Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Kood: Vali kõik
Kõik praegused Keskerakonna juhid on viimased kuus aastat püüdnud eemalduda neid taagana saatvast koostööprotokollist Ühtse Venemaaga, mis olevat algusest saadik tseremoniaalne. Edgar Savisaare kriminaaltoimiku materjalidest selgub aga ebameeldiv fakt: Savisaar ja erakonna toonane finantssekretär Kalev Kallo soovisid 2014. aastal Ühtselt Venemaalt kiirkorras varjatud annetust, saamaks lisaraha Keskerakonna parlamendivalimiste kampaaniasse.
On kõnekas, et suur osa Postimehe käsutuses olevatest nn Savisaare kriminaalasjas kogutud materjalidest keskendub seikadele, mis süüdistusse tegelikult ei jõudnudki. Kaitsepolitsei suur huvi nende episoodide vastu saab aga mõistetavaks kohe, kui selgub, kui napilt jäi ära uue idarahaskandaali kordumine.
2014. aasta novembri lõpp. Neli kuud enne riigikogu valimisi haigutab Keskerakonna kontol sama hästi kui tühjus. Erakonna rahaasju korraldaval finantssekretäril Kalev Kallol on selg vastu seina: kui trükimeedia nõustub veel arveid ajatama, siis telekanalid nõuavad reklaamide eest raha kohe. Jutt on vähemalt 120 000 eurost ja seda on vaja kiiresti.
Kuidas raha kätte saada?
Pühapäeva, 30. novembri ennelõunal kohtuvad Tallinnas Poska majas Savisaar, Kallo ja kaks vene rahvusest meest: Stanislav Alter (69) ja Viktor Tarassov (65).
Alter on Tallinnas Männikul peamiselt autoäri ajav kirju taustaga ettevõtja, kel tihti asja Venemaale. Tarassov on kuu varem Keskerakonda astunud pensionär, kes töötab Tallinna Majanduskooli õpilaskodus valvurina, ent on olnud aktiivne Eesti vene parteide aktivist. Postimehele on väidetud, et tal on varasem julgeolekutaust eelmise riigikorra ajast.
Avameelselt rääkivad asjaosalised ei aima, et nende vene keeles toimuvat vestlust kuulab tegelikult pealt kaitsepolitsei. Kallo räägib, et on püüdnud erakonnale taotleda miljon eurot pangalaenu, seades tagatiseks Keskerakonna 2,03 miljonit eurot maksva kontorihoone Toompeal Toom-Rüütli tänaval. Probleem on aga, et kõik pangad on Keskerakonnale järjepanu korvi andnud: seadus ei luba erakonnale laenata. Käiku on pandud kõik tutvused, küsitud on isegi Lätist ja järgmine samm oleks mõne panga Moskva filiaal.
«Kotti nurka mitte kuidagi ei tohi tuua?» küsib ühtäkki Alter, viidates sularahale, mida võiksid välja panna rikkad ärimehed. «No kott poleks paha,» naerab Kallo kohmetult.
Alter paljastab, et tema küsimus oli tegelikult ajendatud millestki muust: nimelt sõidab ta järgmisel päeval Pihkvasse ja Peterburi, kus kohtub muu seas Vladimir Putini partei Ühtse Venemaa pealaekuriga.
Ühtäkki haarab vestluses ohjad Savisaar, kes pakub kohe välja plaani: igasugune raha otse liikumine oleks liiga ohtlik. Lahendus on, et Ühtse Venemaa raha peaks liigutatama mõne Eesti ettevõtte või eraisiku kaudu ning selle saab Keskerakonnaga seotud MTÜ. Raha liikumise legaliseerimiseks vormistaks Keskerakond n-ö tellimiskirja, et raha saadi vastutasuks MTÜ töötajate konsultatsioonide eest.
