Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12026 ... kama-saamaSeptembris lõppenud rahastusvooru kaudu tahtis oma kortermaja varjumiskoha tingimusi parandada 56 ühistut, raha sai 27 ühistut.
Ma ei tea, kuidas suhtuks üks "keskmine" linnakorteris elav pere mõttesse, kui keegi pakuks välja: võtku ühistu laenu ja tehku ise varjend korda. EDIT: (täpsustagem summat) Ca 10-20-30 eurot lisakulu iga kuu paariks-kolmeks aastaks põhjendusel, et "ehk läheb tarvis" vist eriti toetust ei leiaks? Või mis?Kas Eesti suurettevõtja, kohalik ametnik, kooliõpetaja, ühistranspordi juht või perearst teavad, kuidas tegutseda sõja puhkedes nii, et aidata end ja kogu ühiskonda oma töölõigus? Neist kõigist sõltub palju, aga vähesed on valmis, rääkimata juba tavalistest majapidamistest. Selles on süüdi valitsus(ed), kes peaks need teadmised teravalt kohale viima ja vajadusel suunama-sundima ettevalmistusi tegema ning harjutama. Oleme kõik koos süüdi, kui jääme mugavalt lootma «struktuuridele», nagu saavad endale lubada USA suurusega riigid.
On piinlik lugeda, kuidas mõned ehitusettevõtjad virisevad, et Soome eeskujul kohustuslik ehitistesse pommivarjendite projekteerimine on kulukas. Samal ajal ei suuda valitsus selles küsimuses õigusakte otsustavalt muuta. Teise Ukraina sõja aasta lõpus ei ole Eestil endiselt üleriigilist sireenide võrgustikku, mis on Ukrainas oma olulisust tõestanud. Seda arendatakse, kuid liiga aeglaselt.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12026 ... kama-saama„Summad olid erinevad, keskmine [taotlus] oli ca 45 000 eurot. Suurim oli ca 100 000 eurot, enamik jääb 35 000–40 000 euro kanti,“ rääkis päästeameti pressiesindaja Hanna Kangro. Kuna autonoomne elektrivarustus oli üks töödest, mis pidi tehtud olema, siis oli enamikul ka alternatiivse elektrivarustuse loomine generaatorite või akupankade soetamisena taotluses sees. „Ainult generaatori ostmiseks toetust ei antud. Eesmärk oli, et ruumid oleksid varjumiseks kohandatud, ning alternatiivne elektrivarustus on üks osa sellest,“ rõhutas Kangro.
Ikkagi vähevõitu. Elanikkond peaks ise otseselt suurema osa panustama, mitte ootama, kuniks riik maksuraha jaotab.Elanikkonnakaitse arendamisele eraldab valitsus 30 miljonit eurot selleks, et suurendada inimeste teadlikkust ja valmisolekut kriisi ajal end ise kaitsta. Samuti selleks, et hoida ja suurendada tervishoiu ning sotsiaalkaitse valmisolekut inimeste abistamiseks kriisis.
Tervishoiu ja sotsiaalkaitse valmisoleku tagamiseks säilitatakse terviseameti ja sotsiaalkindlustusameti kriisideks valmistumise ja reageerimise võimekus. Samuti on plaanis suurendada riiklikke varusid ja jätkata koroonaviiruse ajal loodud nakkushaiguste seiramist, et tuvastada võimalikke ohtlikke viiruspuhanguid Eestis.
Neil kortermaajadel polegi mida, mida "korda teha". 99% kortermajade poolkeldrikorrused on varjendiks sobimatu konstruktsiooniga ja nõuavad selle rolli tõsisemaks täitmiseks sadu tuhandeid eurosid investeeringuid.Ma ei tea, kuidas suhtuks üks "keskmine" linnakorteris elav pere mõttesse, kui keegi pakuks välja: võtku ühistu laenu ja tehku ise varjend korda. EDIT: (täpsustagem summat) Ca 10-20-30 eurot lisakulu iga kuu paariks-kolmeks aastaks põhjendusel, et "ehk läheb tarvis" vist eriti toetust ei leiaks? Või mis?Vajamineva raha suurusjärkudest oli äsja juttu:
2.2 Tõenäoseimad rünnakustsenaariumid
Detailsed arvutustulemused eri relvaliikide plahvatuste poolt tekitatavate purustuste kohta on
esitatud lisa 1 tabelites 1 kuni 3.
