116. leht 125-st

Vene-Ukraina sõda III osa

Postitatud: 14 Juul, 2025 13:25
Postitas lennumudelist
Aga kuidas oleks droone lasta primitiivse ja kerge (kerge kaasas kanda) improviseeritud haavlipüssiga?
Haavlipüssiga neid lastakse iga päev. Sihikuga püssi abil siiski, veel parem pumplaadimisega või poolautomaatsega.

Drooniga on see paha asi, et kui sa teda lased, on ta ilmselt lendamas sinu poole.

Asjadega, millega ei taba mõistlikult kauguselt, on tõenäoline tulemus, et isegi kui laskja tabas drooni, maandus droon siiski ta lähedal ja plahvatas. Laskjal võib olla päev, nädal või elu rikutud.

Põhimõtteliselt saab nelikopterit tuletõrje voolikuga kah tõrjuda, lihtsalt talumatult ohtlik tõrjujale - ebapraktiline.

Re: Vene-Ukraina sõda III osa

Postitatud: 14 Juul, 2025 13:41
Postitas mart2
Droonitõrje on mitmekihiline, alates ÕT rakettidest kuni individuaalse kaitsevahendini. Kõike on vaja ning pole kunagi liiga palju!

Sõltumata meie kuliibinlikest mõtetest ( :lol: ), sellega tegeletakse -
https://news.sky.com/video/german-priso ... s-12104025
https://united24media.com/latest-news/u ... rones-9831

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitatud: 14 Juul, 2025 18:34
Postitas kaur3
Paistab, et USA mariinid lähevad taktikalisel tasemel droonitõrjes https://www.smart-shooter.com/ teed.

Maikuus oli juttu 13 milj USD tehingust https://defence-industry.eu/smartshoote ... l-systems/

Nüüd jutt uuest tellimusest https://soldiersystems.net/2025/07/14/s ... ol-systems

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitatud: 14 Juul, 2025 19:29
Postitas diesel
vaatsi neid ilufilme, aga sugugi ei saand aru, mis selle sisteemi tööpõhimõte on.

Re: Vene-Ukraina sõda III osa

Postitatud: 14 Juul, 2025 20:18
Postitas mongol
goga66 kirjutas: 14 Juul, 2025 12:56 Ukraina on välja töötanud uut tüüpi droonidevastase laskemoona
Lisateavet laskemoona kohta:
▪️pärast laskmist laguneb padrun umbes viieks kiiresti liikuvaks kuuliks.
▪️mitu padrunit kiiresti järjest tulistades moodustavad need lasulaotuse, mis suudab tõhusalt tabada kuni 50 meetri kaugusel asuvaid droone.
Kuni 50 m on ikka väga lahja, sest sileraudsest haavliga on umbes 7-80 m veel üpris kindel tabamus osjakama käes.

Re: Vene-Ukraina sõda III osa

Postitatud: 14 Juul, 2025 20:40
Postitas nukkel
mongol kirjutas: 14 Juul, 2025 20:18
goga66 kirjutas: 14 Juul, 2025 12:56 Ukraina on välja töötanud uut tüüpi droonidevastase laskemoona
Lisateavet laskemoona kohta:
▪️pärast laskmist laguneb padrun umbes viieks kiiresti liikuvaks kuuliks.
▪️mitu padrunit kiiresti järjest tulistades moodustavad need lasulaotuse, mis suudab tõhusalt tabada kuni 50 meetri kaugusel asuvaid droone.
Kuni 50 m on ikka väga lahja, sest sileraudsest haavliga on umbes 7-80 m veel üpris kindel tabamus osjakama käes.
See on minu arust mõeldud üksikvõitlejale, kasutab ju sama relva millega lihtsalt tina annavad. See tundub parem lahendus kui ekstra relv varustuses.

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitatud: 14 Juul, 2025 21:48
Postitas ruger
Kiili suurune droon
Next-gen micro drones are reshaping battlefields and industries alike. These mosquito-sized machines hit speeds of 300 mph, operate in coordinated AI swarms, cloak from radar, and even dive underwater.

