Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Tundub, et need bastionivarjendid tänases seisus pärinevad perioodist, kui NSVL tavatses tsiviilkaitse tarbeks ehitada klass IV (1,0 bar) vastupidavusega varjendeid, mis olid aktuaalsed tuumapommi ajastul. Kõik see Kristiine, Keskklinn ja Vana-Lasnamäe on taolisi täis. Eks sinna alla pandi ka "Pätsu aegsed", sh bastionid, mida siis pisut järgi aidati, võimsamate uste ja kindlama ventilatsiooniga+varuväljapääsusega.

Hiljem, kuskil 1960ndatest praktiseeriti juba tugevamaid, vähemalt III klassi (2,0 bar) ja 1980ndatel jõuti ka mitmed II klassi (3,0 bar) varjendid ehitada.

Lihtsalt kui Tallinna oleks rünnatud vesinikupommiga, mille võimsus on sadu kilotonne ja sihitaks see linna keskele, siis nendes 1,0 bar varjendites olijate võimalused olnuks juba küllalt nigelad, sest seal on suure ülerõhu ala märksa suurem.

Ja ühel hetkel taibati ka NSVL-s, et üldiseks kasutuseks varjendeid pole rentaabel ehitada, sest vastane suudab iga suuremat linna mõjutada sedasi, et seal ellujäämise shansid laiemale publikule muutuks väikeseks. Seepärast pole ka Tallinna kesklinna piirkonnas ja tugevaid, 2-3 bar kandvusega uuemaid varjendeid, sest inimesed oli plaanis evakueerida (arvestati, et NSVL luureaparaat suudab hankida piisava eelhoiatuse).

Bastionvarjendi probleemiks tundub olevat see käikude konstruktsioon, mis ajastu tüüpiliselt oli võlvitud paekivist. St see võib olla kaunikesti varisev, kui see üritus kõvemini rappub ja lööklainega mõjutatud saab. Klass III ja II varjendeid üldiselt millestki ei laotud, need olid valatud üsna karmist betoonist rohke armatuuriga. Ja ka seal pidi vähemasti iga 3 meetri tagant tugipost lael olema.

[toomas tyrk]

Rootsi bastioni Türgi tiiva varjendi koristamisest rääkiv video.
https://kultuur.err.ee/1608572764/toomp ... uristidele

Türgi tiib jääb siis teisele poole Falgi teed. Minu kolamiselamus on pärit sealt Lindamäe alt. Aga vähemasti uksed on tuttavad. Puitnarisid ei näinud. Nagu juba mainitud - nägime raudvoodeid.

Boonus - akf võtab ka saates sõna.

[Rebane11]

Ma mäletan et aastal 1988 viibisin ka Tallinnas tsiviilkaitse nädalastel kursustel. Noor spetsialist, oli keda saata. Too aeg olid välja tulnud need ilmatu lahmakad ristsõnad, Nellid ja mis nad olid. Sai siis neid lahendatud, mingi onu rääkis kusagil midagi. Ühe kõrvaga sai kuulatud.
Maal pole seda pommi ohtu nii palju ja konserve ja sügavkülmas olevat kraami jätkub mitmeks kuuks. Maal on teine oht - kriisi korral võivad ilmuda need, kellel pole midagi. Kogu see kraam tuleb siis kuhugile mujale paigutada.

[Kapten Trumm]

Olen mõnikord kohanud küsimust, et miks varjendisse narid, võtavad ruumi jne.
Vastus on, et naride kasutamine (2, tihti ka 3 korrust) võimaldab efektiivsemalt kasutada põrandapinda. Kuna keegi 3 päeva järjest seista ei jaksa, siis tuleb vähemalt istuda.

Varjendites on põrandapinna norm 0,75 m2 inimese kohta. Nii väikse põrandapinnaga saab mitte seistes hakkma vaid nii, et inimesed pannakse vahetustega istuma ja magama üksteise kohal, sh naridel. Näiteks põrandal lamades läheb inimese kohta juba vähemalt 1,5 ruutmeetrit.

