www.militaar.net

10 kond aastat tagasi igatahes see 0,5 vōi 5mW hiina võtmehoidja oli punase laseriga... Fonolukkude ja turvakaamerate pildi asemele jai hele laik ning kauaks.

VDV kanal kirjutas vajadusest AI droonid keelustada ÜRO tasandil 20.7. Ülevaates, ja oli jah tahe lugemine


Me oleme juba väsinud kirjutama vaenlase droonide levikust.

See jätkub.
Keegi ei tea, mida selle vastu ette võtta. Nüüd on selle tõttu tekkinud "positsiooniline patiseis".

Meie üksused ei saa selles keskkonnas aktiivselt edasi liikuda.

FPV-droonidest on juba saanud massihävitusrelvad.

Nad hävitavad kõike, mis liigub.

Märkimisväärset osa neist kontrollib juba AI ja meie EWR ei tööta nende suhtes.

On aeg tõstatada ÜROs küsimus tehisintellektiga droonide üldisest keelustamisest ja nende võrdsustamisest massihävitusrelvadega.

Ja see ei ole nali...

Meie, nagu ka teised normaalsed rahumeelsed riigid, ei suuda NATO-le ja Läänele kaasaegsete tehnoloogiate osas järele jõuda.

Ja konventsionaalne sõjapidamine on nende uute lääne tehisintellekti tehnoloogiate abil juba muutumas mittepariteetseks sõjaks.

NGolf kirjutas: ↑22 Juul, 2024 22:55 VDV kanal kirjutas vajadusest AI droonid keelustada ÜRO tasandil 20.7. Ülevaates, ja oli jah tahe lugemine
.....
Meie, nagu ka teised normaalsed rahumeelsed riigid, ei suuda NATO-le ja Läänele kaasaegsete tehnoloogiate osas järele jõuda.
.....

Nagu päriselt ka? Vot nüüd suutis küll üllatada. See ühiskond on lõplikult degradeerunud.

Kriku kirjutas: ↑21 Juul, 2024 14:33

kalvis kirjutas: ↑21 Juul, 2024 12:04Moonatehast me rajada ei jõuaks.

Miks ometi...?

Mõne laohoone ehk leiaks. Kriitilised kaks komponenti on tooraine ja energia. Kui tooraine on 100% sisseveetav, läheks transport liiga kalliks ja tehas tasub ehitada riiki, kus on tooraine. Kui üks tooraine komponent oleks kodumaine võiks kaaluda. Energiaga on täna väga nutused lood. Saaks (ka eestil on odav kodumaine energia olemas aga valitsus ei luba kasutada)
Teine teema oleks kopereerumine. Näiteks sütikud üks riik, ots teine, kest kolmandast ja lõhkeine eestist.
Ma näen nii palju probleeme, et Poolas või Tsehhis tehase laiendamisega on need lihtsamini lahendatavad.

Miks mulle droonindus on usutavam. võibolla sellepärast, et ehitan mikrokontrollereid ja tean nende (st. ka droonide) hingeelu sigahästi - vastav eriala ju lõpetatud. Chipid, trükkplaadid, mootorid - kõike saab osta. Ala tööjõuks paar komplekteerijat - no problem. droonide programmeerijaid oleks eestiski leida. Mu tööks on palju mööda EL tehaseid kolada, seega näen kuidas igapäevaselt tegelikult toodetakse ja ka saan aru mis nad valesti teevad...

kalvis kirjutas: ↑23 Juul, 2024 12:47 Kui tooraine on 100% sisseveetav, läheks transport liiga kalliks ja tehas tasub ehitada riiki, kus on tooraine.

Ole kena võrdle seda nimekirja selle nimekirjaga. Nüüd palun selgita, miks nende kahe nimekirja vahel on pehmelt öeldes tagasihoidlik geograafiline kattuvus?
Meile vajaliku lõhkeainetehase logistikavajadused oleksid köömes võrreldes siin toodutega. Saaremaal seisab üks sadam 350+päeva aastas niisama. Poolsaare asustustihedus väike. Sinna saaks teha küll.

2korda2 kirjutas: ↑23 Juul, 2024 13:32

kalvis kirjutas: ↑23 Juul, 2024 12:47 Kui tooraine on 100% sisseveetav, läheks transport liiga kalliks ja tehas tasub ehitada riiki, kus on tooraine.

