Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kriku]

Ei tea, osast kohtadest on normaalne muld minema veetud ja mingit täitesodi asemele toodud.

[mart2]

Kartul, va lollakas, kasvab pea igasuguses sodis, kus natukenegi mingit toitainet on.
Olen näinud ka sellist katsetust, kus kartul pandi maale juuni algul ja katteks peale ainult niidetud rohi, mida siis vastavalt niitmisele suve jooksul juurde kuhjati! Saak oli päris hea ja juured ei pidanudki ennast mulda ajama. Suurema põua puhul vajab muidugi selline kasvatamine kastmist lisaks.

Ilmselt luiteliiv ja puhas turvas ei kõlba, kuid muu läheb loosi!

[EiTahaÖelda]

Raskem on küll "uusmaakatel" kelle moodsa eramu ainus küttesüsteem on soojuspump ja aed koosneb elupuuhekist ning roboti poolt hoolikalt siledaks nühitud muruplatsist.

Vähemalt on murulapp kuhu saab vajadusel midagi mulda pista.

Kulla KF, ära unistagi oma põlluharimisest, enne kui:
1. On ostetud riistad (käsitööriistad pole kallid, traktor on). Ilma nendeta ei kasva miski.
2. Veiseid pidav naabertalunik on kärutäie lehmasitta hoovile välja kallanud. Ilma selleta ei kasva miski.
3. Oled kaevanud peenrad, seganud sinna aastakese laagerdunud väetist. Ilma selleta ei kasva miski.
4. Oled reaalse saagi saanud (ja nutnud, kui vähe mugulaid iga kartulitaime all tegelikult on)
5. Oled ära mõõtnud, palju m2 kohta kaloreid said ja jaganud aastase vajaduse sellega (siis kiire tiir psühhiaatri juurde antidepressantide järele).

<- värske maaomanik, suvel sai põõsa päält omi tomateid, aga kardulaid oli iga taime all nii umbes 3 mugulat ainult. Küll ma harjutan, aga esialgu pole õrna lootustki sealt söönuks saamiseks.

Edit: mart2, mina higistasin mitu tundi murulapile peenra tekitamisega, hobusesõnnik ja mis kõik veel. Sain 3 mugulat taimest. Kõrval niitis pr. Abikaasa rohu ära, viskas kartulid maha ja hangutas põhku peale. Sai 12 mugulat taimest. Muud tingimused olid samad.

Järeldus: oskaja saab kartulit ka prügikastis kasvatada, aga ega ta igal pool ka ei kasva. Muidu oleks mul ka sama hää saak olnud kui pr. Abikaasal.

[TALUPOEG TALUJA]

Kõige raskem on ehk moodsa elu peale meelitatud rahvas panna midagi ise tegema. Siiani on ju olemas arusaam, et küll kõike saab poest. Ehk aitab motivatsiooni tõsta tühi kõht ja pood milles oleksid tühjad riiulid...
Meenub kadunud ema räägitud jutt sõja ajast, kus ta noore tüdrukuna oli pidanud jala tühja kõhuga Viljandist Posti tänavalt Välustesse kapsapeade järgi minema. Muud üle ei jäänud. Seda teekonda annab ka täis kõhuga maha kõmpida.... kui nüüd natukene mõelda...
Ma olen ise saanud sellise koduse kasvatuse, et mul peavad olema varud. Keldris peab riiulis olema kõik vajalik. Mõne asjaga ehk isegi liialdan pisut, sest 500l. õunamahla ma tõesti üksi ära juua ei jõua, pean ka teisi appi kutsuma... Ka muudes asjades olen harjutanud kommet omada igaks juhuks varu. Nii ka näiteks sõidukitega. Kahjuks meie valitsus tahab kehtestada automaksu ja selle alla käiksid ka minu ajutiselt registrist arvelt maha võetud sõidukid, ehk siis minu tagavara. Praeguse seisuga ei saa ma neid ka arvelt maha võtta, sest peaksin need kas maha müüma või hävitama. Seda aga ma ei soovi, sest see on minu TAGAVARA! Selle eest et olen omale varusid soetanud, saan karistatud. Ma olen juba pikemat aega mõelnud, et kelle huvides on meie kodanike ja ka selle läbi riigi nõrgestamine? Mis krdi. riik see selline on? Külvata oma rahva seas paanikat jne. Ma väga loodan, et kellegil lõpuks tuleb mõistus tagasi.
T.