Soome kahese kasutusega varjendites on narid enamasti kokkupandavad, vastavad komplektid asuvad kuskil märkamatus kõrvalruumis. Kui tuleb korraldus, siis varjendi vastutav isik võtab samast majast endale abilised ja paneb need kokku. Samamoodi visatakse uksetaha kõik ülearune (nt parklatena kasutatavatest autod). Elanikkonnavarjenditelt eeldatakse, et varjujad tulevad ise oma leivakoti ja veepudeliga.

[Smith]

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse ja -julgeoleku valdkonna teadusajakirja Turvalisuskompass esimene elanikkonnakaitse erinumber.
Kirjeldus
Eessõna / Tarmo Terep ; Eesti kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku teenuse taseme hindamismudeli arendamine ja tulemused / Esta Kaal, Terje Lillo , Lauaõppus „79 särtsu“ – peegel kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse enesehindamiseks / Raul Savimaa, Jako Vernik ; Kogukonnaseltside roll ja võimekus kogukondade kerksuse tagamisel kriisides / Raul Savimaa, Kate-Riin Kont ; Ulatuslik evakuatsioon Balti riikides / Algo Rämmer, Raul Savimaa ; Elanikkonnakaitse areng Eestis iseseisvuse taastamise järgsel perioodil / Jaan Tross ; Teekond tsiviilkaitsest elanikkonnakaitseni / Jaan Tross ; Ukraina elanikkonnakaitse: õppetunde esimestest sõjakuudest / Ivo Juurvee ; Sisekaitseakadeemias hiljuti ilmunud publikatsioonid

[Porutšik]

Natukene sellest teemast.

Rain Jung: elanikkonnakaitse nõuab plaani ja raha, aga kumbagi pole.
Eesti probleem on tema geograafiline õhedus. Meil ei ole maad, kuhu taganeda. Meie eesmärk peab olema sõjaline vastupanu liitlaste toel ja elanikkonna kaitse, mis aitaks minimeerida kaotusi tsiviilelanikkonnas, kirjutab Rain Jung.

https://www.err.ee/1609129703/rain-jung ... mbagi-pole

Tema tekst ka EPs, kuid tasuline. Samas on seal kommentaarium.

Rain Jung: keldritest ei piisa, peame hakkama harjutama ka elanikkonna linnadest evakueerimist.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120239881 ... kueerimist

[Manurhin]

Natukene sellest teemast.

Rain Jung: elanikkonnakaitse nõuab plaani ja raha, aga kumbagi pole.
Eesti probleem on tema geograafiline õhedus. Meil ei ole maad, kuhu taganeda. Meie eesmärk peab olema sõjaline vastupanu liitlaste toel ja elanikkonna kaitse, mis aitaks minimeerida kaotusi tsiviilelanikkonnas, kirjutab Rain Jung.

https://www.err.ee/1609129703/rain-jung ... mbagi-pole

Üks lõiguke eelviidatud artiklist:

Jätkuvalt on erinev linna- ja maaelanike ettevalmistus hädaolukorraks. Seda on näha uuringutagi. Maal on vesi kaevus, puud riidas, kartul keldris, searümp sahvris ning suitsusink ripub pennil.

Oh taevas, kui eluvõõras võib üks ametnikuvorst olla... Searümp sahvris ja suitsusink pennil . Seapidamine on tavainimestel juba sisuliselt ära keelatud. Vaid mõni väga üksik peab vaikselt "salasiga", umbes samalaadset konspiratsiooni pidades nagu omal ajal mõni mees, kel oli kuskil peidus kuulipilduja. Et kui vahele jääd, siis nalja ei ole.

[lamba-ants]

Oh taevas, kui eluvõõras võib üks ametnikuvorst olla... Searümp sahvris ja suitsusink pennil . Seapidamine on tavainimestel juba sisuliselt ära keelatud. Vaid mõni väga üksik peab vaikselt "salasiga", umbes samalaadset konspiratsiooni pidades nagu omal ajal mõni mees, kel oli kuskil peidus kuulipilduja. Et kui vahele jääd, siis nalja ei ole.

Seapidamisega on jah sedapsi. Aga peetakse lambaid, kitsi, küülikuid, väga palju kanu. Veekogude läheduses tegeldakse kalapüügiga. Aias kasvavad õunapuud ja mõni marjapõõsas, tomatit-kurki kasvatavad paljud, tõsisematel entusiastidel ka väike kartulipõld. Mida kaugemal tsivilisatsioonist, seda parem on ikkagi inimeste võime iseseisvalt hakkama saada.
Raskem on küll "uusmaakatel" kelle moodsa eramu ainus küttesüsteem on soojuspump ja aed koosneb elupuuhekist ning roboti poolt hoolikalt siledaks nühitud muruplatsist.