Ole kena võrdle seda nimekirja selle nimekirjaga. Nüüd palun selgita, miks nende kahe nimekirja vahel on pehmelt öeldes tagasihoidlik geograafiline kattuvus?
Meile vajaliku lõhkeainetehase logistikavajadused oleksid köömes võrreldes siin toodutega. Saaremaal seisab üks sadam 350+päeva aastas niisama. Poolsaare asustustihedus väike. Sinna saaks teha küll.

USA toob oma sõjatehaste jaoks maagi kanadast üle suure järvistu.

noid maagilaevu saab otsepildis jälgida ka: https://www.youtube.com/watch?v=mVHTqCXsZB0

2korda2 kirjutas: ↑23 Juul, 2024 13:32 Meile vajaliku lõhkeainetehase logistikavajadused oleksid köömes võrreldes siin toodutega. Saaremaal seisab üks sadam 350+päeva aastas niisama. Poolsaare asustustihedus väike. Sinna saaks teha küll.

Alati on tootmises raha esmakohal. Euroopas on rohepöörasuse tõttu raua tootmine põlu all. Eestis pole rauakaevandusi - (maaki on, saaks isegi toota aga täna sureks hirmust valitsus ära). Austraaliast - no kamoon - isegi laevaga tuues ei suudaks me konkureerida mõne teise suurema EL riigiga, rääkimata Hiinast. Isegi suur USA sulgeb tasapisi tootmist mida DT üritab takistada (ta võib selles isegi edukas olla - kui on töötavad tehased siis on võimalik neid elus hoida)
Eesti sadamad on alakoormatud, nende (puudumise) taha asi ei jää. Kuid pluss just see ongi - suurte mahtude korral on laevatransport soodsaim ja meil on õnne omada merd.
Teine küsimus - odav energia peab ka lahendatud saama.

teeline35 kirjutas: ↑24 Juul, 2024 16:56 Seega laskemoona tehas peab omal olemas olema kuna võimaliku konflikti korral muutuvad mereteed liiga ohtlikuks, et sealt meile vajalikku moona vedada. Praegune olukord kus me ise midagi ei tooda ja loodame ainult valmis lahendusi kuskilt sisse vedada on äärmiselt ebarahuldav. Sõjas võib juhtuda, et meie tehnika seisab kuna ei suuda ise seda remontida ja valmistajatehas ei ole huvitatud oma tööjudu siia saatma. Samamoodi on risk, et laskemoon saab lihtsalt otsa ja laevad, mis seda tooma peaksid lastakse lihtsalt merel põhja või puruks pommitatud sadamad pole võimelised seda maha laadima.

Kus peaks see lasekemoona tehas ja laod paiknema, et vaenlane selle esimeses järjekorras puruks ei pommitaks?

Iga kaitseliitlase ja kodumaa patrioodi keldris.
Padrunipressid jms on ju olemas, tagumine aeg neid soetada kosmilistes kogustes koos hülsside, kuulide ja rohuga.

Ukrainat ei poo ju peamiselt käsirelvade moona nappus?

mongol kirjutas: ↑24 Juul, 2024 17:47 Iga kaitseliitlase ja kodumaa patrioodi keldris.
Padrunipressid jms on ju olemas, tagumine aeg neid soetada kosmilistes kogustes koos hülsside, kuulide ja rohuga.

Ah minge noh, nato moon nii odav, et ei tasu ära iselaadimine, samuti ei tasu ära Eestisse uue laskemoona tehase rajamine. Lisaks veel on vaja mingit kogemust et saaks korralikult laskev moon mis laseb igast püssist.Ei ole kontrollinud seda väidet, aga pidi olema praegu iselaadijal probleeme eesti kauplustest püssirohu leidmisega. Lätis ja Soomes pidi olemas poes saadaval.
Ja kõik kes iselaadimisega tegelevad kinnitavad ühest suust - tuleb laadida öösel sest päeval pole aega. Ei kujuta ette kust leitakse aeg padrunite laadimiseks lahingolukorras.

Kilo Tango kirjutas: ↑22 Juul, 2024 21:59

lennumudelist kirjutas: ↑22 Juul, 2024 20:24 ...