[lamba-ants]

Eesti elanikkonnakaitse on sellises seisus, et mida ei ole, seda ei ole. Viimase kolmekümne aasta jooksul ei ole seda süsteemselt arendatud. Sellel puudub püsiv rahastus. Kõik munad on laotud ühte korvi ja selle korvi nimi on riigikaitse. Riigikaitse koosneb kahest aspektist: sõjaline kaitse ja elanikkonnakaitse. Summasid on heldelt jagatud laiguliste poolele, aga tagala – mis toetab rinnet nii moraali kui ka ressurssidega; pealegi tulevad mobiliseeritud ju tagalast – on jäänud tähelepanuta ja rahastuseta.

https://www.delfi.ee/artikkel/120240618 ... artikkel-3

[Kapten Trumm]

Tõe (õigemini tasakaalu) huvides peab muidugi märkima, et kaitsevaldkond on suutnud vältida täiskutelise personalimudeliga kaasnevaid karisid ja pole seetõttu sellele liimile läinud, mis on täna PPA ja PA probleem.

Ilmselt tuleb ka tegeleda jätkuvalt rahvavalgustuslike küsimustega - sätestamaks varjendite ehitamise kohustus kinnisvaraomanikule või ehitajale ei maksa mingeid kümneid miljoneid, kahtlane, kas ühteainsat miljonit maksab. Ma olen üsna veendunud, et võtta Soomest vastav dokumentatsioon eeskujuks (vaevalt soomlased seda keelaks) ja tõlkida see mõnes õigustõlke büroos ära, maksab mõni tuhat eurot ja edasi on see vaja teha ministeeriumi ametnike poolt juriidiliselt korda. Oleks vaid (poliitiline) tahe......

Selle kõige asemel on poliitilise heakskiiduga arendatud tupikteed, mille lõppu on PA tundnud juba varem (täna on enamus päästekomandosid meil juba vabatahtlikud). PPA-l on raha heldemalt olnud, abipolitseinike laiema kasutuse ja KL miski piirikaitse malevkonna loomisega tegeletakse alles praegu.

Kaitsevaldkonnas on lisaraha läinud käegakatsutavate võimete arendamiseks, samas sisejulgeolekus läheb see raha peamiselt järjekordseks palgatõusuks, sama probleem mis lätlaste armeenatukesega. Niiet lisaks igikestvale rahahädale on probleem siiski ka tehtud strateegilistes valeotsustes (mida keegi tunnistama ei hakka, veelvähem muutma) ja raha eest saadavas. Täiskutseline süsteem väikeriigis on nagu vähkkasvaja, mis nõuab järjest enam ressursse, andmata midagi täiendavalt vastu. Lihtsalt sööb ressursi ära.

Kuna infra (põhiosas varjendid Põhjamaa süsteemis) on kõige kulukam (ja kõige pikema rajamise ajaga) tsiviilkaitse osa, siis on ka arusaadav, et vanaviisi jätkates jäämegi 20 kortermaja keldri kaupa natuke pakasuhhat tegema ning oma elanikke sõja mõjude eest me kaitsta eriti ei suudagi. Toestades puust postidega 20 keldrilage aastas, saame "ringi peale" umbes 24. sajandi alguseks. Samal ajal tehakse meeleheitlikke polkasamme, et taeva pärast ei peaks mingeid ebapopulaarseid kohutusi inimestele panema (nt sund toestada oma keldrid oma kulul ja teatud tähtajaks).