[Walter2]

Raskem on küll "uusmaakatel" kelle moodsa eramu ainus küttesüsteem on soojuspump ja aed koosneb elupuuhekist ning roboti poolt hoolikalt siledaks nühitud muruplatsist.

Vähemalt on murulapp kuhu saab vajadusel midagi mulda pista.

[Lemet]

Iisraeliga seotult- seal on igas elamus või korteris vastavalt ehitusnormidele sees betoon või teraskuup, kuhu elanikud saavad vajadusel rünnaku eest varjuda. Ja mis peaks ka raketi- või pommitabamuse üle elamaJa ennäe imet- riigi kinnisvarasüsteem polegi selle tõttu kokku kukkunud. Paljud inimesed aga suutsid tänu neile ruumidele viimase nädala jooksul elu säilitada.

[lamba-ants]

Raskem on küll "uusmaakatel" kelle moodsa eramu ainus küttesüsteem on soojuspump ja aed koosneb elupuuhekist ning roboti poolt hoolikalt siledaks nühitud muruplatsist.

Vähemalt on murulapp kuhu saab vajadusel midagi mulda pista.

Siis kui SHTF on hilja midagi mulda pistma hakata, julgeoleku tagamiseks tuleb sellega tegeleda järjepidevalt. Tegelikul on toidujulgeoleku probleem laiem, sest ka regulaarsete "mulda pistjate" jaoks tulevad seemned ja istikud valdavalt välismaalt. Suuremate koguste puhul tuleb sügisel tellimus sisse anda, et kevadel midagi pista oleks. Oletame, et keset talve tabab meid blokaad, logistika on halvatud ja ei olegi lihtsal inimesel võimalik poest seemet saada, kevadel võib naati ja võililli närida.

[Kriku]

Siis võetakse viimased kilod söögikartulit, lõigatakse tükkideks ja pannakse mulda.

[Peeter]

Paistab, et jällegi on aeg meenutada, kes küll oli see meie riigijuht, kes ütles lihtsalt, et meil pole vaja ega mõtet midagi ise ponnistada, kui vaja peaks olema, küll siis toome Poolast

/...täna räägime juba salasigadest....

[Peeter]

Siis võetakse viimased kilod söögikartulit, lõigatakse tükkideks ja pannakse mulda.

Ma tiba täiendan Kriku lauset, loomulikult, et asi veelgi grotesksemalt ja reljeefsemalt kogu Eesti linnarahva jaoks välja paistaks:

Siis võetakse Selveritest-Rimidest-vmt viimased kilod söögikartulit, lõigatakse tükkideks ja pannakse mulda.

Kas on üldse võtta? Ja mida? Kas kartulit või mulda? Või ika mõlemat on vaja... Mulda on ju meil kah õpitud ostma kotikaupa.
Veel mõni aasta tagasi ütles üks tähtis antud teema eest vastutav pea, et Eesti riigi tagavaradeks ongi ju Prismad-Rimid. (Vahetult enne seda oli Tartus mingi pelgalt vb reklaamlehe-kampaaniavärk, kus ka mingit jahu või midagi muud olulist igapäeva-asja jagati tiba parema hinnaga. No ja siis selgus, et see 1 saadetud alus sai kohe otsa ja no võiks kohe lõdvalt 10 korda rohkemgi seda saatagi Tartusse, ikkagi kampaania ju!, aga et logisitka pole arvestanudki sellega ja isegi kogu Eesti jaoks pole Prismal nii paljukest seda kaupa...) Jee sulle jah siis Eesti riigi toidutagavaraks arvamisest kõrge ametniku poolt.

[davidsoniharald]

Mullaks sobib nüüd ikka absoluutselt iga suvaline haljasala. Mullapuudust meil nüüd küll ei tule. Seemnekartulit ikka leiab, Eestis ikka kasvatatakse veel päris palju kartulit ja kuskil on need talvekartulikuhjad ka olemas. Maha panemiseks sobivad isegi koored.