2.2.1 Rünnak õhutõrje raketisüsteemiga S-300
Raketi lõhkepea laengu mass taandatuna TNT-le on 100 kg. Selle detonatsioonil tekkiva
õhulööklaine ülerõhk 25 m kaugusel on ligikaudu 38 kPa, mille puhul purunevad ehitise
olulised konstruktsioonielemendid ning remondikulude maksumus jääb suurusjärku 50 kuni
90% täielikest asenduskuludest. Õhulööklaine impulss plahvatusel on ligikaudu 260 Pa·s, kuid
arvestades eluhoonete tihedat paigutust, peegeldub see vahetus naabruses asuvatelt hoonetelt
tagasi, mistõttu on hoonet tabava õhulööklaine impulss algsest vähemalt kaks korda suurem,
ehk ligikaudu 520 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus (Fatality Factor) on üle 50%.
Raketi S-300 lõhkepea plahvatusel 50 m kaugusel elumajast on õhulööklaine ülerõhk ligikaudu
13 kPa, mis tekitab hoonele mõõdukaid kahjustusi, mille puhul remondimaksumus jääb
ligikaudu 20% piiridesse täielikest asenduskuludest. Plahvatuse impulss on esialgselt üle
13
130 Pa·s, kuid lähtudes lööklaine peegeldumisest naaberehitistelt peab arvestama impulsi
väärtusega vähemalt 260 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus jääb tõenäoselt 10%
piiridesse.
2.2.2 Rünnak tiibraketiga Kalibr (3M-14)
Raketi lõhkepea laengu mass taandatuna TNT-le on 625 kg. Selle detonatsioonil tekkiva
õhulööklaine ülerõhk 25 m kaugusel on ligikaudu 120 kPa, mille puhul purunevad tavaehitised
peaaegu täielikult ning remondikulude maksumus on suurusjärgus üle 90% täielikest
asenduskuludest. Õhulööklaine impulss plahvatusel on ligikaudu 810 Pa·s, kuid arvestades
eluhoonete tihedat paigutust, peegeldub see vahetus naabruses asuvatelt hoonetelt tagasi,
mistõttu on hoonet tabava õhulööklaine impulss algsest vähemalt kaks korda suurem, ehk
ligikaudu 1620 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus (Fatality Factor) on kuni 90%.
Raketi S-300 lõhkepea plahvatusel 50 m kaugusel elumajast on õhulööklaine ülerõhk ligikaudu
33 kPa, mis tekitab hoonele tugevaid kahjustusi, mille puhul purunevad ehitise olulised
konstruktsioonielemendid ning remondikulude maksumus jääb suurusjärku 50 kuni 90%
täielikest asenduskuludest. Plahvatuse impulss on esialgselt üle 440 Pa·s, kuid lähtudes
lööklaine peegeldumisest naaberehitistelt peab arvestama impulsi väärtusega vähemalt
880 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus on ligikaudu 50%
https://epl.delfi.ee/artikkel/120262398 ... ks-ehitadaKas siis varjendid või varjumiskohad?
Mulle väga meeldiks, kui saame Eesti inimestele varjumisest rääkida, ilma et laskuksime terminitesse. Päästeameti eesmärk on, et inimesed teaksid, millised kohad neile sõjalise ründe korral kaitset pakuvad, ja neid kohti on Eestis palju. Me peame lihtsalt asjale natuke loomingulisemalt lähenema, kui mõtlema sellele, et meil on ainult Soome eeskujul mingisugused varjendid kuskile loodud.
Sõjalise ründe korral pakuvad kaitset nii keldrid, maa-alused parkimismajad, tunnelid, ilma akendeta siseruumid kui ka suurte kortermajade madalamad korrused. Kõige tähtsam on, et inimesed oleksid siseruumides. See on kõige suurem kaitse.
Aru peame me saama aga sellest, et kõik hooned ei kaitse, kui nad saavad otsetabamuse. Kahjuks ei kaitse otsetabamuste eest ka varjendid. Sõjatööstuses kasutatakse väga palju spetsiaalseid punkrivastaseid ründerelvi: kui on teada, mida tahetakse rünnata, ja kui see koht on piisavalt oluline, siis seal neid relvi ka kasutatakse. Meie eesmärk ei ole inimesi ühte kohta kokku tuua ja anda võltsturvalisust. Meie eesmärk on, et inimesed teaksid, mis neile kaitset pakub, ega muretseks ülemäära selle eest, kas selle asja nimi on varjend, varjumiskoht, avalik varjumiskoht või turvaruum. Maailmas ei ole olemas varjendile mõeldud standardit. Kõige rohkem räägime standardite mõttes Soomes kehtestatust, aga see ei ole mingi ülemaailmne standard. Me võime nimetada asju nii, nagu ise soovime.
