Yks kirjutab:
Venemaa majandus ei ole turumajanduslik suurus. Ta on majandus aga mitte turumajandus. Jah, temas on turumajanduse elemente, jah ta peab arvestama turumajanduslike reeglitega, kuid ta ei ole turumajandus klassikalises mõttes. Tema majandus on sama palju turumajandus, kui et Venemaa demokraatia on demokraatia ja inimõigused inimõigused meie läänelike arusaamade järgi.
Kas Venemaa majandus on reaalmajandus? Jah ta on reaalmajandus, sest ükskõik-mis-vormis-majandus on ikka MAJANDUS. Orjanduslik majandus on majandus. Kommunistlik plaanimajandus on ikka majandus. Reaalselt toimiv majandus. Aga mitte turumajandus, mis on vaid üks majanduse vorme.
Kuna Venemaa majandus on reaalmajandus, siis on minu väidetud meetmed (mis aitavad võimuklikil edasi tegutseda) siiski reaalmajandust mõjutavad. Venemaa reaalmajandust tema imelikus ja perversses vormis.
Alustame lihtsamast, nimelt väitest, et venemaa majandus ei ole turumajanduslik suurus. Väide on vale.
Põhjendan:
Majandussüsteem ( turumajanduslik suurus, nagu sa seda nimetad) on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu:
- naturaalmajandus,
- vabaturumajandus,
- plaanimajandus,
- segamajandus.
Mingit orjanduslikku majandust majandusteadus ei tunne, ka see väide on vale. Ühiskonnakorralduse vorm ajalooterminiga "orjanduslik kord" ei ole majandustermin ja ka ei peegelda ega kajasta majandussuhteid.
Naturaalmajanduslikud üksused toodavad oma tarbeks ja turgudel ei osale.
Plaanimajandus lõppes N liidu ja tema satelliitriikide lagunemisega, mõned erandid küll veel on, kuid ka need ei osale turgudel määral, mis vääriks äramärkimist. Üks teatud korea meenub esmasena .
Rahvusvahelistel turgudel aktiivselt tegutsejad (ja ma väidan, et venemaa oma kaubakäibelt ja väliskaubandusmahtudelt on selles osas maailma esimese 20 riigi seas) ei saa järgida ei naturaalmajanduslikke ega ka plaanimajanduslikke postulaate ainuüksi seetõttu, et rahvusvaheline turg neid põhimõtteid ei tunnista ega ka rakenda.
Valdavaks vormiks on segamajandus ja pean kohe rõhutama, et selle kategooriani venemaa veel jõudnud ei ole, too sipleb kõigi oma puudustega vabaturumajanduse reeglistikus.
Et asi oleks selge, panen siia ka segamajanduse definitsiooni nii, nagu seda õpetatakse majandusülikoolis:
Segamajandus on kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine.
Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist:
- eraomandi,
- konkurentsi,
- vaba ettevõtluse,
- turusuhted.
Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest.
Vabaturumajandus on aga arenenud riikidel läbi käidud etapp, mille suurimateks puudusteks olid ületootmiskriisid, millega kaasnes sageli ühiskonnale tegelikult vajalike tootjate pankrott, tehaste sulgemine ja tööpuudus, ühiskonna ebaproportsionaalne kihistumine rikasteks ja vaesteks, monopolide tekkimine. Väga lühidalt sai see kirja, aga olgu.
Ülaltoodust lähtuvalt väidan jätkuvalt, et venemaa on siiski maailmamajanduses majanduslik suurus, mistõttu sellisena püsimiseks peab ta järgima turul kehtestatud nõudeid. Mitte mingisuguseid "ebademokraatlikust valitsusvormist" tulenevaid "erilisi" majandusmeetmeid vaba turg ei tunnista ja kokkuleppeid venemaaga tehakse ainult turul tunnustatud reeglistike raamides.
Venemaal on valida kas kokkulepete või olulises mahus piiratud turu vahel, muid võimalusi maailmaturul tal täna pole.