«No ja muidugi, see peaks olema selline Eesti oma... ee... kas siis inimene, või firma, pole, ee, vahet, aga põhimõtteliselt Eesti oma. See tähendab, kui, ee, on mingisugune teine, siis, ee, tuleb suurem skandaal, kui...» muretseb Savisaar ning jätab 2010. aasta idarahaskandaali napilt meenutamata.
Alter rahustab Savisaart, et summa, mida Keskerakond neljasilmavestluses küsib, on Ühtsele Venemaale köömes. Ametlikult ei aetaks midagi, vaid Ühtse Venemaa delegatsioon tuleks ise mitteametlikult Eestisse.
Mehed lepivad kokku, et Keskerakond otsib järgmiseks eksperdi, kes teaks peensusteni Eesti erakondade rahastamist puudutavaid seadusi.
Alter räägib, et saab esimese info juba nädala pärast, ja kui läheb diiliks, on sotid aastavahetuseks selged. «Võib-olla mul on uueks aastaks juba... 100 protsenti selge pilt, kuidas seda saaks teha,» praalib Männiku ärimees.
«No mõte on, ja kui me leiame sellise hea kontakti, siis muidugi peab seda proovima,» kiidab Savisaar takka.
Kallo, Tarassov ja Alter kohtuvad järgmise poolteise kuu jooksul korduvalt küll Alexander Kofkinile kuuluvas Meritoni hotellis Tallinna vanalinnas, Toompea lossi esisel platsil, Sikupilli keskuse kohvikus Basiilik. Arutatakse riigikogulaste palku, Keskerakonna kampaaniakulusid. Kaitsepolitsei teeb meeste kohtumistest kümneid fotosid.
2015. aasta jaanuarist alates soovib Tarassov korduvalt saada Alterilt infot, kas otsused on juba tehtud. Viimane peab nentima, et pole. Samal ajal soovib Tarassov saada kohtumisi Savisaarega, kuid teda ei lasta isegi telefoni otsa. Seejärel soovib ta pidevalt kohtuda Kalloga, kellel pole valimiskampaania tõttu eriti aega. Lõpuks kohtuvad nad alles 2015. aasta aprillis.
Oma tunnistustes kaitsepolitseile ütles Tarassov, et tunneb Kallot ja Savisaart 1990. aastatest ning Poska maja koosoleku eesmärk oli kaasata Alter Tallinna Ühistupanga osanikeringi. Poska maja salvestistes pole aga sellest jutust ühtki märki. Teisisõnu puhus Tarassov uurijatele hambasse.
Alter ütles uurijatele, et sisuliselt luiskas ta terve aja Ühtse Venemaa pealaekuri kontakti kohta ning tegelikult oli tema soov Tarassovile tööd leida. Samas nentis ta, et tunneb mõningaid partei liikmeid ning Kallo ja Savisaare huvi oli nende kaudu Venemaalt raha saada.
Kui Postimees soovis Alterilt sündmuste kohta selgitust saada, eitas ta isegi kohtumist Kalloga. Küll aga on kõnekas, et Poska maja vestluses meenutab ta Savisaarele ja Kallole üht ühist käiku Stavropoli lähedale Mineralnõje Vodõsse ning meenutab sealset kuberneri Vladimirit (Vladimir Vladimirov – toim). Kallo kohtumist nentiv vastus viitab asjaolule, et mehed on mitmekesi kohtunud ka varem kui tol päeval Poska majas.
Tallinna linnavalitsuse pressiteadetest ilmneb, et esimest korda käisid Savisaar ja Tarassov koos Mineralnõje Vodõs juba 1999. aastal. Toona pälvis käik palju avalikkuse tähelepanu, sest avalikkuse eest varjati kohtumise põhjusi ja delegatsiooni koosseisu mitme päeva jooksul.
Savisaar tegi soolot
Eile tunnistas Keskerakonna juhatuse liige Mailis Reps, et on süüdistusakti sirvinud ja lugenud ka Ühtse Venemaaga seotud episoodi. Haridusministri ametit pidav poliitik kinnitas, et see lootus ja jutuajamine oli Savisaare enese initsiatiiv.