They’re now key tools in espionage.
Pilt
https://x.com/Osint613/status/1944818862337212624

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitatud: 14 Juul, 2025 23:59
Postitas lennumudelist
Väga väikestega on mõned asjad, mida peab arvesse võtma - füüsika on lihtsalt selline.

Kommenteerin punkti kaupa seda võimsate väidetega säutsu ja lisan natuke juurde.

1) vee teemad

- harjadeta elektrimootorid ja madalpingelised akud ja kiibid üldiselt töötavad magevees, hävivad ruttu merevees (kuna juhib elektrit)
- raadiolaine üldiselt ei levi vees, kõige hullemini neeldub merevees (põhjus sama)
- vees liikumine on kerge, aga energiakulukas, kuna veel on massi, veest välja saamine ei ole pisielukale üldse kerge (pindpinevus)
- mõned pisielukad liuglevad hoopis vee peal, sellel liikumisviisil on suured boonused, aga ei tohi suur olla

2) 300 miili tunnis

- kõlab nagu juurde luiskamine, arvestades et kõige kiirem putukas (üks parm) suudab arendada kiirust 145 km/h, millele aitab kaasa tilgakujuline keha ja suured liitsilmad, et näeks kuhu läheb (parm sealjuures ei arenda sellist kiirust igapäevaselt, vaid ainult siis, kui väga atraktiivset parmupreilit näeb)

- kiilid seevastu on optimeerinud ennast lendama palju ja ökonoomselt (kui parm meenutab kuuli, siis kiil purilennukit) ja tulemusena peavad leppima kiirusega ca. 50 km/h

3) "koordineeritud AI parved"

- põhimõtteliselt võimalik ja ilmselt ka soovitatav, kuna parv annab piiratud võimetega "putukale" olulisi eeliseid, näiteks võib üks parve liige ulatuda suhtlema välise koordineerijaga, kui ülejäänud parasjagu signaalist ilma on

4) side / radarile nähtamatus / avastamine

- kui kehasuurus radari lainepikkusega üldse ei haaku, siis loomulikult nähtamatu, aga valguse laadi kiirgustega töötav lidar suudab putuka suuruseid asju kenasti leida, aga valepositiivseid tuleb palju, kuna päris putukad on kah olemas

- kui sidet peetakse, siis side järgi avastamine on kergem kui lutikat lehe alt otsima minna :)

- raadiolaineid ei saa efektiivselt kiirata suvalise suurusega antennist, seega putukasuurused droonid peavad suhtlema väga kõrgetel sagedustel (minema EM spektril valguse suunas või valguseni välja), kuid just ideega, et läheks vette või otsenähtavusest ära, ei sobi ülikõrged sagedused üldse

5) vastupidavus ja haavatavus

- oma massile vastupidavus suur: kuna mass kasvab joonmõõtmete kuubi järgi, siis mikroesemete mass on väga väike ja nad ei jaksa jalgratta kiirusel omale inertsiga viga teha

- siiski, nagu auto tuuleklaasidelt näha on, kineetiline energia kasvab kiiruse ruudu järgi ja isegi väikese massiga olendid saavad rängalt viga juba kiirusel 100 km/h

- haavatavused on teist moodi, mikro-objekti tõrjumiseks on teised viisid (võrgud, kleepuvad pinnad, kleepuva möksi udu)

- energiavarudest ei tarvitse kauaks jätkuda, aga päikese käes vegeteerimine aitab energiat koguda, tajumiseks võib energiat jätkuda, aga mõtlemiseks väga palju üle jääda ei tarvitse

6) nägemisvõime

- kaamera saab ajada liivatera suuruseks, seega tulevikus võib liiv teie järele luurata, aga luurav liiv on lühinägelik (v.t. OmniVision OV6948 200x200 pikslise sensori näidisfotod)

7) ründamisvõime

- kõige konkurentsivõimelisem viis, kuidas mikroelukas rünnata saab, on keemiline / bioloogiline (prognoos: suurepärane atentaadi relv, väga ebapopulaarne sõjarelv, pigem üsna kasulik luurevahend)

