www.militaar.net

Some kirjutas:Õnneks pole vesinik heelium, mis tikub igast august välja ronima. Kõik mis sobib maagaasi hoidmiseks, sobib ka vesiniku hoidmiseks. Ka transportida saab olemasolevate maagaasijuhtmete kaudu.

Päris nii ei ole.
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/6b85c067-f3b0-4949-b17e-f7bbf7787d71
Maagaasi torustike puhta vesiniku transportimiseks kasutada ei saa,vähemalt mitte enne
modifitseerimist,kuna vesinik hakkab kõrgsüsinikterast ja polüetüleeni lagundama.Lisaks on
murekohtadeks vase,kummi,plii ning alumiiniumi kasutamine konventsionaalsetes maagaasi
torustikes.Sellised probleemid on lahendatavad toru sisese armeerimisega või lisades vesiniku
hulka teisi gaase nagu vingugaas,sulfaatoksiid või hapnik)

Jaanus2 kirjutas:Tehnoloogia odavnemine võimaldab taastuvenergia tootmise ka üle dimensioneerida. Siis saab üsna vähese salvestusega hakkama. Tarbimise parem juhtimine (alles algab) ja pikemad ühendused riikide vahel ja pole hullu midagi. Taastuva energia puudust ei ole tegelikult, ainult inimene on saamatu. Kosmoserakett saab ka energiat samast keemilisest reaktsioonist mis kromanjoonlase lõke. Kuskilt jäi silma rõngassaar, mis moodustab veehoidla. Tammi harjal tuulikud, mis seda täis pumpavad, all turbiinid. Kapitalimahukas, aga põhimõtteliselt peaks olema tehtav. Sellise ümara tünni sein ei pea olema väga paks.

Üledimensioneerimine ei tähenda mitte vähem salvestamist vaid just rohkem salvestamist. Salvestada tuleb energiat selleks, et seda saaks siis kui päike ei paista ja/või tuul ei puhu.
Pikemad ühendused riikide vahel ka ei ole just kõige parem lahendus. Ülekandes on kaod - elektriväli, magnetväli, koroonaefekt, takistus juhis. Mida kaugemala elektrit saadad seda suuremad on ka kaod. Lisaks elektriliinidel on jälle piiranguvööndid. Mida rohkem või suuremad liinid seda rohkem piiratud maa-ala. Näiteks Leedu Poole ühendamisel on probleem, et sinna ei mahu just palju liine rajama.

Väga tähtis on elektri kvaliteet. Pinge ja sagedus. Kui toodad vajaminevast vähem langeb pinge ja sagedus, kui toodad rohkem läheb ka sagedus paigast. Kõige parem on nii rahaliselt kui kvaliteedilt toota sama palju kui tarbitakse +- vahemikus.
Maailmas on kõige keerulisem süsteem inimeste ja organisatsioonide süsteem. Teisel kohal on keerukuselt energiavõrk.

Seda va tulevikuenergia sambaks peetavat vesiniku molekuli on püütud kinni hoida erinevate moodustega , surveanumates , külmades surveanumates ning selgunud on et need anumad on kallid ja rasked ning transpordivahenditel vesiniku kaasavedamiseks kõige paremini ei sobi . nsvl ajal tehti ka katseid vesinikuautodega , seal kasutati vesiniku salvestamist hüdriidpaaki ( mis see olla võiks , ei tea ) kirjelduse järgi vesiniku tankimisel tuli paaki jahutada ja vesiniku kättesaamiseks seda paaki soojendada . Kas see katse end õigustas , ei tea , igatahes rohkem sellest kuulda pole , katsetajaks oli Harkovi mingi instituut .
Tuulikute toodetud elektri ülejäägi , kui see saab kunagi tekkima võiks vabalt kuhugi salvestada , äkki on keemial ja füüsikal mõni üllatus varuks , mis võimaldaks energiat väikeste kadudega salvestada , ka päikesepaneelide kasuteguri kasv 5% oleks vägev .

kraal kirjutas:Pikemad ühendused riikide vahel ka ei ole just kõige parem lahendus. Ülekandes on kaod - elektriväli, magnetväli, koroonaefekt, takistus juhis. Mida kaugemala elektrit saadad seda suuremad on ka kaod. Lisaks elektriliinidel on jälle piiranguvööndid. Mida rohkem või suuremad liinid seda rohkem piiratud maa-ala. Näiteks Leedu Poole ühendamisel on probleem, et sinna ei mahu just palju liine rajama.

Peetakse plaani tõmmata kaabel Islandilt Ühendkuningriiki.
https://www.reuters.com/article/us-iceland-energy-britain-idUSKBN17C17E

Runkel kirjutas: Peetakse plaani tõmmata kaabel Islandilt Ühendkuningriiki.
https://www.reuters.com/article/us-iceland-energy-britain-idUSKBN17C17E

Alalisvooluga on lihtsam eriti veel kui merre paigaldada.

Lehekülg akudejuttu liikus siia: viewtopic.php?f=40&p=688367#p688367

Kui keegi ei tea, siis Leedu on ehitanud 1998. aastal kena pumpsalvestusjaama 900MW võimsusega: https://en.wikipedia.org/wiki/Kruonis_P ... rage_Plant

Eestis ollakse kuidagi väga kinni selles Paldiski projektis. IMHO on see üsna veider pumpsalvestusjaama mudel.
Lihtsam on kasutada looduslikku kõrguste vahet ja paisutada üles looduslikud orud või olemasolevad veesängid. Toon mõned näited, mis kiirelt kaarti lapates silma hakkasid.



