www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑15 Juul, 2024 8:43
kalvis kirjutas: ↑15 Juul, 2024 5:18Eestil tasuks just arendada asju, mis on huvitavad, niši tooted ja väga tänapäevased.
Ukrainas otsustab asja paraku moon, mida on vaja rongitäite kaupa ja mis on kõike muud kui tänapäevane.

Märkusega päri.
Aga mõeldud oli praegu soovitatavaid Eesti arendus programme mis võiks just Ukraina sõjas kasulikud olla.
Moonatehast me rajada ei jõuaks. Ainus moonaga seotud asi oleks ammooniumnitraadi tootmine eeldusel, et seda saaks põlevkiviõlist otse toota.

Eestis on mõned arendajad, kes teevad häid asju aga rohkem kuulda pole olnud. CV-90 taheti ümber ehitada, see oleks väga väärtuslik oskus. Droonide ehitamisest olen kuulnud aga kuidas läheb - vaikus. Üksikud mitte positiivseed vastukajad on olemas. Samas Ukraina enda drooniehitajatel on väga positiivsed uudised.
Droon on just hea niššitoode. On need kamikadzed, teiste droonide mahavõtjad või kasvõi Wifi translaatorid. Drooni erilisus ongi sinna arendatud tarkvara. Ostad nn. laiatarbekaubana põhja sisse, oma tarkvara peale ja lisaväärtus missugune.
Teine niššitoode oleks LIDAriga (või siis infrapunaga) kuuliprits droonide allavõtmiseks.

kalvis kirjutas: ↑21 Juul, 2024 12:04 ... Ainus moonaga seotud asi oleks ammooniumnitraadi tootmine eeldusel, et seda saaks põlevkiviõlist otse toota.
...

Mismoodi põlevkiviõlist (või mistahes teisest õlist) ammooniumnitraati NH4NO3 saab?

olevtoom kirjutas: ↑21 Juul, 2024 12:28
kalvis kirjutas: ↑21 Juul, 2024 12:04 ... Ainus moonaga seotud asi oleks ammooniumnitraadi tootmine eeldusel, et seda saaks põlevkiviõlist otse toota.
...
Mismoodi põlevkiviõlist (või mistahes teisest õlist) ammooniumnitraati NH4NO3 saab?

"Pahadele puuksutavatele lehmadele" torud tagumenti. Las teevad miskit kasulikku ja tõmbavad eesti sõjatööstuse käima

Biogaasi tehaste kõrvalprodukt (Eestis vist isegi tehakse kuskil lägast seda) kas polegi mingi ammoniaagi kraam.

https://energiatalgud.ee/Biogaas

olevtoom kirjutas: ↑21 Juul, 2024 12:28
kalvis kirjutas: ↑21 Juul, 2024 12:04 ... Ainus moonaga seotud asi oleks ammooniumnitraadi tootmine eeldusel, et seda saaks põlevkiviõlist otse toota.
...
Mismoodi põlevkiviõlist (või mistahes teisest õlist) ammooniumnitraati NH4NO3 saab?

ärapõletamise ja lendunud põlemisjääkide kinnipüüdmise teel. nii saab ühte komponenti, mida jälle atmosfääris leiduva lämmastiku ja veega segatakse.

olevtoom kirjutas: ↑21 Juul, 2024 12:28
kalvis kirjutas: ↑21 Juul, 2024 12:04 ... Ainus moonaga seotud asi oleks ammooniumnitraadi tootmine eeldusel, et seda saaks põlevkiviõlist otse toota.
...
Mismoodi põlevkiviõlist (või mistahes teisest õlist) ammooniumnitraati NH4NO3 saab?

Lõhkeaine koostisees olid aromaatseed ühikud (benseen jt.) ja nitraat reageerima pandud. Nitraate toodetakse elektriga õhulämmastikust. Ma ei ole selle ala asjatundja aga kunagi oli - sega lämmastikhape ja õli kokku ja loksuta.

kalvis kirjutas: ↑21 Juul, 2024 12:04Moonatehast me rajada ei jõuaks.

Miks ometi...?

Ettevõtja ei riski nii suure investeeringuga kui tellijat pole.

Aga jõuaks teha, kui oleks. See on puhas poliitlise otsustuse küsimus.

Ammoniaagi tootmiseks on vaja palju elektrit. Kuna ka vesinikku saab elektrolüüsiga teha, siis tooraineid pole justkui vajagi.

Aga Eestis ei saa kanalat ka ehitada, NIMBY.

Loogiline asukoht lõhkeainetehasele oleks tulevaste meretuuleparkide läheduses. Saaremaal nt.

Kriku kirjutas: ↑21 Juul, 2024 14:50 Aga jõuaks teha, kui oleks. See on puhas poliitlise otsustuse küsimus.