Ise olen testinud 10 m distantsilt, kas 80 W elektrilise (20 W optilise) võimsusega laser suudab midagi CMOS kaamera vastu. Suutis vaid pimestada, pöördumatut ei juhtunud midagi. Täpi ümber toimus sensori täielik küllastumine - fotoelektronid voolavad kiiritatud pikslitelt "üle ääre" teistele pikslitele. Välja lülitamisel kaamera taastus viivitamata.

Kas sa üritasid ka seda laserkiirt fookuses hoida kuidagi? Laserkiire hajuvus võib olla suurematel distantsidel täiesti arvestatav. Lisaks on oluline, mis lainepikkusel laser töötas.

Fokuseerimata, halvasti kollimeeritud oli, tööriista oma optika ei nõustunud koostööd tegema ja lisaläätse ei viitsinud mina appi tuua - täpp oli 10 meetri kaugusel hajunud veerand millimeetrisest (balsat lõikavast ja roostevaba terase värvi muutvast) punktist umbes viie millimeetriseks väga eredaks täpiks. Sinine laser oli, minul kahekordsed rohelised prillid loomulikult.

Nüüd kus takkajärgi tarkusega arvutan, veerand millimeetrise küljega ruudu pindala on 0.0625 mm2 ja viie millimeetrise küljega ruudu pindala on 25 mm2. Minu täpike oli kaotanud võimsustihedust 25 / 0.0625 = 400 korda. Arusaadav, et suuri tulemusi polnud, aitäh mõtlema panemast kah! (Mul tasuks isegi seda katset normaalse kiirega korrata, loomulikult ilma nägemisohutuste meetmetega koonerdamata.)

Aivark123 kirjutas: ↑22 Juul, 2024 22:35 10 kond aastat tagasi igatahes see 0,5 vōi 5mW hiina võtmehoidja oli punase laseriga... Fonolukkude ja turvakaamerate pildi asemele jai hele laik ning kauaks.

Aitäh vihje eest, selle efekti suutsin just järele teha. Punane "jämeda kiirega" (1 cm suurune paralleelne kiir, inimestele hetkeks ohutu kui sisse ei jõllita) valgusetenduse laser, võimsus paarkümmend mW, võttis just mõõtu CMOS veebikaameraga. Alguses lõi kogu kaadri valgeks, mingi 10 s jooksul kaamera kalibreeris oma säri, nii et pimestus oli lokaliseeritav teatud piirkonda (pimestatud oli siiski umbes pool kaadrit). Laseri välja lülitamisel oli alguses kogu kaader must, umbes 5 sekundiga hakkas kaamera asju näitama.

See on kaamera firmwares olev säriaja seadistaja, mis sihukest käitumist põhjustab.

Kriku kirjutas: ↑24 Juul, 2024 17:58 Ukrainat ei poo ju peamiselt käsirelvade moona nappus?

Oli vist 2022 aasta lõpus ka see probleem, aga nad said umbes samal ajal lääne-Ukrainas õnneks miskised tehased valmis.

Kus peaks see lasekemoona tehas ja laod paiknema, et vaenlane selle esimeses järjekorras puruks ei pommitaks?

Vat see on omaette küsimus.
1.Kas Eesti suudaks luua piisavat õhutõrje võimekust ja mis oleks selle hinnalippik?
2. Kui kallis oleks olemasolevate satelliitnavigatsiooni süsteemide segamine ja kas oleks võimalik sellise võimekuse tekitamine?
3. Milliste lahendustega oleks võimalik tekitada hukukindel ja seejuures piisavalt odav olukorrateadlikus oma õhuruumis, et välistada vastase luuredroonide rippumine meie olulise taristu kohal?
4. Vastase luuredroonide hävitamine odavamalt kui IrisT rakettidega või mõne muu kallima lähimaaõhutõrje vahenditega?

teeline35 kirjutas: ↑26 Juul, 2024 8:45

Kus peaks see lasekemoona tehas ja laod paiknema, et vaenlane selle esimeses järjekorras puruks ei pommitaks?

Vat see on omaette küsimus.
1.Kas Eesti suudaks luua piisavat õhutõrje võimekust ja mis oleks selle hinnalippik?
...
4. Vastase luuredroonide hävitamine odavamalt kui IrisT rakettidega või mõne muu kallima lähimaaõhutõrje vahenditega?

Ei saa jätta torkimata, et mitte väga ammu oli siin foorumis kisa, et miks ukrainlased "raiskavad" oma kalleid ÕT rakette mingite odavate Shahedide ja rakettide peale...