[lamba-ants]

Nagu juba traditsiooniks on saanud, elanikkonna kaitse jaoks raha ei ole ega tule.
https://www.err.ee/1609140068/vajaminev ... ne-sentigi

[mart2]

Nagu juba traditsiooniks on saanud, elanikkonna kaitse jaoks raha ei ole ega tule.
https://www.err.ee/1609140068/vajaminev ... ne-sentigi

"Kes tegi Ise tegi! ..."

Kui vastava ametkonna esindajad pole aastaid vaeva näinud selle küsimuse tõstatamiseks (isegi peale Ukraina sündmusi 2014) ja suurimaks saavutuseks reklaamiti keldriustele ning parkimismajadele kolmnurkade kleepimist, siis mida tahta?
Riigi sõjalist kaitset on kaitseväelased ja kaitseliitlased kogu aeg õhus hoidnud, kuid ...

...peamiselt on kodanikukaitse trummi tagunud Trumm!

(torge oli heatahtlik tähelepanu juhtimine)

[2korda2]

Siis võetakse viimased kilod söögikartulit, lõigatakse tükkideks ja pannakse mulda.

Ma tiba täiendan Kriku lauset, loomulikult, et asi veelgi grotesksemalt ja reljeefsemalt kogu Eesti linnarahva jaoks välja paistaks:

Siis võetakse Selveritest-Rimidest-vmt viimased kilod söögikartulit, lõigatakse tükkideks ja pannakse mulda.

Et ütelusele mingigi seos tegelikkusega tekitada, siis korrigeerin veel:
Siis kehitab põllumees õlgu - temal on detsembriks järgmise aasta seeme ja väetis varutud (varutud tähendab siin kotte hoidlas, mitte lepingutega kaetud lubadusi). Põllumehed aga toodavad meil söödavat tegelikult rohkem kui me ise süüa jõuaksime (valik läheb küll oluliselt kesisemaks).

Mul on naisepoolne suguvõsa põllumehed: kartuli- ja teraviljakasvatus. Tuhanded tonnid. Kriisi olukorras hüljatakse lihtsalt erinevad ettekirjutused (näiteks kartulikasvataja kohustus oma seeme suures osas iga aasta spetsialiseerunud seemnekasvataja käest osta).
Mis puudutab aga võimet kartulit kasvatada, siis minu 8-ndat kümnendit lõpetavad vanemad kasvatasid oma suvise kartuli jälle ise. Kumbki ei jaksa üle 200m korraga käia aga jaanist septembri keskpaigani võtsid otse vaost oma haritud kartulit. Ma juba aastaid käin peale, et lõpetagu see jama ära.

Veel näidet. Mul on hetkel garaažis 4 kõrvitsat kogukaaluga 100kilo ligi. Igal aastal on umbes sama asi (enamasti on ühikuid rohkem). Kõrvitsa seemneid pole juba ammu ostnud - lõikad ilusaima lahti ja sealt paned seemned järgmiseks aastaks kõrvale. 10-kond seemet paned kõrvale, kevadel 5 ilusamat ühekaupa pottidesse, 2 parimat taime maha. Sama asi vanematel, sama õel. Kolme peale igal aastal kaugelt üle 100 kilo kõrvitsaid (vahel tõesti juhtub, et ühel ebaõnnestub ja ei saa suurt midagi). Kompostihunniku otsas kasvavad, kasta on vaja. Kõik.
Meil on 3x4m kasvuhoone. Aprillist hakkab juba tulema (lehtsalat, redis) ja lõpeb kuskil oktoobris (viimased kastid tomateid korjasime 2 nädalat tagasi, lehtsalati vist kolmas saak tuleb endiselt). Ei küta kasvuhoonet, küll olen üksiku öökülma puhul sinna mõne küünla põlema pannud ja kasvuhoone on korralikult teibitud/tihe.

