www.militaar.net

parkija kirjutas: ↑20 Okt, 2023 22:18Bensiin ?

Võib lugeda vastatuks, ka kütus, nafta, naftasaadused oleksid olnud õiged vastused.
Nimelt opereerisid Ploesti naftaväljasid Inglise-Prantsuse kapitali omanduses ettevõtted, kus töötasid neist riikidest pärit insenerid-spetsialistid.1939-1940 jäi Rumeenia küll neutraalseks, aga oluliselt kasvas naftatoodete eksport Saksamaale, kes sõdis eelpool nimetatud riikidega. Samal ajal Saksamaal peetud nõupidamistel arvestati reaalse ohuga, et Inglismaa võib oma naftatootmistaristu purustada ja koheldi Rumeeniat väga diplomaatiliselt.
1940 a. oktoobris võeti Rumeenia ja Ploesti naftatootmine Saksamaa kontrolli alla, selleks ajaks oli liitlaste töötajad Rumeeniast lahkunud.
Tsitaat raamatust "Oil and War":
German diplomats in Bucharest warned Berlin that “a continuous supply of petroleum to Germany from Romania] is only assured if [Romania] keeps out of any war-like complication.”...
The mention of the English refers to one of the curiosities of the period. Much of the Romanian oil industry was still under British control. In the spring of 1940, Britons were still operating the Romanian oil fields, in effect producing and refining oil for Germany to be used against their own country.

Jätkake palun küsimusega või andke vabaks ja muidugi ootame akf eeru küsimust.

Kui küsida näiteks Bard'i käest tarneid WWII ajal, siis on veel küstavaid tegevusi:
"ITT Corporation, USA telekommunikatsiooniettevõte, müüs Saksamaale telekommunikatsiooniseadmeid.
Standard Oil Company of New Jersey, USA naftaettevõte, müüs Saksamaale naftat ja naftasaadusi.
Ford Motor Company, USA autotootja, müüs Saksamaale autosid.
IBM, USA arvutitootmisettevõte, müüs Saksamaale arvutusmasinaid.
Coca-Cola, USA karastusjookide ettevõte, müüs Saksamaale Coca-Colat.
Ameerika Ühendriikide ettevõte DuPont tarnis Saksamaale tetraetüleeli (TEL), mis oli oluline lisand lennukikütusele.
Briti ettevõte Vickers tarnis Saksamaale tanke ja muid sõjaväetehnikaid."

Kas USA ettevõtted müüsid oma kaupa peale Saksamaale sõja väljakuulutamist? 1939-1940 ei olnud USA veel liitlaste hulgas ning ühinenud Briti-Prantsuse poolse blokaadiga.
Huvitav oleks teada, millal ja kui sõja-ajal, siis kuidas Vickers tanke ja sõjaväetehnikat Saksamaale tarnis, saaksite seda valgustada?

Fordil oli Saksamaaal autotehas(-ed?), mida juhtis ameeriklane ja seda ka sõja ajal. Kas võis veel kellelgi eeltoodud listis olla tehaseid Saksamaal?

Coca- colal olid. Sealt siis Fanta.

Mitte ainult Ford-Werke ja GM, aga kogu okupeeritud Euroopa töötas natside heaks. Küsimus oli ikka liitlaste ettevõtete poolt abistatud (mitte sunnitud) toodangu Saksamaale liikumise kohta, vastuoluliselt sanktsioonidega.

Plojest on vastatud. Tehaseid ja ettevõtteid jäi ikka Saksa kontrolli alla, seda ei saa ju koostööks nimetada. Nii jõuaksime eestlaste natsilembuse juurde, mida ju polnud.

Mul pole küsimust , järg vaba .

croman40 kirjutas: ↑21 Okt, 2023 9:27 Kas USA ettevõtted müüsid oma kaupa peale Saksamaale sõja väljakuulutamist? 1939-1940 ei olnud USA veel liitlaste hulgas ning ühinenud Briti-Prantsuse poolse blokaadiga.
Huvitav oleks teada, millal ja kui sõja-ajal, siis kuidas Vickers tanke ja sõjaväetehnikat Saksamaale tarnis, saaksite seda valgustada?

Ma küsisin Bard'i käest ainult müüki WWII ajal, st. liitlassuhteid ta ei arvestanud.
Kui nüüd hakata edasi küsima, et kus on dokumendid, siis Bard'i vastuse algus:
"Vickers müüs Teise maailmasõja ajal tanke ja militaartehnikat Saksamaale. Need müügid toimusid sõja algusaastatel, enne Suurbritannia ja Saksamaa vahelise sõjalise konflikti puhkemist. Vickers väitis, et need müügid olid vajalikud nende töötajate ja varade Saksamaal kaitsmiseks.
Vickersi tankide ja militaartehnika müük Saksamaale on dokumenteeritud mitmes allikas, sealhulgas:
Briti valitsuse arhiivid
Vickersi ettevõtte dokumendid
Kaasaegsed uudistearuanded
Ajaloolised raamatud ja artiklid
......"

Aga proovisin ca tunni leida internetis mustvalgel tankide müümise teksti ja ei õnnestunud.

Koostöö ja äri sõja ajal ongi vist müüt.

Miks Coca Cola ja teised sarnased vurtsujoogid omavad üldist nimetust: "karastusjoogid".
Kuskohast selline nimetus üldse pärit on?

Ise ma vastust ei tea, seega tõe peab välja selgitama konsiilium.

Eesti ajakirjanduses on kõige vanem mainimine aasta 1911 04.09 (vana kalendri järgi) ajalehe Tallinna Teataja vestes "Auhinnamõistja hädaoht". Seal kasutatakse väljendeid "kosutavat, karastavat jooki" ning "karastusejoogid". Tõsi, seal vist käib see rohkem veinide kohta.

See "karastus" tähendab selles kontekstis lihtsalt jahutust, muud midagi.

Reede on ammu möödas, aga Eeru pole lubatud küsimust veel esitanud.
Siin on siis vahepeale jälle üks soojendav küsimus..

Milline oli Platon Privalovi panus moskoovia ajalukku?

Vastan ilma googlita, lähtun "vene hingest"

Ilmselt pani põlema mingil hetkel.

Guuglit ei maksa kasutada jah, see annab kohe vastuse.

Aga Platon tegi midagi märjemat kui tuli.