«Absoluutselt. Päris kindlasti,» ütles Reps. «Kindlasti ei toimunud parteidevahelist suhtlust ja erakonna juhatus polnud neist plaanidest teadlik.»
Reps pakkus, et Savisaar ja tema kompanjonid tuginesid arusaamale, et kahe partei vahel on sõprus, kuid rahajagamiseni ei jõutud.
«Lõpuaastatel tegi Savisaar soolot. Eks me kaudselt kõik vastutame siiani toimunu eest, oleme vastutavad, et üldse nii kaua erakonnas vastu oleme pidanud, aga selline raha küsimine ei käinud juhatuse tasandil ja Venemaa poole rahasooviga pöördumine sai minu jaoks otsa idarahaskandaaliga,» tunnistas minister.
«See, et seda püüti hiljem veel korrata, annab märku, et see pidi toimuma Savisaare meeleheitest või karistamatuse tundest.»
Värske valitsusliidu moodustamise alguspäevadel kinnitas Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et partei koostööprotokoll Kremli võimuerakonnaga Ühtne Venemaa praegu ei toimi.
2014. aastal läbirääkimistel osalenud Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo jäi eile Postimehele tabamatuks.
Ma arvan,et paari nädala pärast näeme hoopis huvitavamat erakondade edetabelit.herman30 kirjutas:Kui mina oleksin Reformierakonnas oleks kahjurõõm nii et püksid repeksid; Võta veel KE valitsusepartneriks.
) Tuttavad soomlased rääkisid, et kõigepealt makstakse kasumi pealt ning kui firma maksab dividende, siis selle pealt peavad makse maksma nii firma kui ka omanik. Selle kolmekordse maksustamise tõttu on Helsinki börs üsna väheatraktiivne, kuna raha firmast välja võtmine on kallis ja seda ei tehtagi eriti. Majandusele see eriti hästi ei mõju, kuna pole raha, mida kuskile mujale investeerida.vanahalb kirjutas:Punktide 1 ja 2 kohta ütleks, et dividendide väljavõtmisel tuleb loomulikult tulumaksu maksta. Soomes aga, erinevalt Eestist, maksab ettevõte tulumaksu majandusaasta lõpuga bilansis oleva kasumi pealt ja KOHE . Ja minumeelest - kui omanik otsustab selle kasumi millalgi dividendidena välja võtta siis maksab ta omanikutulu pealt samuti tulumaksu. Seda ei maksa siis mitte ettevõte vaid ettevõtte omanik, kes kasu sai. (viimase väite kinnitamiseks peaksin soome kõrgeltharitud raamatupidajaid tülitama kuid nii hilisel tunnil ei söanda seda teha
Minuarust on ka see Laari majandusgeeniuse asi partei poliittehnoloogide poolt suuremaks puhutud.Punkt 4 ehk kodanik Laari personaalküsimuses meenub kõigepealt kurikuulus "likviidsuse likvideerimine", mis ta kompententsi natuke kahtluse alla seab. See lihtne ja selge tulumaksusüsteem oli ühtlasi nii primitiivne, et oleks nagu riigi paisanud tagasi keskaega kus külas tuli iga suitsu pealt viia mõisa andamiks kaks kana. Laaril oli omas ajas oma roll - kõik mis kannatab maha müüa ja privatiseerida ning avada tollivaba turg välisfirmadele. Sellega sai ta suurepäraselt hakkama ning oligi mitmed rahvusvahelised tunnustused ära teeninud. Ei meenu nüüd kohe esimese hooga mingit erilist edulugu. Kogu Ida-Euroopa tantsis tollal vähem või rohkem Maailmapanga taktikepi järgi ja võitjatena tulid välja need kes seda vabaturu värki niiväga tõsiselt ei võtnud. Poolat mõtlen siinjuures. Kuigi nojah, Poola on ka tunduvalt suurem riik ja saab omale ülbitsemist lubada.