Selliseid kohti on Eestis omajagu. Ka on usutavasti võimalik sedasi saada kätte isegi ca. 100m-ne kõrguste vahe.

With a fully filled upper reservoir the plant can generate 900 MW for about 12 hours.

Nujah, too 12h varu oleks ära kulutatud esimeste kõrgete üle 100€-ste hindade peale ja edasi?

Some kirjutas:...

Nujah, too 12h varu oleks ära kulutatud esimeste kõrgete üle 100€-ste hindade peale ja edasi?

Varundamine ei ole elektritootmise asendaja.

Esiotsa,kel on finantsvõimekust artikli lugemiseks tekib küsimus, kas akf kana tagumik ei tunne foorumi reegleid vä, mis on sel artiklil tegu kliimamuutustega ? Tuleb välja, et oi vägagi. https://majandus.postimees.ee/7368945/varusid-jagub-ainult-paariks-nadalaks-euroopat-ahvardab-uus-toorainekriis#_ga=2.33620773.562428889.1611250064-1924912377.1595271886

Kui veel mõni kuu tagasi oli Euroopa tööstusettevõtetel suus kiibikriis, siis nüüd on probleem jõudnud teiste tooraineteni. Nimelt on otsakorrale jõudmas Euroopa alumiiniumivarud.

Alumiiniumikriisis näib süüdi olevat teise tooraine kriis: magneesiumi pole saada. Magneesium on vajalik seetõttu, et teda kasutatakse sageli just alumiiniumisulamites. Head alternatiivi selle jaoks pole

Hiinast ei saa magneesiumi enam seetõttu, et Shaanxi provintsi valitsus, kus suurem osa magneesiumi toodetakse, käskis 35 sulatusahjul 50st oma töö vähemalt aasta lõpuni kinni panna ning ülejäänud 15-l oma toodangut 50 protsendi jagu vähendada, vahendab Financial Times. Põhjus? Provints tahab täita oma energiatarbimise eesmärke. Hiina on teatanud, et tahab kliimaneutraalsuse poole liikuda. Kuna riigis toodetakse suur osa energiast kivisöest, siis püüab Hiina siin tootmise vähendamisega CO2-eesmärke täita.

Mjah... tavakasutaja seisukohast... tooraine kriisi tõttu jäävad uued vidinad ostmata... mis vanadel häda on? (ma olen mõned enda omad välja vahetanud siis kui olen neile suutnud tekitada sügava sisemist toimimist hävitava füüsilise vigastuse, aga muud asjad kestavad ja on asendusena olemas)

Kõrvalt märkus, et kinni paneku põhjuseks on kivisöesõda Austraaliaga. Nüüd on mingi kokkulepe sõlmitud ja tarned liikuma hakanud. Aga tootmisprotsessi käivitamine võtab aega. Vähk on hoopis muude kivide all, kui hiinlaste rohearmastus, huvitav hoopis, kas hiinlastel oli võimalik kivisöe kasutamisest loobumisel ka teisi valikuid, oli siis tegemist sundvariandiga, või valiti teadlikult selle tooraine tootmise peatamine, mis maailmamastaabis kabedama litaka teistelegi annab?

Mjah... tavakasutaja seisukohast... tooraine kriisi tõttu jäävad uued vidinad ostmata... mis vanadel häda on?

No tegelikult on alumiiniumi kasutus ikka oluliselt laiem kui lihtsalt uued vidinad. Autotööstuses, merenduses, lennukitööstuses, hüdro ja pneumoseadmetes jne jne jne
Kui selle tarnega mingi probleem tekib, siis hakkab see lisaks uutele seadmetele mõjutama ka olemasolevate masinate hooldust (varuosad) ja nende kasutamist. Ühelt harvesteride tootjalt kuulsin just hiljuti, et masinate ehitamisega on täielik jama, sest mitte kusagilt pole neile vajalike hüdromootoreid võtta. Kui midagi katki läheb siis tarneajad on kosmilised.
Kujuta nüüd näiteks ette, et varuosade tarneraskuse tõttu hakatakse lendusid tühistama. Või et tootmisseadme rike sunnib mõnda toiduainetootjat seisakule.

nimetu kirjutas:

Mjah... tavakasutaja seisukohast... tooraine kriisi tõttu jäävad uued vidinad ostmata... mis vanadel häda on?

No tegelikult on alumiiniumi kasutus ikka oluliselt laiem kui lihtsalt uued vidinad. Autotööstuses, merenduses, lennukitööstuses, hüdro ja pneumoseadmetes jne jne jne
Kui selle tarnega mingi probleem tekib, siis hakkab see lisaks uutele seadmetele mõjutama ka olemasolevate masinate hooldust (varuosad) ja nende kasutamist. Ühelt harvesteride tootjalt kuulsin just hiljuti, et masinate ehitamisega on täielik jama, sest mitte kusagilt pole neile vajalike hüdromootoreid võtta. Kui midagi katki läheb siis tarneajad on kosmilised.
Kujuta nüüd näiteks ette, et varuosade tarneraskuse tõttu hakatakse lendusid tühistama. Või et tootmisseadme rike sunnib mõnda toiduainetootjat seisakule.

"Tavakasutaja" hakkab mõikama alles siis, kui peab hakkama õlut tetrapakis ostma.

Kuule, juba ostan kokteile tetrapakis - "Bloody Mary" ja "Screwdriver" täitsa proovitud.