Ühe aastaga me siin nälga ei jääks. Küll tuleb loobuda avokaado salatist, mangost jms.

[Kapten Trumm]

...peamiselt on kodanikukaitse trummi tagunud Trumm!

(torge oli heatahtlik tähelepanu juhtimine)

Ma arvan, et saan keskmisest paremini aru tõsiasjast, et puuduliku tsiviilkaitse puhul seotakse meie sõjalise riigikaitse käed niipalju, et pool selle efektist lihtsalt kaob. Sest me ei saa ju oma inimesi vastase suva alla jätta, kui aga vastav valmisolek on lonkav, siis tähendab, et tsiviilsektor hakkab segama sõjalist kaitset (piltlikult koperdab igal pool jalus) ja erinevalt VF-ist me ei saa ju anda suvaliselt tuld sinna, kus tsiviil abitult ees koperdab. Ja lõppkokkuvõttes peab siis KV (või siis KL) hakkama tegema jooksu pealt seda tegemata tööd.

Ja mida enam praktikat tekib, seda sügavamaks antud veendumus muutub. Ja Päästeametist pole tegelikult tänaste ressursside juures selle korraldajat - ning ka tükati on nende arusaamad pehmelt öelda rahuaegsed.

Näiteks "varjumisnõunikud" võivad küll rääkida, kuidas kortermaja keldrit kindlustada, kuid järgmisel korrusel ütleb piirkonnainspektor, et mingit keldriakende kinnimüürimist ja trepikodade keldrite vahelisi ühendusi ei tule, tegu on tuletõkke meetmetega! Ja kogu lugu!

[lamba-ants]

https://epl.delfi.ee/artikkel/120243724 ... fitseerida

[Kapten Trumm]

Antud loole kirjutan mina kahe käega alla.

Üks eduraport kah ("varjumisnõuniku" sõnad):

Mina ei ütleks, et see on asendustegevus,“ sõnas ta. „Ukrainas toimuva näitel näeme, et inimesed on elumajade keldrites varjudes rünnakute all ellu jäänud.“

Kui maja pihta ei saa, siis võib ka vannitoas ellu jääda. Ja on lugusid, kus langevarjuta lennukist lahkunud on ellu jäänud.
Küsimus on, mis siis saab, kui maja saab pihta.
Neid näiteid on Ukrainas samuti piisavalt, kus raketitabamuse saanud paneelika terve püstak on varisenud keldrisse välja ja hukkunuid loetakse pärast kehaosade järgi kokku.

Lisaks tuleb arvestada veel seda, et Ukraina suuremad (miljoni) linnad olid nn I kategooria linnad NSVL tsiviilkaitse kontekstis ja seal suhtuti sellesse keldrimajandusse natuke teisiti kui II kategooria Tallinas. Kiievis on üsna levinud ka paneelmajade keldrid, mis ongi varjendiks ehitatud. Meil taolisi samahea kui pole.

Samas artiklis olev päästeameti "universaalne soovitus" laduda liivakottidega kinni aknaavad on ühtviisi rumal ja ohtlik. Aknaavad tuleb kapitaalselt kinni müürida, välja arvatud need, mida on plaanis kasutada ventileerimiseks/varuväljapääsuks. Miks? Masspõlengu korral täitub kelder sealtkaudu põlemisgaasidega ja selle liivakotihunniku "pidavus" on üsna väike. Lisaks küsimus, et kuskohast võetakse vajalikud materjalid (Tallinnas on taolisi maju tuhandeid).

Ja loole punktist veel üks pärl (mõte on, et ka Leedu teeb samamoodi).

Ka Leedus on võetud käsile samasugune lahendus, märkis Kreek.

Aamen seepeale! Kui juba Leedu Vürstiriik kasutab, siis mis meil oodata! Kopeerime!