Samuti oli Laar majandusnõunik Gruusias ja sealgi ei trüginud õnn rüsinal õuele. Kui ta ikka oli majandusnõunik. Mulle tõi Tshinvali tulistamine ehk operatsioon "Tsistoje pole" millegipärast kohe meelde Isamaa 1992 a valimisloosungi "Plats puhtaks"
Ega pole aimu palju viimase 15 aasta jooksul eestlasi sinna kehva majanduse ja karjuvalt ebaõiglase ning keerulise maksusüsteemiga Soome emigreerunud on?alari kirjutas:Tuttavad soomlased rääkisid, et kõigepealt makstakse kasumi pealt ning kui firma maksab dividende, siis selle pealt peavad makse maksma nii firma kui ka omanik. Selle kolmekordse maksustamise tõttu on Helsinki börs üsna väheatraktiivne, kuna raha firmast välja võtmine on kallis ja seda ei tehtagi eriti. Majandusele see eriti hästi ei mõju, kuna pole raha, mida kuskile mujale investeerida.
Samas ei saa salata, et hiilgeaastatel pages Soomest Rootsi ca 50 000 inimest aastas. Kes Soomest üleüldse minema kolisid. (Lisaks veel teised riigid). Pluss veel märkimisväärses koguses pendelränne nagu meil siin- reede õhtul laeva ja koju Soome, pühapäeva õhtul Rootsi tagasi tööle.Ega pole aimu palju viimase 15 aasta jooksul eestlasi sinna kehva majanduse ja karjuvalt ebaõiglase ning keerulise maksusüsteemiga Soome emigreerunud on?
Olen lasknud endale seda asja selgitada nii, et pendeldavad lihttöölised ei olegi probleem. Toovad suure osa palgast koju ja sellega toetavad ettevõtteid, kus nende siin elavad pereliikmed suhteliselt väikese palga eest tööl käivad. Soovitan vaadata ringi valdavalt naistööjõudu kasutavate käitiste parkimisplatsidel - saadava palgaga ei tohiks selliste autodega sõita.Kapten Trumm kirjutas:...Kui vaadata seda rahvast, kes seal Soome laeva peale pühapäeval trügib ja reedel siiapoole trügib, siis tundub, et põhimassi moodustavad väheharitud lihttöölised, kes Soomes palju üle 2000 ei teeni ja jäävad sellele esimesele maksuastmele...
Ei tea, aga mis see minu kirjutatusse puutub?Galileo kirjutas:Ega pole aimu palju viimase 15 aasta jooksul eestlasi sinna kehva majanduse ja karjuvalt ebaõiglase ning keerulise maksusüsteemiga Soome emigreerunud on?
Lugupeetav mõtleb ilmselt ikka IMFi, mitte Maailmapanka. Aga kuidas kommenteerib akf neid arve arvestades, et Laari valitud majanduspoliitiline joon jätkus ikka praktiliselt kuni Rõivase-sotside valitsuseni või isegi praeguseni, kui vaadata meie fiskaalpoliitikat?vanahalb kirjutas:[ Kogu Ida-Euroopa tantsis tollal vähem või rohkem Maailmapanga taktikepi järgi ja võitjatena tulid välja need kes seda vabaturu värki niiväga tõsiselt ei võtnud. Poolat mõtlen siinjuures. Kuigi nojah, Poola on ka tunduvalt suurem riik ja saab omale ülbitsemist lubada.
Teie kirjutatu ilmestab hästi minu kirjutatus väljatoodud kehva majandust ja karjuvalt ebaõiglast ning keerulist maksusüsteemi. Vabandan, kui ei oleks tohtinud tsiteerida ja kustutan tsiteeritu kohe kui nõuate.alari kirjutas:Ei tea, aga mis see minu kirjutatusse puutub?Galileo kirjutas:Ega pole aimu palju viimase 15 aasta jooksul eestlasi sinna kehva majanduse ja karjuvalt ebaõiglase ning keerulise maksusüsteemiga Soome emigreerunud on?
Maksusüsteemi keerukus ei ole ole lisandväärtuse looja