Ega kaitsevägi ei taha ju ka, et inimesed tänavale jookseksid.
Oleme kindral Martin Heremiga sellel teemal hästi palju rääkinud ja oleme samal arusaamal, et tähtsad pole varjendid, vaid et inimesed oleksid varjunud. Avalikele varjumiskohtadele märgi panek on oluline aga seetõttu, et inimesed teaksid: sellesse kohta saan minna, kui olen rünnaku ajal tänaval. Avalike varjumiskohtade puhul lepime hoone omanikuga kokku, et nad oleksid valmis ja teeksid uksed lahti. Ja inimesed saavad sinna minna.
Kaugel märgistamisega olete?
Umbes 10% elanikele (u 150 000 inimesele) on mahu järgi praegu avalikke varjumiskohti märgistatud. Oleme käinud valdavalt läbi omavalitsustele ja riigiasutustele kuuluvad hooned, järjest rohkem oleme teinud koostööd ka eraettevõtete ja kaubanduskeskustega. Töö käib. Avalikud varjumiskohad oleme inseneridega üle vaadanud, et selgitada, kas keldrikorruste vahelaed piisavalt tugevdatud ja kas on mitu väljapääsu.
Miks ei tasu varjumise puhul Soomelt eeskuju võtta?
Esiteks, Soome on saanud seda süsteemi üles ehitada väga pika aja jooksul. Teiseks, Soome standardid on sellised, milleni meie ei plaani minna. Soome on valmistunud tuumasõjaks, mitte lihtsalt selleks, et keegi pommitab, ja sellepärast on neid varjendeid tehtud teistel põhimõtetel. Eestis peame vaatama sellele süsteemile kui 50 hallile varjendile.
Ei ole tõsi. Soome on valmistunud KA tuumasõjaks, kuid varjend selleks tarbeks on põhiosas (eelkõige betoonkonstruktsioon) analoogne. Tuumavarjend erineb pommivarjendist selle poolest, et seal peab olema võimalik olla vähemalt 3 päeva. S-300 rakett, mis lõhkeb 25 m kaugusel seinast, avaldab umbes samasugust efekti varjendi konstruktsioonile kui kui tuumaplahvatuse lööklaine. Soome varjendiehituse mentaliteedi üks alustalasid on suhteliselt kergelt üle elatud kolm veebruaripommitamist 1944 -järelikult on võimalik, järeldati.Soome on valmistunud tuumasõjaks, mitte lihtsalt selleks, et keegi pommitab, ja sellepärast on neid varjendeid tehtud teistel põhimõtetel.
On siin foorumis tehtud ja on selgunud, et varjendid on odavamad. Tallinna linna tõenäoliselt alles jäävatele inimestele per nase 0,75 m3 varjendipinda ehitada (Soome norm) kulu eest saab üheainsa IRIS-T patarei.Huvitav oleks näha kalkulatsioone, mis läheks maksma otsetabamuse vastu kaitsvad variendid x-% Tallinna, Tartu või teiste linnade elanikele. Näiteks linnaosade kaupa. Palju läheks maksma hoopis vastav õhutõrjesüsteem. Kui endal raha pole - kas EL annaks sellest suurema osa? Kas on üldse küsitud? Hetkel on meil eriti huvitav seis - Hispaania NASAMS oli mõnda aega õlekõrreks ja nüüd pole sedagi.
Kogu pika jutu kõige olulisem osa!Rändur kirjutas: ↑16 Jaan, 2024 6:13 ...
Tänases 16.01.2024 Delfis
Intervjuu päästeameti peadirektoriga: uut maa-alust Eestit pole vaja inimeste kaitseks ehitada
https://epl.delfi.ee/artikkel/120262398 ... ks-ehitadaKas siis varjendid või varjumiskohad?
Mulle väga meeldiks, kui saame Eesti inimestele varjumisest rääkida, ilma et laskuksime terminitesse. ...
...