Re: Vene-Ukraina sõda III osa

Postitatud: 15 Juul, 2025 6:29
Postitas pwn13
relvaraua alla kinnitamiseks mõeldud sileraudne juppstükk
UBS-12 https://www.lockharttactical.com/ubs-12
M26 https://en.wikipedia.org/wiki/M26_Modul ... gun_System

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitatud: 15 Juul, 2025 7:12
Postitas Sander17
Harju maakohus arestis juunis allveeroboti, mis pidi uurima Venemaa territoriaalvetes Nord Streami gaasijuhet.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... lveeroboti

Artiklist:

"Üheks võtmeküsimuseks sai see, kui sügaval suudab Argus töötada. Selleks tuli saada teada roboti ja juhtimiskeskuse vahelise kaabli pikkus.

Kaabli lahtikerimine käis selle pikkuse tõttu uurimisasutustele üle jõu. Lõpuks tuvastasid nad kaabli pikkuse teisel meetodil. Tulemuseks saadi 1600 meetrit ja sellele järgneski Arguse arestimine tänavu suvel."

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitatud: 15 Juul, 2025 7:41
Postitas Kriku
lennumudelist kirjutas: 14 Juul, 2025 23:597) ründamisvõime

- kõige konkurentsivõimelisem viis, kuidas mikroelukas rünnata saab, on keemiline / bioloogiline (prognoos: suurepärane atentaadi relv, väga ebapopulaarne sõjarelv, pigem üsna kasulik luurevahend)
Nahakontaktis on isegi grammi HMX-i plahvatus ebameeldiv, kujutan ette (videot ei leidnud :twisted: ).

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitatud: 15 Juul, 2025 9:23
Postitas vaoinas
lennumudelist kirjutas: 14 Juul, 2025 23:59 - kõige konkurentsivõimelisem viis, kuidas mikroelukas rünnata saab, on keemiline / bioloogiline (prognoos: suurepärane atentaadi relv, väga ebapopulaarne sõjarelv, pigem üsna kasulik luurevahend)
Sedavõrd pisikeste droonide massiline tootmine osutub ilmselt väga odavaks, ja
nende massiline kasutamine võib osutuda väga ebameeldivaks, isegi kui nad ei tapa.
Piisab, kui nad häirivad rünnatavat ühel või teisel moel sedavõrd, et see kaotab ajutiselt
võitlusvõime ja neutraliseerimisega tegeleb sel ajal/järel miski muu.

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitatud: 15 Juul, 2025 9:52
Postitas Kriku
Piiparitesse sokutati 3g PETN-i ja teadete järgi olid tulemused ebameeldivad: https://en.wikipedia.org/wiki/2024_Leba ... ce_attacks .

Re: Vene-Ukraina sõda III osa

Postitatud: 15 Juul, 2025 16:19
Postitas mongol
nukkel kirjutas: 14 Juul, 2025 20:40 See on minu arust mõeldud üksikvõitlejale, kasutab ju sama relva millega lihtsalt tina annavad. See tundub parem lahendus kui ekstra relv varustuses.
Mõistlikum on eraldi relva omada selleks. Eriliigilise moonaga laetud salvedega žonglöörimine on lahingolukorras suht tülikas, lihtsam on enda või kaaslase seljast/kaevikunurgast sileraudne haarata, mis on ka ettevalmistatud juba.

Re: Vene-Ukraina sõda III osa

Postitatud: 15 Juul, 2025 16:32
Postitas olavsu1
mongol kirjutas: 15 Juul, 2025 16:19
nukkel kirjutas: 14 Juul, 2025 20:40 See on minu arust mõeldud üksikvõitlejale, kasutab ju sama relva millega lihtsalt tina annavad. See tundub parem lahendus kui ekstra relv varustuses.
Mõistlikum on eraldi relva omada selleks. Eriliigilise moonaga laetud salvedega žonglöörimine on lahingolukorras suht tülikas, lihtsam on enda või kaaslase seljast/kaevikunurgast sileraudne haarata, mis on ka ettevalmistatud juba.
tootenäidiseid küllalt...
https://www.redwolfairsoft.com/guns/air ... -launchers

tuleb vaid ämblikuvõrku laskma panna.