Mina pigem pooldaks näiteks Põhjanaabritega koos asju teha. Neil on KnowHow olemas ja ka vajalik infrastruktuur. Strateegilise osalusena Eesti riik investeeriks mõnda ettevõttesse, et see siis laieneks. Tunduks minule, kui võhikule loogilisem. Eriti nüüd, kui Soome on NATO's. Nullist asja ülesse ehitama hakata on väga pikk ja kallis tegevus. Eesti ise ei ole piisavalt suur ostja, et tagada jätkusuutlik tarbimine.

Chupacabra kirjutas: ↑21 Juul, 2024 14:48 Ettevõtja ei riski nii suure investeeringuga kui tellijat pole.

pigem on põhjuseks Laíscus Contítes'i epideemia, kui see.

VDV Telegrami kanal on Delfi sõjaraportisse jõudnud, vahendab Teet Kalmus:

Z-kanalis „VDV za tšestnost i spravedlivost“ kirjutati, et iga päevaga süveneb Ukraina rallidroonide probleem ja mitte keegi ei tea, mida nendega ette võtta. Tehisaru kasutavad droonid olevat venelaste sõnul uus massihävitusrelv, mille ÜRO peaks keelama, sest Venemaa ei suuda tehnika poolest NATO ja lääneriikidega võistelda.

allikas

Mina kanalit lapates säärast hädakisa ei leidnud, aga ei välista, et see kuskil märkamata jäi - neil on seal tihe liiklus ja vene keelt ma diagonaalis lugeda ei suuda. Küll aga leidsin repliigi, et Tuapse naftatehasesse lendas jälle Ukraina droon, et sihukesi asju toimub juba kuuendat kuud, mis olevat häbiväärne, ning et Ukraina droonijuhid "ei viitsi enam isegi marsruute muuta".

Küll aga viidatakse Telegrami kasutaja "Militarist" (nimi kirillitsas) repliigile Thor Dynamicsi droonitõrje kohta, mida parasjagu Ukrainas proovitakse. Vihje põhjal leidsin, et nad on lugenud Intelligence Online'i artiklit. Artikkel on maksumüüri taga, aga venekeelse jutu autor on maksumüüri taga lugemas käinud, tõlgin.

Nagu meie kanal teada sai, katsetab Thor Dynamics parasjagu Ukrainas droonitõrje tooteid. Firma katsetab mitmete tööriistadega, muuseas laseritehnoloogiad ja tehisaruga komponendid. Lähikuudel võivad need tuua revolutsiooni droonitõrjes ja muuta igandlikeks mitmed senised rindel pruugitavad elektroonilise sõjapidamise süsteemid, näiteks portatiivsed segajad. Firma püüab pakkuda Ukraina sõduritele täielikku kaitset Venemaa FPV droonide rünnakute vastu.

Proovitakse kolme tehnoloogiat. Thalese jälgimissüsteemist on tuletatud süsteem "Mirador Mk2-Electro-Optical Tracking", seade avastab ja klassifitseerib mitut ohuallikat korraga kaamerate ja tehisaru abil. Teine tehnoloogia on kolmjala peale paigaldatav 2 KW võimsusega "Thor" laser, mida pruugitakse sihtmärgi elektroonika kaugelt läbi põletamiseks [tõlkija märkus: 2 KW laserist jätkub ainult kaamera CMOS või CCD maatriksi hävitamiseks].

Viimane innovatsioon nimega "Thor C2" on droonitõrje operatsioonide juhtimiseks. Tegemist on andmeid ühendava ja teavet sünteesiva platvormiga, mis kogub infot 2 KW laserite videosensoritelt, määrab prioriteete ja annab laseritele sihtmärke. Mainitud tehnoloogiad on disainitud, tegelemaks põhiprobleemiga, mis juba maikuus ilmnes: leida viis Venemaa FPV-droonide ja Lanceti ründedroonide neutraliseerimiseks.

Säärased seadmed tegutsevad üha suurema autonoomsusega tänu tehisaru algoritmidele, mis blokeerivad ise segamist ja on lennu lõppfaasis segamisele tundetud, või siis kasutavad signaali sageduse demoduleerimise tehnoloogiaid [tõlkija märkus: siin võib olla tõlkeviga, kuna ma pole termini sisuga kursis]. Mõlemal juhul on droone eriti raske peatada tavapärase elektroonilise sõjapidamise abil, mis segavad paari sagedust korraga piiratud perimeetri ulatuses.