[Walter2]

Kogu see tänapäevane ''tsiviilkaitse'' paistab lihtsurijale kui üks suur häma peaeesmärgiga et Brüsseli nõudel valdkonna vastutajad saaksid kuhugi linnukese kirja ja õhtusel rivistusel tunnustust selmet midagi sisuliselt ära teha. Selle viimase jaoks ei jätku ja ka ei eraldata mingeid finantse. Siis jääbki kollaste siltide kleepimine, äpp ja lisaleht infovoldikusse..

[Kapten Trumm]

Mind paneb siiani imestama see jenkasammude rada, mida võetakse ette selleks, et ei peaks varjendeid ehitama. Kas koalitsiooni toetavad suurettevõtjad on mingeid temaatilisi sidruneid toonud või on poliitikud/ametnikud lausa omal algatusel taolise kahjurlusega tegema asunud?
Inimlikult saab ju aru, et raha räägib - mingi varjendikohustus ei meeldiks kinnisvara/ehituse valdkonna tegelastele ja nad oleks lausa eluliselt huvitatud jätkama tänast arhitektuuri, kus külgedelt avatud poolkeldrikorrusel vilistab tuul.

Soome vastav legislatsioon Eesti keelde tõlkida võtab mõnel õigustõlke keskusel aega umbes 2 nädalat ja umbes kuu kulub juristidel see Eesti õigusruumi vormistada. Nii nagu täna peavad teatud juhul olema evakuatsioonitrepid või hüdrandid, hakkavad olema ka varjendid. On see mujal tehtud, saab tehtud ka siin. Kinnisvara ostja lihtsalt maksab oma 10% rohkem ja kogu lugu.

Mida kauem sellega venitada, seda kallimaks see maksumaksjale läheb - seda rohkem tuleb ehitada riigil oma raha eest neile, kes suutsid ilma selleta hakkama saada. Tagantjärele, kooskõlastatud projekti järgi ja kasutusloa saanud majadele mingeid norme kehtestada pole võimalik - õigemini saab vaid siis, kui riik ise neid kulusid maksma hakkab. Õigustatud ootus. Seda kõike nõuda saab ENNE.

Pange tähele detaile - kui olete lugenud seda Päästeameti tellimusel koostatud analüüsi kortermajade "varjendiks" ehitamisest, siis seal on ette antud ka kenasti sobiv selline pehme olukord, kus Iskander või S-300 lõhkeb majast piisaval kaugusel ja seeläbi see õhukesest seinapaneelist seintega soklikorrus, kui aknad on liivakottidega suletud, osutubki elupäästjaks. Analüüs on täpselt selline, mis toetab ametlikku "varjumiskohtade" mantrat. Aga kui rakett tabab maja?

[lamba-ants]

Samas artiklis olev päästeameti "universaalne soovitus" laduda liivakottidega kinni aknaavad on ühtviisi rumal ja ohtlik. Aknaavad tuleb kapitaalselt kinni müürida, välja arvatud need, mida on plaanis kasutada ventileerimiseks/varuväljapääsuks. Miks? Masspõlengu korral täitub kelder sealtkaudu põlemisgaasidega ja selle liivakotihunniku "pidavus" on üsna väike. Lisaks küsimus, et kuskohast võetakse vajalikud materjalid (Tallinnas on taolisi maju tuhandeid).

Mujalt uudistest

Riigi kaitseinvesteeringute keskus, kaitsevägi, päästeamet ja sõjamuuseum ostavad ühise riigihankega nelja miljoni euro eest tühje liivakotte.

Nagu juba vanarahvast teadis, siis tühi kott ei seisa püsti. Võibolla mõne järgmise hankega (kui valitsuse armust raha eraldatakse) ostetakse kottidesse liiva kah. Või siis jagatakse kotid objektidele laiali ja igaüks peab ise koti sisse midagi kühveldama.

PS. Kui juba kottide ostmiseks läks, siis säästumeetmena võiks osta tühje laibakotte ja leibkondadele laiali jagada. Häire korral poeb igaüks kotti ja pärast vähem koristamist.