kus tuleb loota puhtalt liitlastele.
Selge see, et vastane ei roni siia siis, kui siin kõik valmis ja liitlasväed igavusest haigutavad, vaid näiteks siis, kui parasjagu käib mingi muu konflikt ja me "on our own" suuresti oleme. Kui tähele ajaloost panete, siis Balti riike sõjaliselt kottis Kreml 1991 parasjagu sel hetkel, kui alanud oli Lahesõda ja kõik kaelad olid käänatud sinna - sobiva hetke valimisel on idanaabril pikad traditsioonid.

Iseseisva kaitsevõime rajamine liitlastele on aga äärmiselt ohtlik tegevus.