Firmat Thor Dynamics juhib Gleb Chuvpilo, endine USA firma Palantir töötaja, kelle erialaks on massiline andmetöötlus. Tal on nii USA kui Ukraina kodakondsus. Chuvpilo on Ukrainas seotud digiülemineku ministri Mihhail Fjodoviga ja Brave 1 kaitsetööstuse klastriga, mis võimaldab tal Ukraina droonitõrje üksustega testimisel koostööd teha. Thori asutas ta koos Prantsuse-Hispaania inseneri Olivier Garciaga, kes on pardarobootika ja tehisintellekti spetsialist ning on töötanud Thaleses ja KNDS-is.

See ei ole Thori esimene katse droonitõrjet luua. Mõned nende laseripõhise avastuse ja kaugusmääramise (lidari) tehnoloogiad on integreeritud Itaalia firma Leonardo lahingujuhtimise süsteemi DRS, Motorola's droonitõrje süsteemi Silent Sentinel ja kaugjuhitavaisse relvatornidesse soomukitel Nimr, mille on arendanud EDGE grupp Araabia Ühendemiraatidest.

Isiklik arvamus: mistahes tehnoloogia skaleerimisele ja levitamisele läheb aega, seega hinnang, et lähikuudel midagi revolutsiooniliselt muutub on liiga kiirustav. Aga jah, 2 KW hästi kollimeeritud ja koherentset valgust kaamerasse on tõenäoliselt piisav, et seal asju pöördumatult muuta.

Kui keegi teab, kus nende ahhetamine Ukraina rallidroonide kohta oli, siis vihjed teretulnud, loeksin huviga.

lennumudelist kirjutas: ↑22 Juul, 2024 17:18 Isiklik arvamus: mistahes tehnoloogia skaleerimisele ja levitamisele läheb aega, seega hinnang, et lähikuudel midagi revolutsiooniliselt muutub on liiga kiirustav. Aga jah, 2 KW hästi kollimeeritud ja koherentset valgust kaamerasse on tõenäoliselt piisav, et seal asju pöördumatult muuta.

Kui keegi teab, kus nende ahhetamine Ukraina rallidroonide kohta oli, siis vihjed teretulnud, loeksin huviga.

Laseriga on see paha lugu, et see millest ta läbi läheb ei ole nö puhas. Igasugu sodi lendab õhus ringi ja seda peab too kiir siis hävitama kaotades paratamatult enda energiat. Sobrasin natuke interneeduses ja sain teada, et 2kW on selline millega lähidistantsilt lõigatakse igasugu rauatükke. Edasi läheb aga asi jälle käest ära igasugu lainepikkuste teemal.

Jep, võtsin õhu ja kiire õhus levimise asjaolusid toda kommenteerides juba arvesse.

Lähedalt saab 2 KW laseriga keevitada ja lõigata, aga vabaõhu süsteemis üle pika vahemaa, kui õhus on soojuse gradiendid, veeaur ja tolm, täpp ei taha püsida märgil vaid rändab mööda märki - on keerulisem, aga võib-olla plastmassi siiski sulatab. Väga palju sõltub optika headusest - kas kiir püsib koos ja püsib stabiilne. Olen näinud YouTube'i püromaane keevituslaseriga 50 m kauguselt penoplasti lõikamas.

Lisaks on laserite kirjeldamisel alati küsimus, kas nimetati elektriline või optiline võimsus. Kui 2 KW elektrilist võimsust, siis pigem 400 W optilist võimsust. Kui 2 KW optilist võimsust, on juba tegus tükk - aga elektrit ampsab pigem 10 KW.

Ise olen testinud 10 m distantsilt, kas 80 W elektrilise (20 W optilise) võimsusega laser suudab midagi CMOS kaamera vastu. Suutis vaid pimestada, pöördumatut ei juhtunud midagi. Täpi ümber toimus sensori täielik küllastumine - fotoelektronid voolavad kiiritatud pikslitelt "üle ääre" teistele pikslitele. Välja lülitamisel kaamera taastus viivitamata.

lennumudelist kirjutas: ↑22 Juul, 2024 20:24 ...

Ise olen testinud 10 m distantsilt, kas 80 W elektrilise (20 W optilise) võimsusega laser suudab midagi CMOS kaamera vastu. Suutis vaid pimestada, pöördumatut ei juhtunud midagi. Täpi ümber toimus sensori täielik küllastumine - fotoelektronid voolavad kiiritatud pikslitelt "üle ääre" teistele pikslitele. Välja lülitamisel kaamera taastus viivitamata.

Kas sa üritasid ka seda laserkiirt fookuses hoida kuidagi? Laserkiire hajuvus võib olla suurematel distantsidel täiesti arvestatav. Lisaks on oluline, mis lainepikkusel laser töötas.

www.militaar.net

Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?

Vene-Ukraina sõda II osa

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Re: Mida Ukrainast õppida?

Re: Mida Ukrainast õppida?